Vaatleme maailma

Noored ja mobiilid

„Noorte brittide arvates on võimatu organiseerida oma elu ilma mobiiltelefonita,” märgib Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. Teadlased lasid rühmal 15–24-aastastel noortel elada kaks nädalat ilma mobiilita. „See oli ebaharilik katse,” teatatakse raportis. „Noored olid sunnitud tegelema mitmete uute ja harjumatute asjadega: rääkima silmast silma oma vanematega, koputama sõprade koduustele ja kohtuma sõprade vanematega.” Professor Michael Hulme Lancasteri Ülikoolist Inglismaalt nimetab noorte igapäevaseid mobiilikõnesid „lohutus- ja enesemääratlusvahendeiks”. Üks teismeline tüdruk tundis end ilma mobiilita „ärritunult ja masendunult”, teatab ajaleht. Üks noormees aga tundis end eraldatuna ning ütles, et pidi leppima oma sõpradega „eelnevalt kokku täpse kohtumisaja”, selle asemel et „rääkida nendega siis, kui selleks on tahtmist”.

 Kas sakslased hoiavad kokku liiga palju vett?

Saksamaal on probleeme veevarustuse ja kanalisatsiooniga, kuna tarbijad säästavad liiga palju vett, teatab ajaleht „Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung”. Kunagi arvestati tulevase suurema veetarbimisega ja ehitati torustikud sellele vastavalt. Ühtlasi on aga propageeritud ka vee säästlikku kasutamist kui keskkonna ja loodusvarade kaitse olulist osa, ning veetarbimine on vähenenud. Nüüd on probleem selles, et „paljudes paikades seisab joogivesi torustikes”, ütleb Ulrich Oemichen Saksamaa Föderaalsest Vee- ja Gaasitööstuse Liidust. „Pikaajaliselt seisev vesi tekitab torudes korrosiooni ja vette imbub metalliosakesi.” Roiskveekollektoritega on sama lugu – kui seal pole piisavalt vett, settib sinna tahkeid jääke, mis hakkavad kõdunema. Ainsaks lahenduseks on uhtuda vee- ja kanalisatsioonisüsteeme väärtusliku joogiveega.

Keisrilõige ja allergiad

„Keisrilõike abil sündinud lapsel võivad hiljem tekkida tervisehäired, millega me pole osanud arvestada,” ütleb Sibylle Koletzko Saksamaal Münchenis asuvast Ludwig Maximiliani Ülikoolist. „Kui keisrilõikeks pole meditsiinilisi näidustusi, soovitaksin sellest igal juhul hoiduda.” Teadlaste sõnul võivad keisrilõikesünnitused olla üheks astma- ja allergiajuhtude sagenemise põhjuseks. Uuringust, mille käigus jälgiti 865 imikut, keda esimesed neli kuud toideti üksnes rinnaga, selgus, et keisrilõikega sündinud laste hulgas esines rohkem seedehäireid ja toidutalumatust. Ajakirja „New Scientist” sõnade kohaselt „võib seda selgitada asjaoluga, et keisrilõikega sündinud lastel pole olnud võimalust sünnituse käigus neelata kasulikke baktereid, seedetrakti bakterid aga mängivad immuunsüsteemi arengus väga olulist rolli”.

„Eksklusiivne kodukaunistus”

„Hiinast illegaalselt tiigrinahku ostnud lääne turistid ja ärimehed vastutavad maailma ühe ohustatuima liigi hävimise eest,” teatab Londoni ajaleht „The Sunday Telegraph”. Tiigrite arv on langenud ligi 100 000 isendilt saja aasta eest vähem kui 5000-ni tänapäeval. Enamik tiigriliike elab Indias, kuid mõningaid ka teistes Lõuna-Aasia ning Kaug-Ida riikides. Londoni heategevuslik keskkonnauuringute instituut teatab, et ostjad peavad nahku „eksklusiivseks kodukaunistuseks, kuid sellega tõukavad nad tiigrid väljasuremise äärele. ... Need loomad on niivõrd ohustatud, et iga isend on liigi säilitamise seisukohast oluline”. Aastatel 1994–2003 konfiskeeriti 684 tiigrinahka, kuid arvatakse, et see moodustab vaid tühise osa kogu salakaubaveost.

Nahaalused mikrokiibid

„USA Toidu- ja Ravimiamet kiitis heaks nahaalused identifitseerimist võimaldavad mikrokiibid” kui patsiendi meditsiinilistele andmetele juurdepääsu vahendid, teatab „The Journal of the American Medical Association”. Tootjad soovitavad paigutada riisiterasuuruse kiibi patsiendi käsivarde naha alla triitsepsi piirkonda. Kui meditsiinitöötaja lugejaga üle kiibi asukoha libistab, saab ta teada kiibi identifitseerimisnumbri. Turvalist Interneti-ühendust kasutades tagab see juurdepääsu varem andmebaasi talletatud infole. See uus tehnoloogia „võib kiirendada ligipääsu teadvuse kaotanud või kontaktivõimetute patsientide elutähtsatele meditsiinilistele andmetele”, ütleb ajakiri. „Samuti võidakse seda kasutada turva-, finants- ja isikutuvastusprogrammide juures.”

Üha rohkem vabaabielusid

„Registreerimata kooselu enne abiellumist kogub kanadalaste hulgas üha enam populaarsust,” teatab ajaleht „The Vancouver Sun”. Ottawas asuva Vanier’ Pereinstituudi tegevdirektor Alan Mirabelli sõnab: „Alla 35-aastaste kanadalaste põlvkond on näinud pealt vanemate lahkuminekuid rohkem kui ükski teine põlvkond. Seepärast suhtuvad nad abiellumisse skeptiliselt.” Üleriigilisest küsitlusest, mis korraldati ligi 2100 kanadalase hulgas vanuses 18–34 aastat, selgus, et „22 protsenti noortest kanadalastest elab lihtsalt koos elukaaslasega, samal ajal kui 27 protsenti on abielus”, teatab raport. „Vanier’ instituudi korraldatud eelmine küsitlus näitas, et 1975. aastal oli abielus 61 protsenti küsitletuid ja vaid üks protsent elas vabaabielu.”

Äärmusliku ilmaga aasta

„2004. aasta oli oma nelja võimsa orkaaniga Kariibi merel ja surmakülvanud taifuunidega Aasias sooja poolest neljas aasta, jätkates seega 1990. aastal alanud trendi, kust alates on registreeritud 10 kõige soojemat aastat,” ütleb Associated Pressi teadaanne. Läinud aasta oli ka üks kulukamaid, kui arvestada ilmastiku põhjustatud kahjusid. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides ja Kariibi mere saartel tõid tormid kahju rohkem kui 43 miljardi dollari eest. Tormide ja kõrgete temperatuuridega ühtedes piirkondades kaasnesid äärmuslikult külmad talved mujal. Näiteks Lõuna-Argentinas, Tšiilis ja Peruus oli juunis ja juulis äärmiselt külm ilm ja sadas lund. Raportis öeldi, et „teadlaste arvates avaldab temperatuuri pidev tõus maailma kliimale tõenäoliselt edaspidigi laastavat mõju”.