Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Bass Rock — suulade kuningriik

Bass Rock — suulade kuningriik

Bass Rock – suulade kuningriik

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

ŠOTIMAAL asuvast Edinburghi linnast kirdes, Firth of Forthi suudmelahes seisab 110 meetri kõrgune ja kahekilomeetrise ümbermõõduga kaljusaar Bass Rock, mis on koduks ligikaudu 100 000 suulale. Bass Rocki suulad moodustavad liigi ülemaailmsest populatsioonist ühe kümnendiku. *

20. sajandi algupoolel püüti suulasid toiduks. Linnu rasva kasutati raviotstarbel, nende sulgedega aga täideti madratseid ja patju. Kõigest ühe madratsi täitmiseks läks tarvis umbes 300 lindu. Nende mune, mida kord delikatessiks peeti, tänapäeval enam üldiselt ei sööda.

Suulade eluiga võib küündida 30 aastani ning paarilise valivad nad terveks eluks. Suulad on rändlinnud. Iga aasta jaanuaris pöörduvad nad tagasi oma vanadele pesapaikadele, mida nad kiivalt teiste eest kaitsevad. Bass Rocki suulad valmistavad oma pesad vetikatest ja rohust ning need paiknevad kaljul umbes meetriste vahedega. Linnud eelistavad pesitseda kalju tuulepoolsel küljel, kust on võimalik otse õhku tõusta ja kuhu on ka hea laskuda.

Suulade jälgimine on põnev. Kui linnul on kael õieli taeva poole, tähendab see seda, et ta kavatseb õhku tõusta. Kui tema kael on maadligi ja tiivad laiali, on see märk sellest, et ta kaitseb oma pesa. Pesitsevad paarid aga vehklevad nokaga nagu mõõgaga ning pärast seda, kui isalind on nokkinud emast õrnalt kaela pealt, toimub paaritumine. Suulad kasvatavad aastas üles ühe poja. Muna hauvad mõlemad vanemad, pannes sellele oma ujulestaga jalalaba.

Täiskasvanud suula sulestik on valge ning kahemeetrise siruulatusega tiibade otsad iseloomulikult mustad. Noorlinnu kuub on aga tume ja väikeste valgete tähnidega. 12 nädalat pärast koorumist kaalub linnupoeg oma vanematest rohkem. Noortel on sulgede all lisarasvakihid, mis annavad neile eelseisvaks rändeks energiat.

Noor suula alustab oma iseseisvat elu pärast seda, kui on ukerdanud kaljult merele, kus ta siis omapäi edasi pladistab. Enamik noorlinde ei pääse aga merele terve nahaga, sest mereleminek kujutab endast kaljult alla libistamist, mille käigus lind võib murda jala või tiiva. Need linnud, kes õnnelikult merele jõuavad, teavad kohe, kuidas kala püüda. Peagi ootab noori suulasid ees ränne ning paljud neist lendavad kaugele Lääne-Aafrikasse. Tagasi lapsepõlvekoju pöörduvad noored alles kolme-nelja aasta pärast.

See, kuidas suulad sukelduvad kala püüdma, on võimas vaatepilt. Sööstsukeldumise ajal on nende kiirus 100 kilomeetrit tunnis. Just enne seda, kui lind umbes 30 meetri kõrguselt merre sukeldub, tõmbab ta oma tiivad taha, nii et ta näeb välja nagu noolepea. Suula ninasõõrmed on kaetud ning nende silmadel on membraan. Linnu keha kaitseb veesurve eest nahaalune õhukiht, mida on hädasti tarvis, sest kokkupõrge veega on nii tugev, et vett pritsib joana üles. Suulade sukeldumine lööb vahel isegi kalad oimetuks.

Vee all kasutavad suulad saagi järel ujumiseks nii tiibu kui jalgu. Nende roaks on makrellid, kilud, heeringad ja tobiad. Kala võivad suulad püüda isegi 30 tundi järjest. On teada, et mõned suulad käivad kalapüügiretkedel isegi kaugel idas Norra rannikul.

Peale suulade elab Bass Rockil veel kümmekond merelinnuliiki, kel tuleb leida jalgealust aina kasvava suulakoloonia pesitsusterritooriumilt. Ligi 600 aastat tagasi käisid Bass Rockil inimesed, kes tahtsid rahus ja vaikuses palvetada ning mõtiskleda. Hiljem Bass Rock kindlustati ning seal asus mõnda aega sunnitöölaager. Kuigi 1902. aastal ehitatud majakas pole enam majakavahti, vilgub selle hoiatav tuli veel praegugi üle suudmelahe.

Majakavahi aed on juba ammu metsistunud ning nüüd kuulub siin ülemvõim suuladele. Et linde lähedalt näha, on võimalik ümber saare teha paadiekskursioon, mis algab väikesest North Berwicki sadamast. Need on toredad retked, juhul kui ilm muidugi vaikne on.

Aga isegi siis, kui merel möllab torm, ei pea turistid tänu moodsale tehnoloogiale pettuma. Sel juhul võib North Berwicki merelinnukeskuses vaadata Bass Rockist videot, mis annab pildi kõigest saarel toimuvast. Niisiis on neid toredaid sukeldujaid võimalik näha nii saarel kui videosalvestiselt. See on elamus, mis ei unune.

[Allmärkus]

^ lõik 3 Suula ladinakeelne nimi viitab Bass Rockile. Tänapäeval on lind klassifitseeritud kui Morus bassanus, varem aga kandis ta nime Sula bassana.

[Pilt lk 27]

Suulade lennukiirus sööstsukeldumisel on 100 kilomeetrit tunnis

[Allikaviide]

© NHPA/Bill Coster

[Piltide allikaviited lk 26]

Kaks suulat: Stefan Ernst/Naturfoto-Online; taust: Jörn Meier/Naturfoto-Online