Ja seal nad lähevad ...

VÄLJAS hämardus ning õhk oli sügiseselt jahe. Äkitselt kostus vaikusest hanede valje kaagutusi ja ei läinud kaua, kui umbes 20 lindu võimsate tiivalöökidega V-kujulises parves üle minu pea lendasid. Üks hanedest pöördus graatsiliselt rivist vasakule ning lendas parve tahaotsa. See suurejooneline vaatepilt pani mind mõtlema, miks lendavad haned kolmnurgas ja kuhu nad lähevad.

Haned on veelinnud, kelle sugulasteks on pardid ja luiged. Maailmas on ligikaudu 40 haneliiki ning enamasti nähakse neid Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Näiteks üks neist hanedest on kanada lagle, pika musta kaela ja valgete põskedega lind. Kanada lagle alamliigi maxima täiskasvanud isalinnud võivad kaaluda kuni kaheksa kilogrammi ning nende tiibade siruulatus võib ulatuda kahe meetrini. See haneliik veedab oma suved kaugel Alaskal ja Põhja-Kanadas, talvekuudeks rändab aga lõuna poole Mehhikosse.

Rände ajastus on hanede jaoks väga oluline. Kui nad jõuavad põhja liiga vara, on vesi veel jääs ning rohtu napib. Seega tuleb kanada laglel aastaaegadega ühte sammu käia. Kui lagled jõuavad pesitsusalale, moodustuvad paarid ning iga paar hõlvab pesakoha.

Kolmnurgas lendamine aitab hanedel üksteist  silmas pidada ning see omakorda kiiresti reageerida, kui parve ees lendav lind muudab suunda, kiirust või kõrgust. Mõned eksperdid arvavad, et sellises rändeahelikus lennates tekitavad eespool lendavad linnud õhuvoole, mis teeb ülejäänud parvele lendamise kergemaks, kuna õhutakistus väheneb. Üks rändeparv näib tavaliselt koosnevat mitmest haneperest, kus täiskasvanud kordamööda parve eesotsas lendavad.

Tihtipeale kasutavad kanada lagled sama pesapaika aastast aastasse. Pesa on tavaliselt tehtud lihtsast materjalist – väikestest oksaraagudest, rohust ja samblast. Haned on monogaamsed, see tähendab, et nad valivad paarilise terveks eluks. Mõnikord küll otsib lagle kaaslase surma puhul uue paarilise, kuid tavaliselt jääb lesk üksi.

Emalind muneb neli kuni kaheksa muna, mille haudumine võtab aega ligikaudu 28 päeva. Vanalinnud kaitsevad oma poegi kiivalt. Kui poegade või vanalindude enda elu on ohus, käitub paar üsna agressiivselt. Oma tiibadega võivad nad vaenlastele päris tugevaid obadusi anda.

Hanepojad hakkavad oma vanematega suhtlema juba enne koorumist. Nende häälitsused ulatuvad kiledatest hüüetest (mis näitavad rahulolekut) hädahüüdudeni. Ka vanalindudel on erisuguseid häälitsusi nii noortega kui ka omavahel suhtlemiseks. Teadlased on kanada laglede juures eristanud isegi 13 eri häälitsust.

Haned annavad tõesti tunnistust sellest, et nad on „instinktiivselt targad” (Õpetussõnad 30:24, UM). Kogu kiitus selle eest kuulub Jehoova Jumalale, kes on loonud kõik, ka tiivulised linnud (Laul 104:24).

[Kast/pildid lk 17]

Kas sa tead, et ...

● niipea kui hanepojad on koorunud, lahkuvad nad jäädavalt pesast ning järgnevad oma vanematele. Hanepered jäävad tavaliselt kokku.

● vööthanede rändetee kulgevat üle ligi 8900 meetri kõrguse Džomolungma.

● mõned haneliigid võivad lennata koguni 1600 kilomeetrit järjest, rändepeatusi tegemata.

● ahelikus lendavad haned vehivad sama tempo juures vähem tiibadega kui üksi lendavad haned ning seega lööb nende süda aeglasemalt.

[Allikaviide]

Ülal vasakul: U.S. Fish & Wildlife Service, Washington, D.C./Duane C. Anderson

[Piltide allikaviide lk 16]

Lendavad haned: © Tom Brakefield/CORBIS