Piibli seisukoht

Kas Piibel pooldab naiste diskrimineerimist?

KOLMANDA sajandi teoloog Tertullianus nimetas ühes oma kirjutises naist „kuradi väravaks”. Samuti on neid, kes on piiblitsitaatidele tuginedes viidanud naisele kui mehest vähem tähtsamale isikule. Kõige selle tulemusel arvavad paljud, et Piibel suhtub naistesse halvustavalt.

Üks 19. sajandi naisõiguslaste aktiviste Ameerika Ühendriikidest, Elizabeth Cady Stanton, arvas, et „Piibel ja kirik on olnud suurimateks takistusteks sugudevahelise võrdsuse saavutamise teel”. Kord ütles ta Piibli esimese viie raamatu kohta: „Ma ei tea ühtki teist raamatut, mis nii põhjalikult õpetaks naiste allasurumist ja alandamist.”

Kuigi tänapäeval võib olla vähe neid, kel on sama äärmuslik seisukoht, tunnevad paljud siiski, et mõningad piiblisalmid toetavad naiste diskrimineerimist. Kas selline arvamus on õigustatud?

Millist suhtumist naistesse toetavad Piibli heebrea tekstid

„Sa himustad küll oma meest, aga tema valitseb su üle” (1. Moosese 3:16). Kriitikud väidavad, et nende sõnadega  andis Jumal mehele loa naise üle võimutseda. Siiski nendib see salm pigemini, millised on Jumala ülemvõimu hülgamise ja patu tagajärjed, kui annab teada Jumala eesmärgi. Naiste väärkohtlemine on inimkonna ebatäiuslikkuse otsene tagajärg, mitte Jumala tahe. Paljudes kultuurides on mehed oma naise üle valitsenud ja teinud seda sageli vägagi julmal moel. Jumala eesmärk see aga ei olnud.

Nii Aadam kui Eeva loodi Jumala näo järgi. Nad mõlemad said Jumalalt sama ülesande – olla viljakad, täita maa ja see alistada. Nad pidid täitma seda ülesannet partneritena üheskoos (1. Moosese 1:27, 28). On selge, et tol ajal ei valitsenud kumbki julmalt teise üle. 1. Moosese 1:31 ütleb: „Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea!”

Iga Piibli lugu ei pruugi alati väljendada Jumala seisukohta. Mõnikord võib tegu olla lihtsalt ajaloolise jutustusega. Näiteks pole loole, kus Lott pakkus oma tütreid Soodoma meestele, lisatud mingit kommentaari selle kohta, kas Loti tegu oli moraalselt õige ja Jumala silmis vastuvõetav (1. Moosese 19:6–8). *

Fakt on aga see, et Jumal vihkab igasugust rõhumist ja väärkohtlemist (2. Moosese 22:21; 5. Moosese 27:19; Jesaja 10:1, 2). Seadus mõistis hukka vägistamise ja prostitutsiooni (3. Moosese 19:29; 5. Moosese 22:23–29). Abielurikkumine oli keelatud ja mõlemat käsust üleastujat karistati surmaga (3. Moosese 20:10). Diskrimineerimise asemel seadus hoopis austas Iisraeli naist ja kaitses teda rõhumise eest, mis paraku oli tavaline ümberkaudsete rahvaste hulgas. Tubli naine oli lugupeetud ja teda kui isiksust hinnati (Õpetussõnad 31:10, 28–30). Kui iisraellased Jumala seadust ei järginud ja käitusid naistega lugupidamatult, oli see nende endi viga, mitte Jumala tahe (5. Moosese 32:5, UM). Hiljem mõistis Jumal rahva tervikuna häbitu sõnakuulmatuse pärast hukka ning karistas neid.

Kas allumine on diskrimineeriv?

Ühiskond võib toimida hästi üksnes siis, kui selles valitseb kord. See eeldab aga juhtimise ja juhtijate olemasolu, vastasel korral võimutseks kaos. Jumal aga „ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal” (1. Korintlastele 14:33).

Apostel Paulus kirjeldab, milline allumispõhimõte peaks perekonnas valitsema: „Kristus on iga mehe pea ja ... mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea” (1. Korintlastele 11:3). Iga isik peale Jumala allub kellelegi kõrgemale. Kas asjaolu, et Jeesusel tuleb olla alluv, tähendab seda, et teda diskrimineeritakse? Muidugi mitte. Nõnda ka see, kui mehel on vastavalt Pühakirjale volitus tegutseda juhina nii koguduses kui perekonnas, ei tähenda, et naisi diskrimineeritakse. Et perekonnas ja koguduses kõik hästi laabuks, tuleb nii naistel kui meestel täita armastavalt ja lugupidavalt oma rolli (Efeslastele 5:21–25, 28, 29, 33).

Jeesus kohtles naisi alati austusega. Ta keeldus järgimast diskrimineerivaid tavasid ja ettekirjutusi, mida variserid õpetasid. Ta vestles naistega, kes ei olnud juudid (Matteuse 15:22–28; Johannese 4:7–9). Ta õpetas naisi (Luuka 10:38–42). Ta võttis sõna naiste hülgamise vastu (Markuse 10:11, 12). Kõige tavatum oli aga tol ajal ilmselt see, et ka naised võisid saada Jeesuse kõige lähedasemateks sõpradeks (Luuka 8:1–3). Jumala kõigi omaduste täiusliku kehastusena näitas Jeesus, et Jumala silmis on mõlema sugupoole esindajad samaväärsed. Tõepoolest, nii algkristlaste hulgas olevad mehed kui naised said püha vaimu anni (Apostlite teod 2:1–4, 17, 18). Kui võitud, kel on lootus teenida koos Jeesusega kuningate ja preestritena, taevasse üles äratatakse, pole nende seas enam soolist erinevust (Galaatlastele 3:28). On selge, et Piibli autor Jehoova ei poolda naiste diskrimineerimist.

[Allmärkus]

[Pilt lk 18]

Erinevalt oma paljudest kaasaegsetest kohtles Jeesus naisi lugupidamisega