Vaatleme maailma
Vaatleme maailma
Loomade edetabel
„Koer võib küll olla inimese parim sõber, aga kõige populaarsem loom maailmas on tiiger,” annab teada Londoni ajaleht „The Independent”. Pärast kümneosalist dokumentaalfilmide seeriat, kus igas osas näidati üht looma, selgus enam kui 52 000 inimese küsitlemisel 73 riigis, et populaarseim loom on tiiger, kes edestas koera 17 häälega. Kolmandal kohal oli delfiin ning delfiinile järgnesid hobune, lõvi, madu, elevant, šimpans, orangutan ja vaal. Loomade käitumise uurija dr Candy d’Sa selgitas, et inimesed „tunnevad sarnasust tiigriga, kes on väliselt metsik ja jõuline, kuid sisemiselt suursugune ja arukas. Koer on aga truu ja austab inimest ning muudab inimese sõbralikumaks ja suhtlemisaltimaks”. Looduskaitsjatel oli hea meel tiigri võidu üle. Callum Rankine Maailma Looduse Fondist ütles: „Kui inimesed hääletavad tiigri kui oma lemmiklooma poolt, siis järelikult mõistavad nad selle looma tähtsust ja loodetavasti ka vajadust tagada nende ellujäämine.” Arvestuste kohaselt on metsikusse loodusesse jäänud veel vaid 5000 tiigrit.
Suubakterid ja tervis
„Suu on keerukas ökosüsteem,” kirjutab ajakiri „Science”. „Mikrobioloogid on üle 40 aasta uurinud hammaste, igemete ja keele peal ning nende ümber paljunevaid mikroobe.” Bioloogid on teadnud juba mõnda aega, et suus elavad mikroobid võivad liikuda ka mujale ning põhjustada haigusi teistes kehaosades. Südamehaiguste ja suubakterite vahel on juba leitud seos ning uuringud näitavad, et üks teine suubakter võib põhjustada enneaegset sünnitust. Muidugi teevad kahjulikud bakterid kõige enam kurja otseselt. Kui suus on rohkem kahjulikke kui kasulikke baktereid, hakkavad igemed veritsema, tekivad hambaaugud ja halb hingeõhk. „Üle 65-aastastest inimestest on 30 protsenti jäänud ilma kõigist oma hammastest,” ütleb teadaanne. „Ameerika Ühendriikides on pooltel täiskasvanutel kas igemehaigus või lagunenud hambad.” Baktereid uurivad teadlased loodavad nuputada välja „suuvee, mis takistaks ainult halbade bakterite paljunemist, mitte nii heade kui halbade mõlemate”.
Magamisharjumused
„Ülemaailmses magamisharjumuste uuringus leiti, et Aasias elavad inimesed on tavaliselt üleval hilisööni ning lähevad magama hiljem ja tõusevad üles varem kui enamik ameeriklasi ja eurooplasi,” annab teada uudistekanal Aljazeera. Rohkem kui 14 000 inimeselt 28 riigis küsiti, mis kell nad tavaliselt magama lähevad ja üles tõusevad. Portugalis ütles kolm inimest neljast, et nad lähevad magama pärast keskööd. Aasialased on kõige varajasemad ärkajad, esikohal indoneeslastega, kellest „91% ütles, et ärkavad hommikul kell seitse”. Kõige vähem magavad jaapanlased. Üle 40 protsendi neist magab öösiti vaid kuus tundi või vähem. Kõige rohkem magavad aga austraallased. Peale selle, et Austraalias on kõige enam inimesi, kes lähevad magama enne kümmet õhtul, ütles peaaegu kolmandik küsitletuist, et nad magavad tavaliselt üle üheksa tunni.
Lõpeta suitsetamine kohe!
„Umbes pooled või kuni kaks kolmandikku pidevatest suitsetajatest sureb lõpuks oma harjumuse pärast,” ütleb Briti meditsiiniajakiri „BMJ”. Teadlased ei saanud teada mitte üksnes seda, et suitsetamine on palju ohtlikum kui varem arvati, vaid ka seda, et suitsetajatel pole mingit kasu kõigist saavutustest, mida on tehtud viimase 50 aasta jooksul inimese eluea pikendamiseks. Samal ajal kui uuring näitas, et neil 70-aastastel, kes pole kunagi suitsetanud, kasvas tõenäosus elada 90-aastaseks 33 protsendini, langes suitsetajate tõenäosus sellesse ikka jõuda 10 protsendilt 7-le. „Suitsetajad surevad keskmiselt kümme aastat varem kui mittesuitsetajad,” ütleb artikkel, ning suitsetamise lõpetamine võib keskmist eeldatavat eluiga pikendada. Mida varem suitsetamine maha jätta, seda parem. 50-aastased, kes suitsetamisest loobuvad, võivad vähendada riski poole võrra, 30-aastased võivad aga vältida peaaegu kõiki tervistkahjustavaid tegureid.
Piibliline harimatus
Hiljutine Briti uurimisagentuuri YouGov korraldatud küsitlus näitas, et „enam kui 25 protsenti küsitletuist ei tea, et Jeesus Kristus sündis Petlemmas”, kirjutab Londoni ajaleht „The Guardian”. „Ainult 75 protsenti teadis, et Jeesus oli juut.” Mis puutub kümnesse käsku, siis pooled arvasid, et kuues käsk „sa ei tohi tappa” on tänapäeva maailmas kõige tähtsam. Kõige ebaolulisemaks peeti esimest käsku, mis ütleb: „Mina olen Jehoova, sinu Jumal ... Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2. Moosese 20:2, 3).
Loodusvarad vähenevad
„Kaks kolmandikku meie planeedi loodusvaradest alates energiast kuni puhta vee ja õhuni on kas otsakorral või tohutult saastunud,” annab teada New Yorgi ajaleht „Daily News”. Uuring, mille korraldasid 1360 eksperti 95 riigist, viitas kahjule, mida inimesed on tekitanud ökosüsteemidele viimase 50 aasta jooksul. „Inimtegevus avaldab Maa looduslikele protsessidele nii suurt survet, et planeedi ökosüsteemide võimet hoida elu alal ka tulevaste põlvede jaoks ei saa enam pidada endastmõistetavaks,” tehti raportis järeldus. ÜRO ja Maailmapanga toetusel korraldatud uuringus hoiatati, et mingi aja pärast võivad looduslikud protsessid lakata töötamast, mille tagajärjel hävivad metsad, hakkavad levima haigused ning ookeanidesse tekivad surnud alad.
„Kängurumeetod”
Imikud, kelle eest kantakse hoolt „kängurumeetodil”, magavad kauem, nende hingamine paraneb ning nad võtavad kiiremini kaalus juurde kui teised lapsed,” ütleb Jaapani ajaleht „Daily Yomiuri”. Mida aga kujutab endast see „kängurumeetod”? See tähendab lihtsalt seda, et ema või isa lamab selili voodis ning kussutab iga päev beebit tund või kaks oma palja rinna peal. Tokyo Bokuto haigla vastsündinute osakonna juhataja Toyoko Watanabe ütles: „„Kängurumeetodit” hakati esmalt praktiseerima Colombias inkubaatorite vähesuse tõttu. UNICEF märkis, et tänu sellele langes enneaegsete laste suremus, samuti lühenes nende laste haiglasviibimise aeg.” Ajaleht ütleb, et „see idee kogub populaarsust arenenud riikides nii enneaegsete kui ka õigeaegselt sündinud laste eest hoolitsemisel”. Sellisel kontaktil on palju eeliseid, näiteks aitab see vanematel oma lastega lähedasemaks saada. Pealegi ei maksa see midagi ega nõua mingit erilist varustust.