„Kohtumiseni kaevul!”

„ÄRGAKE!” MOLDOVA-KORRESPONDENDILT

PRUUT jälgib hinge kinni pidades, kuidas kaevust vett vinnatakse ja teele valatakse. Ta naerab lõbusalt, kui peigmees kahmab ta sülle ning kannab üle lirtsuva tee. Muistse pulmakombe täitmist on tulnud vaatama sõbrad ja sugulased, kes ergutavad pruutpaari rõõmsate hüüetega. See ebatavaline pulmatraditsioon näitab selgelt, et moldovlaste jaoks pole kaevud üksnes veevõtukohad.

Moldova asub Kagu-Euroopas. Põhjas, idas ja lõunas piirneb ta Ukrainaga ja läänes Rumeeniaga. Selle pindala on umbes 34 000 ruutkilomeetrit.

Kuigi Moldovas on ligi 3100 jõge, ei suuda need sageli põua tõttu riigi 4,3 miljonit  elanikku piisava hulga veega varustada. Pinnaveele lisaks ammutatakse üle 20 protsendi riigi veevarust kaevudest. Arvestuste kohaselt on Pruti jõgikonna Moldovale kuuluval alal 100 000–200000 kaevu.

Moldova pea- ja kõrvalteede äärtes asuvad ohtra ornamentikaga kaunistatud kaevud on valmis pakkuma kosutavat veesõõmu väsinud rändurile. Paljude kohalike jaoks on aga kaevuäärne paigaks, kus kohtuda sõpradega ja arutada päevasündmusi.

Põline austus vee vastu

Suur austus kaevuvee vastu ilmneb Moldovas mitmel viisil. Näiteks ehitatakse käimlad kaevudest turvalisse kaugusse ning kaevuvee puhtuse säilitamiseks on keelatud liigset vett kaevu tagasi valada. Kui kaevust ammutatakse rohkem vett kui vaja, valatakse ülejääk kas maha või kaevu kõrval asuvasse tünni. Samuti peetakse halvaks kombeks kaevu juures maha sülitada. Iidne tava keelab koguni kaevu ääres tülitsemise!

Kaevud edendavad moldovlaste ühtekuuluvustunnet. Uue kaevu kaevamine on küla suursündmus ja seda peetakse sama tähtsaks kui uue maja ehitamist. Seda tõsiasja peegeldab ka kohalik kõnekäänd: „Kes pole ehitanud maja, kasvatanud üles poega, kaevanud kaevu ja istutanud puud, see on raisanud oma elu.” Kui kaevuehitamine lõpule jõuab, kutsutakse kõik ehitusel kaasalöönud suurele peole.

Keskkonnamured

Enamik Moldova kaevusid ammutab põhjavett 5–12 meetri sügavusest. Teine põhjaveekiht asub 150–250 meetri sügavusel. Vaatamata traditsioonilistele ettevaatusabinõudele on suure osa Moldova põhjaveest ajapikku saastanud tööstuse ebaõige reoveekäitlus ja põllumajanduskemikaalide väärkasutamine. 1996. aastal koostas ÜRO Moldova Vabariigi inimarengu aruande, kus märgiti, et nitraadid ja patogeensed bakterid on saastanud „ligikaudu 60 protsenti Moldova kaevudest”. Viimastel aastatel on aga kaevuvee kvaliteet paranenud tänu sellele, et tööstuslik tootmine on kahanenud ning piiratud on kemikaalide ja kütuse sattumist põhjavette.

Kui juhtud Moldovasse minema, pole sul vaja osaleda veevalamistraditsioonis, et kohalikega jutu peale saada. Päevauudiseid võidakse sulle rääkida ka siis, kui sa klaasi külma veega janu kustutad. Tarvis on vaid külalislahke moldovlase kutset: „Kohtumiseni kaevul!”

[Kast/pildid lk 26, 27]

PÕLINE KÄSITÖÖOSKUS

Oleg on Moldova käsitöömeister, kes valmistab juba kooli lõpust alates lehtmetallist kaunistustega kaevupaviljone. „Tundub, et metallitöö on meie perel veres,” räägib Oleg. „Eelmise sajandi alguses õppis mu vanaisa metalliehistöökunsti ühelt mehelt paljude juudi lehtmetallimeistrite hulgast, kes elasid suures juudi asulas Lipcani küla lähistel. Pärast Teise maailmasõja pogromme jäi alles vaid üksikuid muust rahvusest käsitöölisi. Sel ajal õppis isa selle ameti ära ja pärandas oma oskused hiljem mulle edasi.”

Oma kaevupaviljonidele keerukate kaunistuste valmistamiseks kasutab Oleg lihtsaid tööriistu ja üksikuid šabloone. Päritud oskused ja kujutlusvõime juhivad tema kätt. Kohalikud oskavad tema meisterlikkust hinnata. Oleg räägib: „Muude tööde puhul mu kliendid tavaliselt tingivad, et paremat hinda saada. Kui ma aga neile kaevupaviljoni valmistan, maksavad nad küsitud hinna tavaliselt hea meelega.”

[Kaardid lk 26, 27]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

UKRAINA

MOLDOVA

RUMEENIA

Must meri