Mikael Agricola – „Koidikuinimene”

„ÄRGAKE!” SOOME-KORRESPONDENDILT

„Mitte ükski teine raamat pole avaldanud soome kultuurile, väärtushinnangutele ja mõtlemisele sügavamat ja laialdasemat mõju kui Piibel.” („Biblia 350 – Suomalainen Raamattu ja Suomen kulttuuri”)

KAS sinul on võimalik omakeelset Piiblit lugeda? Üsna tõenäoline, et on. Piibel on ju kas tervikuna või osaliselt saadaval enam kui 2000 keeles. Ja see pole sugugi juhus. Läbi ajaloo on suurel hulgal mehi ja naisi hiigeltakistustele vaatamata näinud kõvasti vaeva, et tõlkida Piiblit kohalikku keelde. Üks neist oli Mikael Agricola.

Agricola oli õpetlane, kes võttis ette Piibli tõlkimise soome keelde. Tema kirjutised aitasid rajada aluse soome kultuurile, nagu me seda tänapäeval tunneme. Seega pole midagi üllatavat, et teda Koidikuinimeseks kutsutakse!

Agricola sündis umbes aastal 1510 Lõuna-Soomes Torsby külas. Ta isal oli talu, millega võib seletada tema liignime Agricola, mis on tuletatud ladina vormist sõna ’talupidaja’ kohta. Kakskeelses regioonis üles kasvanud Agricola rääkis tõenäoliselt nii rootsi kui ka soome keelt. Oma keelteoskust täiendas ta Viiburis ladina koolis käies. Hiljem siirdus ta Soome tolleaegsesse administratiivkeskusse Turusse, kus ta oli Soome katoliku kiriku piiskopi Martti Skytte sekretär.

Tolle aja religioon ja poliitika

Agricola eluperiood langes kokku Skandinaavias valitsenud rahutute aegadega. Rootsi üritas lüüa lahku Kalmari unioonist, Skandinaavia maade liidust. Aastal 1523 krooniti Rootsi kuningaks Gustav I Vasa. See mõjutas tugevalt Soome kui tol ajal Rootsi valitsuse all olnud hertsogkonna saatust.

Uue kuninga põhipüüdluseks oli võimu kindlustamine. Et oma sihte saavutada, teostas ta tol ajal Põhja-Euroopat haaranud reformatsiooni. Asendades riigiusu katoliikluse luterlusega, katkestas ta sidemed Vatikaniga, murdis katoliku piiskoppide võimu ning võttis oma valdusse kiriku rikkused. Nii Rootsi kui Soome elanikud on tänapäevani valdavalt luterlased.

Protestantismi peasihte oli jumalateenistuste pidamine  ladina keele asemel rahvakeeles. Nii ilmuski aastal 1526 rootsikeelne Uus Testament. Ent Soomes ei puhunud protestantismituuled kaugeltki nii tugevalt. Tol ajal Piibli soome keelde tõlkimise vastu suurt huvi ei tuntud. Miks?

„Raske ja tüütu” töö

Peapõhjus oli see, et soomekeelne kirjandus praktiliselt puudus. Enne 1500. aastate keskpaika oli selles keeles kirja pandud vaid üksikud katoliku palved. Seepärast oleks Pühakirja soome keelde tõlkimise töö eeldanud ka paljudele sõnadele kirjakeelse vormi andmist, samuti täiesti uute sõnade ja fraaside väljamõtlemist. Ja seda oleks tulnud teha ilma keeleõpikute abita! Kummatigi asus Agricola Piiblit tõlkima!

Soome katoliku piiskop Skytte läkitas Agricola aastal 1536 Saksamaale Wittenbergi teoloogia- ja keeleõpinguid jätkama. Teatavasti olid kajanud just selles linnas 20 aastat varem Lutheri haamrilöögid, kui ta, nagu räägitakse, sealse lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi naelutas.

Wittenbergis viibides tegi Agricola lisaks õpingutele muudki. Ta alustas Piibli soome keelde tõlkimise tohutut tööd. Aastal 1537 mainis ta kirjas Rootsi kuningale: „Seni, kuni ma Jumala juhatusel oma õpinguid jätkan, üritan minna edasi juba varem alustatud Uue Testamendi tõlkimisega soome rahvakeelde.” Pöördunud tagasi Soome, jätkas ta tõlketööd, olles samal ajal koolijuhataja ametis.

Nagu teistelegi varajastele piiblitõlkijatele, oli Piibli tõlkimine Agricolale vaevarikas töö. Oli ju Luthergi hüüatanud: „Kui raske ja tüütu on panna heebrea kirjamehi kõnelema saksa keeles!” Tõsi küll, Agricola sai toetuda teiste tehtud tõlgetele, ent suurimaks tõkkeks, mis tal tuli ületada, oli soome keel. Praktiliselt oli see veel kirjalikku vormi panemata!

Niisiis, Agricola asus justkui ehitama maja, millel puudub ehitusplaan ning mille napp ehitusmaterjal on sinna-tänna laiali puistatud. Kuidas ta seda tegi? Agricola alustas sellest, et valis välja soome eri murretest sõnad ning pani need häälduse järgi kirja. Tõenäoliselt mõtles just Agricola välja soomekeelsed vasted sõnadele „valitsus”, „silmakirjalik”, „käsikiri”, „sõjavägi”, „eeskuju” ja „kirjatundja”. Ta koostas liitsõnu, moodustas tuletisi ja võttis laene teistest keeltest, eeskätt rootsi keelest. Sellised sõnad olid näiteks enkeli (ingel), historia (ajalugu), lamppu (lamp), marttyyri (märter) ja palmu (palm).

Jumala Sõna põlisrahvale

Lõpuks aastal 1548 avaldati Agricola tõlke esimene osa nimetusega Se Wsi Testamenti (Uus Testament). Arvatakse, et see tõlge oli valminud viis aastat varem, ent avaldamist takistas rahapuudus. Oletatavasti oli trükkimise põhiline rahastaja Agricola ise.

 Kolm aastat hiljem ilmus Dauidin Psaltari (Laulud), mille tõlkimisel kasutas Agricola tõenäoliselt kolleegide abi. Ka tõlgiti tema juhatusel osa Moosese ja prohvetite raamatuid.

Tunnistades alandlikult oma piiratust, kirjutas Agricola avameelselt: „Ärgu ükski kristlane või jumalakartlik inimene või ükskõik kes selle Pühakirja lugeja lasku end häirida sellest, kui selles algaja tehtud tõlkes juhtub olema midagi väära või veidrat ja ebameeldivat või isemoodi väljendatut.” Hoolimata Agricola tõlgete mõningatest võimalikest vajakajäämistest, on tema eesmärgikindlus teha Piibel lihtrahvale kättesaadavaks ülimalt kiiduväärt.

Agricola pärand

1557. aasta algul valiti Agricola – siis juba Lutheri kiriku piiskop Turus – Moskvasse läkitatava delegatsiooni koosseisu, kes pidi lahendama Rootsi ja Venemaa vahelisi piirivaidlusi. Missioon oli edukas. Ent ilmselt sai ränkraske tagasireis Agricola ootamatu haigestumise põhjuseks. Ta suri koduteel 47 aasta vanusena.

Oma suhteliselt lühikesel eluajal andis Agricola välja vaid kümmekond soomekeelset raamatut, kokku umbes 2400 lehekülge. Ometi arvavad paljud, et just see „Koidikuinimene” andis tõuke soome kultuuri arengule. Sellest ajast alates on soome keel ja rahvas teinud kunsti ja teaduse vallas suuri edusamme.

Mis veelgi olulisem, ühes Mikael Agricolaga saabus koidik ka selles mõttes, et tema abiga muutus Jumala Sõna valgus soome keelt kõnelevatele inimestele selgemaks. Selle kohta öeldakse pärast surma tema auks kirjutatud ladinakeelses mälestuspoeemis kokkuvõtlikult: „Temast ei jäänud maha tavapärast testamenti, ent testamendi aset võiks täita tema töö: ta on tõlkinud soome keelde pühasid kirjutisi, ja see on töö, mis väärib suurt kiitust.”

[Kast/pilt lk 23]

Soomekeelne Piibel

Esimene soomekeelne tervikpiibel, mis suuremalt osalt põhines Mikael Agricola tööl, avaldati aastal 1642. Hiljem kujunes see Soome Lutheri kiriku ametlikuks Piibliks. Aastate jooksul tehti selle teksti küll vähetähtsaid parandusi, ent üldjoontes püsis see muutumatuna kuni aastani 1938. Viimane revideeritud väljaanne avaldati aastal 1992.

Lisaks sellele on ainukeseks soomekeelseks tervikpiibliks Jehoova tunnistajate välja antud Pühakirja Uue Maailma Tõlge. See avaldati aastal 1995. 20 aastat varem – aastal 1975 – olid tunnistajad andnud välja Kristlike Kreeka Kirjade tõlke. Pühakirja Uue Maailma Tõlge järgib võimalikult täpselt algteksti. Seni on seda kogu maailmas trükitud 130 000 000 eksemplari.

[Pilt lk 22]

„Mikael Agricola ja esimene soomekeelne Piibel”, postkaart aastast 1910

[Allikaviide]

National Board of Antiquities/Ritva Bäckman

[Pilt lk 23]

Agricola Uus Testament

[Pildi allikaviide lk 21]

National Board of Antiquities