Vaatleme maailma

Sõprussuhete mõju südamele

„Sõprade omamist ja häid peresuhteid seostatakse väiksema riskiga saada südameatakk või insult,” kirjutab Hispaania ajaleht „Diario Médico”. Juba pikka aega on arstid pidanud olulisteks südame seisundit mõjutavateks teguriteks kolesteroolitaset, vererõhku ja kehakaalu. Ent nagu näitab hiljutine uuring, kus küsitleti ligikaudu 500-t rindkerevalude all kannatavat naist, tuleks võtta arvesse ka patsiendi perekondlike sidemete ja sõprussuhete ulatuslikkust ja tihedust. Uuring näitas, et „neid, kelle sotsiaalsed sidemed jätsid kõige enam soovida, ähvardas võrreldes seltsivamate naistega kaks korda suurem [enneaegse] surma risk”. Uuringu kaasautor Carl J. Pepine lisab, et „[insuldi või südameataki] riski vähenemist võis täheldada ka ühe või kahe lähedase sõbra olemasolu korral”.

 Üllatav käsn

Saksamaa Stuttgardi üli kooli teadlased avastasid hiljuti valge kuulkäsna, kellel on üllatavaid võimeid, annab teada Saksa ajaleht „Die Welt”. Käsn on väga väike, ent suudab liikuda omal jõul edasi mitu sentimeetrit päevas, mistõttu see on seni avastatutest kõige kiiremini liikuv käsn. Rütmiliste kokkutõmmete ajal surub see organism oma kehast vett välja, misläbi tema keha mass võib väheneda kuni 70 protsenti. Kui käsn endasse vett imab, omastab ta toitaineid ja vees lahustunud hapnikku. Uurijad avastasid, et kui akvaariumisse panna väikseid koorikloomi, siis käsna kokkutõmbed tugevnevad tunduvalt. „See on täiesti ebatavaline,” sõnab teadlane Michael Nickel, sest käsnal „puudub närvisüsteem”. Kuidas kontrollib käsn oma liigutusi või teeb kindlaks teiste organismide juuresoleku, ehkki tal pole närvisüsteemi? Teadlased uurivad käsna hoolega, lootes selgitada välja, mil moel ta selliste ülesannetega hakkama saab.

Antarktikas jääb hiilgevähke vähemaks

Tavalisi hiilgevähke ehk nn krilli, mereorganismide toiduahelas väga olulisi pisikesi krevetisarnaseid koorikloomi, on jäänud Antarktikas alates 1970. aastatest 80 protsenti vähemaks, osundab David Adami sõnu Londoni ajaleht „Guardian”. Hiilgevähid toituvad merejää all varjus olevatest vetikatest, ent Antarktika poolsaare keskmine õhutemperatuur on alates 1950. aastatest tõusnud 2,5°C, mistõttu jää on hakanud sulama. Briti Antarktika-uurija Angus Atkinson lausub: „Me ei mõista veel, kuidas täpselt seondub siinne jää kahanemine kliima soojenemisega, kuid me arvame, et just see võib olla hiilgevähkide vähemaksjäämise põhjuseks.” Teadlasterühm võrdles aastatel 1926–1939 ning 1976–2003 Antarktikas uurimistööd teinud üheksa riigi teadusliku katsepüügi näitajaid. Nad teatavad, et võrreldes hiilgevähkide hulgaga kolm aastakümmet tagasi on praeguseks sellest alles umbes viiendik.

Vilistades kõnelemine

Kanaari saarte La Gomera karjased kasutavad vilistamisel põhinevat, silbo nime all tuntud keelt. Kasutades kahest täis- ja neljast kaashäälikust koosnevat koodi, mida vilistatakse erisugusel toonil, saavad karjased omavahel suhelda kaugete vahemaade tagant. Hiljuti rakendasid teadlased hispaania keele rääkijate ning viie hispaania keelt ja silbot kõneleva karjase ajutegevuse võrdlemisel magnetresonantskuvamist. Selgus, et kui karjased suhtlevad vilistades, „edastab nende aju samasuguseid signaale kui kõnelemisel”, on kirjas Hispaania ajalehes „El País”. Selles tsiteeritakse ka ühe teadlase sõnu: „Meie uuringu tulemused annavad uusi tõendeid selle kohta, kui paindlik on inimese võime väljenduda eri viisil.”

Tõlkimine läheb aina kallimaks

Euroopa Liit laienes 2004. aasta mais kümne uue riigi võrra, nii et riikide koguarv tõusis 25-ni. Ent laienemine on toonud kaasa keeleprobleemid ja koos sellega kulude suurenemise. Ametlike keelte hulka on arvatud 25 riigis räägitavad 20 keelt. Seega tuleb dokumendid tõlkida kõigisse neisse keeltesse. „Enne laienemist aastal 2003 tõlkis Euroopa Nõukogu 1 416 817 lehekülge [teksti],” teatab Prantsuse uudisteajakiri „Valeurs Actuelles”. Ent nüüd on tõlgitavate lehekülgede arv kiiresti kasvamas. Üheksa uue keele tõttu on võimalikud tõlkekombinatsioonid (näiteks tõlge malta keelest soome keelde või eesti keelest kreeka keelde) tõusnud 110-lt 380-le. Leida pädevaid kirjaliku või suulise tõlke tegijaid on osutunud raskeks. Tõlke-eelarve – praegu 550 miljonit eurot – kipub lõhki minema ning „ähvardab kasvada 808 miljoni euroni”, nendib Robert Rowe Euroopa Komisjoni tõlketalitusest.

Patune suits

Põlevatest küünaldest ja viirukist eralduvad suitsuosakesed võivad kehvalt õhustatavas kirikus pikka aega viibivatele preestritele ja kirikulistele halvasti mõjuda, kirjutab „The Sydney Morning Herald”. Uuringus leiti, et kahes kirikus oli suitsuosakeste tase „kuni 20 korda kõrgem, kui seda Euroopa saastenormid sissehingamiseks turvaliseks peavad”, mainib ajaleht. Raportis võrreldakse seda saastetaset „maanteeäärse õhu saastetasemega, juhul kui teed läbib 45 000 autot päevas”. Regulaarne viibimine sellises saastatud ruumiõhus võib suurendada kopsuvähi või bronhiaalhaiguste riski, hoiatab üks uuringu autoritest.

Monument sõjas rakendatud loomadele

Londoni kesklinnas avati „riiklik monument loomadele, kes sajandite vältel koos Briti ja liitlasvägedega sõdades ja muudes kokkupõrgetes teenisid, kannatasid ja surid”, annab teada „The Times”. Monument koosneb hobuse, koera ja kahe veomuula pronksskulptuuridest, mida ümbritseval kivimüüril on kujutatud teisigi mitmetes sõdades teeninud loomi. Arvestuste järgi suri Esimeses maailmasõjas kaheksa miljonit hobust, lisaks arvutul hulgal muulasid ja eesleid. Ajaleht „Guardian” mainib, et Esimese maailmasõja ajal kasutasid sõjamehed öösiti kaardilugemiseks jaaniusse. Silmapaistev langevarjurkoer nimega Rob sooritas Põhja-Aafrikas ja Itaalias enam kui 20 langevarjuhüpet. Esimeses maailmasõjas toimetas tuvi nimega Cher Ami „tervenisti 12 sõnumit kohale ega eksinud iial”, kirjutab „The Times”. Kuid ühe allika hinnangul sai selles sõjas hukka 200 000 tuvi.