Läki seenele!

„Ärgake!” Tšehhi Vabariigi korrespondendilt

SEENED võivad olla valmistanud meile korduvalt maitsenaudingut pitsas, salatis, supis või kastmes. Ehk on pannud meid muigama nende pentsik välimus, mis on paljude lasteraamatute illustreerijate meelisteemaks. Ent kas oleme kunagi mõelnud sellele, mis asi on tegelikult seen? Mis paneb seene kasvama? Kes korjavad seeni ja kuidas? Uurigem seda.

Üldiselt pole seeni raske ära tunda. Neil pole ei lehti, õisi ega rohelist värvust andvat klorofülli. Tihtilugu pakuvad seened ümbritsevale rohelusele eredat kontrasti. Sageli katab nende jalga lai kübar. Kuid kujult ja värvilt on seened äärmiselt mitmekesised – leidub isegi pimedas helendavaid seeni. Ent on ka arvukalt seeneliike, mis tegelikult polegi seened, kuid mida tavapäraselt seente hulka liigitatakse. Nende hulgas on selliseid, mis meenutavad merikoralle, osa liike aga kasvab puudel ning näeb välja nagu miniatuurne raamaturiiul.

Millega on tegemist?

Teadlased arvasid pikka aega, et seen on eriline, kuidagi mõistatuslik taimeliik. Nüüdisajal klassifitseerib enamik biolooge seened hallituse keerukama vormi hulka. Nad paigutavad seened kui organismid omaette rühma, viidates nende iseäralikule kehastruktuurile ning kasvamise ja toitainete hankimise viisile. Paljud seened on söödavad, mõningatel on ka ravitoime. Ent leidub ka psüühikahäireid tekitavaid või tugevalt mürgiseid seeni. Seene teaduslik nimetus on Mycota või Mycetes. Seetõttu nimetatakse seente teaduslikku uurimist mükoloogiaks.

 Üllatuslik seen

Kuidas seened paljunevad? See jäi teadusele kauaks ajaks mõistatuseks. Tänapäeval me teame, et täiskasvanud seen puistab laiali mikroskoopilisi eoseid, mis kanduvad õhuvooludega edasi. Pinnases muutuvad eosed tihedaks peeneks niidistikuks nimetusega mütseel. Sellest niidistikust hakkab kasvama seene viljakeha. Just seda seene osa oleme harjunud nägema ja korjama.

Seened vajavad elutegevuseks mitmesugust orgaanilist ainet. Seepärast kasvavad nad vabas looduses peamiselt metsades, aedades ja heinamaadel. Nende põhitoiduseks on haiged või surnud puud, mistõttu seentel on metsade korrashoius oluline roll. Omastades taimede, lehtede ja okste jäänuseid, aitavad seened toota looduslikku huumust ja väetada pinnast. Mõned seened elavad sümbioosis tervete puudega: seene niidistik imab pinnasest vett ja toitaineid ning loovutab osa sellest taimele. Vastutasuks toidab taim seent.

Seened vajavad ka niiskust ja soojust. Seetõttu kerkibki neid hulgaliselt maa seest välja pärast sooja suvevihma. Soodsates oludes võivad mõningad liigid jõuda täissuuruseni ühe ööga. Ühe seeneliigi kübara läbimõõt kasvab kõigest 10–14 päevaga 50 sentimeetrini. Mõningatel liikidel on silmapaistev eluiga. Niidistik, millest kasvab välja seene viljakeha, võib elada sajandeid. Samblikega koos kasvavad seened võivad mõningail andmeil elada kuni 600-aastaseks.

On seeni – näiteks trühvlid –, mille eritunnuseks on vänge lõhn. Tänu sellele võivad koerad haista neid juba 6 meetri kauguselt, ehkki seene viljakeha kasvab mulla all. *

Kes korjab seeni?

Paljudes paikades on seeni juba sajandeid korjatud. Nüüd on seenelkäimine jäänud mõningais Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika regioonides eranditult professionaalide tööks, kes saagi kaupmeestele müüvad. Seevastu Kesk- ja Ida-Euroopas on seenilkäimine rahva hulgas populaarne tava. Selline seenehuvi ei piirdu pelgalt maainimestega –  ka paljud linlased veedavad meelsasti nädalalõpu metsas seeni korjates. Nõndaviisi lõõgastuvad nad nii füüsiliselt kui vaimselt, lisaks rikastavad nad oma menüüd. Kuidas seenilkäimine välja näeb?

Tihtilugu alustavad seenelised juba varahommikul, kui seened on värsked. Nad kõnnivad aeglaselt metsas ringi, pilk rohul, samblal või puudel, kus seeni kasvab. Seljas on neil vastupidavad rõivad, jalas tugevad saapad või kummikud ning seljakotis keep ootamatu vihmasabina puhuks. Seeneline hoiab loodust, mistõttu ta hoidub seda kahjustamast ning püüab ka võimalikult tasa ringi liikuda, et mitte metsloomi häirida.

Ennäe! Seeneline on äsja seene leidnud. Ta kummardub selle kohale ja uurib, kas see on söögiseen, ilma et ta seda puudutaks. Ta korjab vaid täiskasvanud seeni, sest ainult nende puhul võib olla liigis täiesti kindel. Jõudnud liigis selgusele, haarab ta õrnalt seene jalast – mitte kunagi kübarast – ja väänab selle maa küljest lahti. Otsekohe puhastab ta seene külgekleepunud mullast või prahist ning lõikab ära ussitanud või riknenud osad. Äralõigatu matab ta sambla või mulla alla, puhastatud seened asetab aga korvi. Ta ei pane neid ei kilekotti ega plastanumasse, sest nii võivad seened hakata käärima ning rikneda juba enne, kui ta koju jõuab.

Seenelkäimine võib olla ka tore ühistegevus. Üks kristlik jumalateenija ütleb: „Kõigepealt käime üheskoos kuulutamas, pärast seda aga veedame meelsasti koos aega ja naudime toredat seltskonda. Mõnikord läheme lähedalasuvasse metsa seenile. Samal ajal kui otsime seeni, saame kuulutustöökogemusi vahetada ning lihtsalt mõnusalt aega veeta.”

Seente toiduks valmistamine

Seeni saab tarvitada toiduks mitmel moel. Mõningatest hõrkudest seeneliikidest võib valmistada põhiroa. Paljud armastavad praadida šampinjonide suuri kübaraid otsekui lihalõike või siis vokkida tavalisi söögiseeni hakituna ühes köögiviljaga. Vürtsikaid seeneliike saab kasutada väga mitmesuguste toitude maitsestamiseks. Kuivatatud seeni võib tarvitada ka dieettoiduna. Mõningaid liike hinnatakse mineraalainete, valgu- ja vitamiinisisalduse pärast.

Seened riknevad kergesti. Seepärast on tarvis neid töödelda samal päeval, kui neid korjati. Spetsialistide sõnul võib halvasti hoitud söögiseen muutuda üsna mürgiseks. Kui söögiseeni otsekohe toiduks ei tarvitata, tuleks need kuivatada või konserveerida. Nõnda saab nendega aasta ringi toitu maitsestada. Seeneraamatutest võib leida selle kohta üksikasjalikumat teavet.

Ole ettevaatlik!

Kui sa pole varem seenil käinud, aga tahaksid seda proovida, on väga tähtis teha kõigepealt hoolikat eeltööd. Tee endale selgeks, millised söögi- ja mürkseened kasvavad sinu kodupiirkonnas. Õpi neid ära tundma. Ehk soovid ka konsulteerida spetsialistiga, nagu rohu- või seeneteadlasega. Mitte kunagi ära korja seent kena välimuse või meeldiva lõhna pärast. Kui sa pole täiesti kindel, mis seen see on, jäta see korjamata! Piisab vaid ühestainsast mürkseenest, et muuta kogu roog kõlbmatuks, isegi eluohtlikuks. Kui sind vaevab pärast seeneroa söömist iiveldus või peavalu, pöördu viivitamatult arsti poole.

Ükskõik kas seeni korjata või mitte, valmistavad need alati silmarõõmu. See tuletab meile meelde, et need keerukad, olulised ja hämmastavad organismid pole tekkinud siia sugugi juhuslikult. Nagu teisedki loodusimed, on need tõendiks targa ja armastava Looja olemasolust (1. Moosese 1:11–13; Laul 104:24).

[Allmärkus]

[Pilt lk 26]

Ümarmürkel

[Pilt lk 26]

Shiitake

[Pilt lk 26]

Arušampinjon

[Pilt lk 26]

Aedšampinjon