Külaskäik proteesimiskeskusse

ESITA

Külaskäik proteesimiskeskusse

„ÄRGAKE!” UUS-MEREMAA KORRESPONDENDILT

MUL oli topelt põhjust leppida kokku külastusaeg Uus-Meremaal Wellingtonis asuva proteesimiskeskusega. Esiteks vajas mu jalaprotees veidi parandamist, teiseks soovisin teha keskuses ringkäigu, tutvumaks lähemalt tehisjäsemete valmistusprotsessiga.

Minu proteesija soostus lahkesti mulle ringkäiku tegema. See osutus väärt ettevõtmiseks, sest seeläbi süvenes minus veelgi lugupidamine oskuslike ja oma alale pühendunud proteesitegijate kiiduväärt töö vastu.

Sõna „proteesimine” tähendab „puuduva kehaosa asendamist tehisliikmega”. Proteetika on „proteesiõpetus”. Proteesija on „spetsialist proteetika ja proteesipaigalduse alal” („Encyclopedia and Dictionary of Medicine, Nursing, and Allied Health”, 3. väljaanne).

Kuidas tehisjäset valmistatakse?

Suurem osa selle keskuse patsientidest vajab tehisjalga. Selle valmistamise esmaseks etapiks on patsiendi paranenud jäsemeköndile muhvi sobitamine. Valmistatakse kipsvorm, mille järgi saab vormida täpse köndijäljendi. Seda mudelit kasutatakse seejärel torumuhvi valmistamiseks, kuhu uus jäse sobitatakse. Nõnda saab alguse protsess, mille käigus valmib kaotatud jäset asendav korralikult funktsioneeriv tehisjäse. Uuema ja tõhusama sobitustehnikana rakendatakse jäsemeköndi mõõdistamist raalprojekteerimis- ja valmistusprogrammi abil. Seejärel vormib aparaat jäsemeköndist täpse jäljendi.

Pärast seda, kui olin jälginud esitlusi keskuses tehtava tehnilise ekspertiisi kohta, näidati mulle mõningaid imporditud proteetilisi valmiskomponente. Üheks muljetavaldavaks näiteks oli hüdrauliline põlveliiges, mis oli kinnitatud termoplastilise torumuhvi külge, mida saab soojuse abil patsiendile sobivaks vormida. Sellistest komponentidest on mitmel pool maailmas koostatud ka mahukad pildikataloogid.

Tehisjala lõplikes valmimisstaadiumides tehakse väikseid täpsustusi, tagamaks torumuhvi, põlve, naha ja jalaosade täpne sobivus, nii et kõnnak oleks võimalikult loomulik. Kõige lõpuks valmistatakse vahtplastist pealispind. Selle ülesandeks on ümbritseda tehisjäseme „luid”. Kosmeetiline viimistlus tehakse eesmärgiga muuta protees nii palju kui võimalik olemasoleva loomuliku jäseme sarnaseks.

Kui patsient on juba piisaval määral kindlustunnet omandanud, on tal võimalik konsulteerida proteesimiskeskuses vastuvõtte korraldava ortopeediga. Seeläbi teostatakse professionaalne lõppkontroll, tagamaks uue tehisjäseme optimaalne talitlus.

Lapspatsiendid ja sportlased

Ringkäiku tehes köitis mu tähelepanu üks väike tüdruk. Ta ei häbenenud meile näidata oma jäsemekönti ja -proteesi. Hiljem nägin teda muretult ringi hüplemas.

Pärisin huviga oma proteesijalt laste kohta, kes on kaotanud jäseme. Ta näitas mulle miniatuurset tehiskätt ning selgitas, et selline protees paigaldatakse kõigest kuuekuustele beebidele. Miks seda tehakse? Sel teel valmistatakse neid ette hilisemaks käeproteesi kasutamiseks. Ta sõnas, et ilma sedalaadi ettevalmistuseta harjub sirguv laps tulema toime vaid ühe käega, nii et hiljem elus võib tal tekkida raskusi, kui on tarvis harjuda kaht kätt kasutama.

Sain teada, et üks Euroopa firma saatis hiljuti Austraaliasse Sydneysse konteineritäie jäsemeproteeside komponente, et invasportlased neid paraolümpiamängudel kasutada saaksid. Võistlejad said neid tasuta ning proteesijad, nende hulgas ka mõningad Uus-Meremaa proteesijad, olid valmis osalejaid mängude ajal abistama.

Mõningad jäsemeproteeside osad on töötatud välja spetsiaalselt sportlastele. Ühte sellist osa näidati ka mulle. See on erilisest materjalist sääre-pahkluu komponent, mis jäljendab inimese labajala loomulikku plastilisust.

Nüüdisaegsed täiustused

Milline on proteetika tulevik? Minu proteesija rääkis mulle arvutijuhtimisel töötavast jäsemeproteesist, mida Uus-Meremaal kannab praegu vähemalt üks patsient. Ilmselt reageerib see seadmesse ehitatud sensoritele avalduvale survele. See võimaldab jäljendada loomulikke kõndimisliigutusi.

Mõnel maal eksperimenteerivad vilunud ortopeedid osteointegratsioonitehnikaga. Tehisjäset saab kinnitada pärast amputatsiooni jäsemekönti paigaldatud spetsiaalse tihvti abil. Seetõttu langeb ära vajadus kasutada kipsivalu ja torumuhvi.

Uuritakse ka seda, kuidas ühendada retseptoreid närvikiududega, misläbi inimene saaks juhtida proteesi ainuüksi mõtte abil. Ameerika Ühendriikides ja veel mõnel maal on tehtud vähesel hulgal käelabasiirdamisi, ent tegemist on üsna vaieldava protseduuriga, mis eeldab seda, et patsiendil tuleb hülgamisreaktsiooni pärssivaid ravimeid tarvitada kogu elu.

Käsivarreproteeside puhul kasutatakse praegu müoelektroonikat. Elektroodid registreerivad jäsemeköndi lihastelt tihtilugu ikka veel saabuvaid närviimpulsse. Neid võimendatud impulsse kasutatakse jäsemeproteesi elektrooniliste komponentide juhtimiseks. Uusim käsivarreproteesitehnoloogia kasutab arvutiliidest, et tehiskäsivart konkreetse kandja tarbeks peenhäälestada.

Rabatuna sellistest tehisjäsemetehnoloogia edusammudest, pärisin oma proteesijalt, kuidas võiks võrrelda selliste proteeside talitlust loomulike jäsemete tööga. Muidugi tõdes ta kõhklemata, et originaal on igas suhtes etem. See tõi mulle meelde lauliku sõnad, mida ta palves Loojale lausus: „Ma tänan sind, et ma olen tehtud nii kardetavaks imeks” (Laul 139:14). (Kaastöö.)

[Joonis/pildid lk 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

[Pildid]

Müoelektriliste käelabade liigutuste kiirust ja haardejõudu saab reguleerida lihastelt saabuvate signaalide abil

[Allikaviide]

Käed: © Otto Bock HealthCare

[Pildid]

Integraallülitustega suunatavad magnetväljad selles kõrgtehnoloogilises põlveproteesis aitavad kohandada põlve asendit vastavalt kandja kõndimis- liigutusele

[Allikaviide]

Põlv: Photos courtesy of Ossur

[Pilt]

Sellelt jalaproteesi ristlõikelt on näha vahtplastist pealispind ja pahkluustruktuur

[Allikaviide]

[Pilt lk 21]

Tehisjala reguleerimine

[Pilt lk 22]

Patsiendile proteesi sobitamine

[Pilt lk 23]

Miniatuurne käeprotees käe kaotanud väikelapse treenimiseks

[Pilt lk 23]

2004. aasta paraolümpiamängude 100 meetri jooksu võitja, kel oli süsinikkiust jalaprotees, läbis distantsi 10,97 sekundiga

[Allikaviide]

Photo courtesy of Ossur/Photographer: David Biene

[Pildi allikaviide lk 21]

ÄRGAKE!