Kuidas liikluses paremini toime tulla?

„ÄRGAKE!” FILIPIINIDE-KORRESPONDENDILT

ETTEVAATUST! Paljusid suurlinnu on tabanud katk. Tegemist pole ei nakkushaiguse ega aplate putukate kõikehävitavate parvedega, ent siiski seab see ohtu miljonite inimeste heaolu. Mis see on? See on liiklusummikute nuhtlus.

Teadlaste sõnul võib sagedane liiklusummikutes viibimine tervist kahjustada. Värske uuring osutab ka sellele, et südameataki suurenenud oht püsib veel vähemalt tund pärast liiklusummikusse sattumist. „The New Zealand Herald” teatab, et „ohu järsu suurenemise peapõhjuseks võivad olla õhkupaiskunud heitgaasid, müra ja stress”.

Mürkained õhus

Enamik mootorsõidukeid paiskab õhku lämmastikoksiide ja kantserogeenseid aineid. Paljud eriti just diiselmootoriga sõidukid paiskavad õhku suurtes kogustes üliväikseid saasteosakesi. Need on tõsine oht inimeste tervisele. Hinnanguliselt sureb igal aastal kuni kolm miljonit inimest õhusaaste tõttu, millest valdav osa on mootorsõidukite põhjustatud. Ühe raporti kohaselt tuleneb 10 protsenti Euroopa laste hingamisteede haigusi saastatusest kahjulike osakestega, sealjuures on see protsent tiheda liiklusega linnades veelgi suurem.

Arvesse tuleb võtta ka ohtusid maakera looduskeskkonnale. Autode heitgaasides sisalduvad lämmastikoksiidid ja vääveldioksiid põhjustavad happevihmasid, mis saastavad veekogusid, kahjustavad vee-elustikku ning mõjuvad hävitavalt taimestiku liigilisele mitmekesisusele. Mis veelgi halvem, mootorsõidukid paiskavad õhku hiigelkogustes süsinikdioksiidi. Just see gaas arvatakse olevat peasüüdlane globaalses soojenemises, mis ohustab planeet Maad mitmel moel.

Üha enam õnnetusjuhtumeid

Liiklustiheduse kasvades kasvab ka oht inimelule. Igal aastal sureb liiklusõnnetustes üle miljoni inimese, kusjuures see arv on pidevalt suurenenud. Mõnes paigas on see oht iseäranis tõsine. Euroopa Komisjoni teadlased leidsid näiteks, et „Kreeka teedel sureb iga miljoni elaniku kohta 690 inimest võrreldes Rootsi 120-ga”.

Viimastel aastatel on äratanud tähelepanu ebameeldiv faktor nimetusega maanteeviha. Teated juhtidest, kes valavad oma raevu teiste juhtide peale välja, on kujunemas üha tavapärasemaks. Nagu selgus küsitlustest, mille korraldas USA riikliku maanteeameti liiklusohutuse administratsioon, pidasid sõidukijuhid üheks juhtide agressiivsuse kasvu põhjuseks kas liiklustiheduse või ummikute lisandumist.

 Majanduslik kahju

Liiklusummikud on ka kulukad. Uuringu kohaselt raisatakse ainuüksi Californias Los Angeleses liiklusseisakute pärast neli miljardit liitrit kütust aastas. Sellele võib liita ka kaudse kahju nurjunud äritehingute, saastest tingitud täiendavate ravikulude ning liiklusõnnetustega kaasnevate kulude näol.

Kokkuvõttes mõjuvad need kahjud laastavalt riigi majandusele. Uuringu kohaselt lähevad liiklusummikud ameeriklastele pelgalt raisatud aja ja kütuse näol maksma umbes 68 miljardit dollarit aastas. Ajalehes „Philippine Star” öeldakse Kaug-Ida olukorra kohta: „Otsekui ühtlaselt tiksuv taksomeeter, neelavad liiklusummikud riigilt igal aastal miljardeid peesosid.” Euroopa kulud on arvestuste järgi ligikaudu neljandik triljonit eurot aastas.

Millised on liiklusolud tulevikus?

Hoolimata kõikvõimalikest püüetest leida liiklusprobleemidele lahendusi, läheb asi aina hullemaks. Texase Transpordiinstituudi uuringust USA 75 linnapiirkonna kohta ilmneb, et keskmiselt liiklusummikutes raisatud aeg kasvas 16 tunnilt 1982. aastal 62 tunnini 2000. aastal. Ajaperiood, mil sõidukijuhid tõenäoliselt päeva jooksul liiklusseisakusse võivad sattuda, kasvas 4,5 tunnilt 7 tunnini. Raportis mainitakse, et „liiklusummikud on kogu uuringuperioodi jooksul sagenenud kõigis uuritavates linnapiirkondades. Ummikud kestavad pikemat aega ning haaravad varasemaga võrreldes üha enam teid ja sõidukeid”. 

Ka teistest maadest saabub sedalaadi teateid. Euroopa Komisjoni alluvuses töötavad teadlased on jõudnud järeldusele: „Kui me ei tee liikluskorralduses radikaalseid muudatusi, võivad liiklusummikud halvata järgmisel aastakümnel linnades kogu liikluse.”

Aasia riikide probleemid on üldjoontes samasugused. Tokyo on kurikuulus oma liiklusummikute poolest, kusjuures liiklus on tihenemas kõigis Jaapani linnades. Filipiinidel on üsna tavapärased sellised uudised, nagu toob ära ajaleht „Manila Bulletin”: „Venivad sõidukiterivid ummistavad tänavaid, nii et tööle ja tagasi sõitjad takerduvad üha pikenevatel tipptunniperioodidel aina kauemaks ajaks liiklusesse.”

Tõsiasjadele tuginedes tuleb öelda, et praegu ei paista liiklusprobleemile olevat mitte mingit korralikku lahendust. Liiklusnõuannete raamatu „Stuck in Traffic–Coping With Peak-Hour Traffic Congestion” autor Anthony Downs teeb sellise järelduse: „Rakendagu riigid milliseid tahes abinõusid, liiklusummikute probleem läheb peaaegu kõigis maailma paigus tõenäoliselt järjest hullemaks. Seega on minu viimane nõuanne: kohanegem olukorraga.”

 Mida ette võtta?

Mida saaks kõike seda silmas pidades sedasorti närvesööva probleemi suhtes ette võtta? Kui sa kuulud nende miljonite hulka, kes sagedasti sattuvad liiklusummikutesse, saad oma füüsilist ja vaimset tervist mitmeti kaitsta.

▪ VALMISTU SELLEKS. Paljud on juba enne liiklusummikusse sattumist täiesti stressis. Nad jäävad voodist tõusmisega hiljaks ning pesevad, rõivastuvad ja söövad kiiruga. Mõte tööle hilinemisest ajab neid ärevile. Liiklusummik vaid süvendab stressiseisundit. Ähvardava liiklusummiku korral tuleks varuda sõiduks lisaaega. Ka võid varem kodunt lahkudes tipptundi vältida. Raamatus „Commuting Stress–Causes, Effects, and Methods of  Coping” öeldakse: „Et sõit poleks nii stressirohke, tuleb hakata selleks valmistuma juba eelmisel päeval või õhtul.” Lisaks antakse nõu: „Hommikuse tormamise vältimiseks pannakse töölesõitja või laste portfellid, rõivad ja kaasavõetavad eined juba õhtul valmis.” Muidugi on oluline ka end korralikult välja puhata. Et saaks hommikul varakult teele asuda, tuleb mõistlikul ajal magama minna.

Varasem tõusmine toob kasu ka muul moel. Liiklusummikutes pikka aega autos istumine võib tekitada lihastes pinget, nii et need muutuvad jäigaks. Miks mitte hommikul kehalisi harjutusi teha, kui olud seda võimaldavad? Regulaarne treeningprogramm parandab üldist füüsilist vormi ning aitab liiklusseisakutes kehalise pingega paremini toime tulla. Tänu varasemale tõusmisele saab lisaks nautida toitvat hommikueinet. Kui ummikus viibides vaid rämpstoit kõhtu täidab või on see hoopis tühi, süveneb stress veelgi.

Lisastressi aitab vältida see, kui hoolitsetakse sõiduki korrasoleku eest. On raske kujutada ette midagi masendavamat kui rikkiläinud auto keset ummikut, eriti just raskete ilmastikutingimuste korral. Seepärast olgu pidurid, rehvid, kliimaseade, klaasipuhastid, jahutussüsteem ja muud olulised süsteemid korralikult hooldatud. Ka kõige pisem tõrge ülitihedas liikluses võib äärmiselt suurt stressi tekitada. Ja muidugi mõista tuleb hoolitseda selle eest, et paagis oleks piisavalt kütust.

▪ OLE ASJAOLUDEGA KURSIS. Enne teeleasumist oleks kasulik viia end kurssi selliste oluliste seikadega nagu ilmastikuolud, teeremondid, ajutised teesulud, liiklusõnnetused ja muud selle päeva liiklustingimused. Sellekohast teavet saab hankida uudiseid kuulates või ajalehte lugedes. Muretse endale ka reisipiirkonna kaart. Olles tuttav teiste võimalike marsruutidega, võid probleemseid kohti vältida.

▪ TUNNE END MUGAVALT. Reguleeri sõiduki ventilatsioon ja iste võimalikult mugavaks. Kui autos on raadio või kassett- või CD-mängija, võid kuulata oma lemmikmuusikat. Mõningat laadi muusika rahustab ja leevendab stressi. Sellised meetmed võivad kaitsta sind ka liiklustulvast tuleneva tüütu müra eest. *

▪ KASUTA AEGA HÄSTI ÄRA. Parim, mida liiklusesse takerdunult võib teha, on mõelda positiivsetele asjadele. Selle asemel et lasta mõtetel keerelda viletsate liiklusolude ümber, püüa mõelda selle päeva ettevõtmistele. Aeg, mida sa liiklusummikus segamatult omaette olles mööda saadad, võib luua sulle erakordselt soodsa võimaluse mõelda segamatult läbi tähtsad mõtted ning langetada ka otsuseid.

Kui oled kaasreisija ja su pilk püsib ainiti autode pikaksveninud rivil, siis su stress vaid kasvab. Seega plaani kasutada liikluses veedetavat aega hästi ära. Hea oleks võtta kaasa lemmikraamat või ajaleht. Ehk saad eelmise päeva posti läbi vaadata. Mõni leiab olevat sobiliku sülearvutiga kirju kirjutada või töötada.

▪ OLE REALISTLIK. Kui elad piirkonnas, kus liiklustulvad on probleemiks, võid liiklusummikute teket aimata ning oma tegevust vastavalt planeerida. Enamikus linnades jäävad liiklusummikud ka edaspidi elu tõsiasjaks. Raamatus „Stuck in Traffic–Coping With Peak-Hour Traffic Congestion” tõdetakse: „Võib päris kindlalt väita, et tipptundide ulatuslikud ummikud jäävad kõigis juba nüüd nende all kannatavates suurlinnapiirkondades lähitulevikus püsima.” Niisiis, õppigem võtma liiklust kui tavalist elutõika ning tehkem selles osas oma parim.

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Sõitu kavandades saad ebameeldivaid liiklusolusid vältida

[Pilt lk 26]

Enne sõitmahakkamist vali välja meelepärane kassett või CD-plaat

[Pilt lk 26]

Kaassõitjana kasuta aega hästi ära

[Pilt lk 26]

Ära lase end häirida asjadest, mida sa muuta ei saa