Et kena naeratus jääks püsima

„ÄRGAKE!” KANADA-KORRESPONDENDILT

MIDA sa peeglisse vaadates kontrollid? Võib-olla soengut või mõnda muud oma välimuse külge. Ent kuidas on lugu naeratusega? Kas oled märganud, kuidas hammaste korrasolek naeratust mõjutab? Jah, kui oled huvitatud kenast naeratusest, oled huvitatud ka hammaste seisukorrast. Jäävhambad peaksid kogu elu vastu pidama ning väärivad seega erilist tähelepanu. Lisaks toidu mälumisele ja selge kõne tagamisele toestavad hambad huuli ja põski, tehes naeratuse kaunimaks ja säravamaks. Hambad on tõepoolest kallihinnalised!

Mida saab hammaste kaitseks teha?

Hammaste tervis algab seestpoolt. Nende looteeas alguse saava korraliku väljakujunemise tagab tasakaalustatud söögisedel, milles on kaltsiumi ning A-, C- ja D-vitamiini. * Head toitumisharjumused aitavad kaasa tervete hammaste moodustumisele ja püsimisele. Ent ettevaatust suhkrurohkete toitudega! Need suurendavad hambaaukude tekkimise ohtu. Hoolimata korduvatest hoiatustest, et suhkrutarbimine soodustab hammaste lagunemist, sööb keskmine põhjaameeriklane arvestuste järgi 50–60 kilo suhkrut aastas! Kuidas võib suhkur meie hambaid kahjustada?

Hammaste lagunemist põhjustavad kaht liiki bakterid: Streptococcus mutans ja laktobatsill, mis moodustavad hambakatu – bakteritest ja toidujääkidest tekkinud kleepja kihi hammastel. Hambakatus sisalduvad bakterid toituvad suhkrust ja muudavad selle kahjulikeks hapeteks, mis hakkavad hambaid lagundama. Teatud tüüpi suhkur muutub kergemini hapeteks ning ladestub hõlpsamini hammastele, nii et katule jääb hammaste lagunemisprotsessi vallandamiseks rohkem aega. * Katt, mida ei eemaldata, kõvastub, nii et igemepiirile tekib hambakivi.

Et hambad ei laguneks, on väga tähtis vähendada katu ja eriti bakteri Streptococcus mutans teket. Seega, et naeratus jääks ka edaspidi särama, on igapäevane hambahügieen vältimatult vajalik. Columbia ülikooli hamba- ja suukirurgia kooli  üllitises öeldakse: „Kombineerituna hambaniidiga puhastamisega, on [hammaste harjaga pesemine] tähtsaim abinõu, tagamaks hammaste ja tugikudede tervist ja tugevust.” Hammaste harjamise ja niidiga puhastamise tõhusaid meetodeid tutvustavad pildid sellel ja järgmisel leheküljel. Võib-olla soovitab hambaarst sulle teisigi vahendeid ja võtteid hammaste efektiivseks puhastamiseks ja ühtlasi kauni naeratuse tagamiseks.

Korduvad happerünnakud põhjustavad hammaste demineralisatsiooni ehk emailpinna pehmenemist. Ent sellised kahjustused remineraliseeruvad iga päev. Kuidas? On selgunud, et lagunemist aitavad hoida ära remineralisatsiooniprotsessi edendavad fluoriidid. Niisiis, kuigi lagunemine on nakkuslik protsess, võib see olla fluoriidide kaastoimel ka taastuv. Hambad võivad tõepoolest ise end tervendada!

Hambaarsti juures

Kui inimeste seas korraldati küsitlus neid vaevavate hirmude kohta, ületas hambaarsti juures käimise hirmu vaid esinemine suure kuulajaskonna ees. Kas selliseks hirmutundeks on alust? Jõukamates maades võimaldavad ülikiirelt töötavad puurid ning paikne tuimastus teha hambaarstidel suurema osa protseduure nõnda, et see patsiendile äärmiselt vähe valu või ebamugavust tekitab. Teades, mida iga ravietapp endast kujutab, saad ehk oma hirmutunnet leevendada.

Kui külastad hambaravikabinetti, võib osutuda vajalikuks ka hambakivi eemaldamine spetsialisti poolt. Selle protseduuri käigus eemaldatakse hambakatt ja –kivi paikadest, kuhu hambaharja ja –niidiga ligi ei pääse. Seejärel võidakse hambaid lihvida, takistamaks katu kogunemist ja eemaldamaks kaunist naeratust rikkuvaid laike.

Kuna on tõestatud, et mineraal fluoriid kahandab hammaste lagunemise ohtu, kaetakse laste hambad hambaravikabinetis tihti seda ainet sisaldava geeli, lahuse või lakiga. Paljudes maades lisatakse fluoriidi kraanivette, lisaks leidub ka hambapastades sageli fluoriidi, mis kaitseb hambaid lagunemise eest.

 Mida hambaarst teeb?

Hambaarste õpetatakse järjest paremini rakendama demineralisatsioonist põhjustatud lagunemist ennetavaid meetmeid. Paljudel puhkudel saab väikesi kahjustusi ravides lagunemisprotsessi ümber pöörata. Seega, kui keskenduda kahjustuste varajasele avastamisele ja ravile, ei pruugi hambaarsti juures käimine üldsegi mitte ebameeldivaks kogemuseks kujuneda.

Kui aga katu tekitatud hape jääb hammastele püsima, võib tagajärjeks olla kaaries ehk hambasööbija. Juhul kui lagunemist ei peatata, võib tekkida auk. Sel juhul tuleb hakata hammast ravima. Kui lagunemine pole veel jõudnud hambapulbini, kus asuvad hamba närvid, parandatakse hammas tavaliselt plommiga.

Hambaarst kasutab puuri hambaaugu puhastamiseks ja täidise tarbeks avause kujundamiseks. Seejärel viiakse avausse täidismaterjal. Amalgaamtäidised kõvastuvad kiiresti, misjärel neile antakse lihvimise teel vajalik kuju, komposiittäidised aga kõvastatakse sinise kiudoptilise valgusega. Kui hambaauke ei ravita ja lagunemine ulatub hambapulbini, võib osutuda vältimatuks juurekanali ravi või koguni hamba väljatõmbamine. Juurekanali ravi korral ei pruugi väljatõmbamine vajalik olla, sest ravi käigus pannakse haige hamba pulpi plomm. Tõsiselt kahjustatud hambad kaetakse kroonidega, puuduvate hammaste korral aga kasutatakse hambasildu või –proteese. *

Miks see on pingutusi väärt

Võib-olla tekitab hambaarsti juurde minek sinus siiski kartust. Kui see on nii, siis räägi hambaarstile oma muredest. Leppige enne raviga alustamist kokku, kuidas sa valutundest märku annad (näiteks tõstad käe). Palu, et arst igat järgmist ravietappi selgitaks. Ka lapse suuhügieeni heaks saab palju ära teha seeläbi, et kõneldakse hambaravist positiivselt ega hirmutata last halva käitumise korral hambaarstiga.

Montreali ülikooli suuhügieeni teaduskonna professor dr Daniel Kandelman ütleb: „Tänapäeval on täiesti reaalne saavutada hammaste tervise osas järgmine tänuväärt eesmärk: säilitada kaunist säravat naeratust tagavad terved, loomulikud hambad kogu eluajaks.” See on tõesti kõiki pingutusi väärt!

[Allmärkused]

[Kast/pildid lk 12]

Hammaste pesemine

Hambaid võib harjata mitmel moel, kuid toome siinjuures ära hoiatuse: hambapastat peaks kasutatama vaid väikses koguses. Pasta on abrasiivne materjal ning võib olla „looduslikest hambastruktuuridest sadu korda kõvem”.

1 Hambahari asetatakse igeme serva ja hammaste vastu umbes 45-kraadise nurga all. Harjatakse õrnalt, lühikeste tõmmetega igemest mälumispinna suunas. Puhastada tuleb kindlasti kõik hammaste sise- ja välispinnad.

2 Lühikeste ringjate liigutustega puhastatakse mälumispinnad.

3 Eesmiste hammaste sisepindu puhastades hoitakse harja peaaegu püstises asendis. Harjatakse igemest mälumispinna suunas.

4 Keelt ja suulage harjatakse ringjate liigutustega.

[Allikaviide]

Etapid 1–4: www.OralB.com

[Kast/pildid lk 13]

Hambaniidiga puhastamine

Hambaarstid soovitavad hambaid iga päev hambaniidiga puhastada ning pärast igat söögikorda hambaid pesta.

1 Hambaniit keeratakse ümber mõlema käe keskmise sõrme, nii et nende vahele jääb jupike niiti.

2 Ühe käe pöidla ja teise käe nimetissõrme abil hoitakse hambaniiti pingul. Hambaniit viiakse hambavahedesse seda edasi-tagasi liigutades.

3 Niiti hoitakse hobuseraua kujuliselt ümber hamba ning nühitakse piki selle külge üles-alla. Sel moel puhastatakse kõik hambad. Hambaniit suunatakase õrnalt igemetasku põhja suunas, ent niiti ei tohi suruda liiga tugevalt vastu iget ega teha igemetasku põhjas edasi-tagasi liigutusi.

[Allikaviited]

Allikas: „The Columbia University School of Dental and Oral Surgery’s Guide to Family Dental Care”

Etapid 1–3: www.OralB.com