Piibli seisukoht

Kas on vaid üks tõeline Jumal?

MOOLOK, Astarte, Baal, Daagon, Merodak, Zeus, Hermes ja Artemis on vaid mõned jumalad ja jumalannad, kelle nime Piiblis mainitakse (3. Moosese 18:21; Kohtumõistjate 2:13; 16:23; Jeremija 50:2; Apostlite teod 14:12; 19:24). Kuid üksnes Jehoovat on Pühakirjas nimetatud Kõigeväeliseks Jumalaks. Mooses laulis koos Iisraeli rahvaga võidulaulus: „Kes on sinu sarnane jumalate keskel, Jehoova?” (2. Moosese 15:11).

Piibel seab Jehoova ilmselgelt teistest jumalatest kõrgemale. Millist rolli aga mängivad need paljud teised jumalad, keda on aegade jooksul teenitud? Kas nad on tõelised jumalikud olevused, kes on lihtsalt Jehoovast madalamal positsioonil?

Inimeste kujutluse vili

Piibel ütleb, et Jehoova on ainuke tõeline Jumal (Laul 83:19; Johannese 17:3). Prohvet Jesaja pani kirja Jumala enda sõnad, kui ta ütles: „Enne mind ei ole olnud ühtki jumalat ega tule ühtki pärast mind! Mina, mina olen Jehoova, ei ole muud päästjat kui mina!” (Jesaja 43:10, 11).

Kõik need teised jumalad pole lihtsalt Jehoovast madalamal positsioonil. Paljusid neist polegi tegelikult olemas, nad on vaid inimeste kujutluse vili. Piibel viitab nendele jumalatele kui inimeste kätetööle, „kes ei näe ega kuule, ei söö ega tunne lõhna” (5. Moosese 4:28). Piibel õpetab selgelt, et Jehoova on ainuke tõeline Jumal.

Pole siis ime, et Pühakiri hoiatab karmilt igasuguse ebajumalakummardamise eest. Näiteks esimene kümnest käsust, mis Moosesele anti, keelas muistsel Iisraeli rahval teenida teisi jumalaid peale Jehoova (2. Moosese 20:3). Miks?

Esiteks, austada jumalat, keda polegi olemas, on Loojale väga solvav. Niisuguste ebajumalakummardajate kohta öeldakse Piiblis, et nad on „Jumala tõe vahetanud vale vastu ja on austanud ning teeninud loodut enam kui Loojat” (Roomlastele 1:25). Tihtipeale tehakse neist väljamõeldud jumalatest kujusid kas puust, metallist või mõnest muust looduses leiduvast materjalist. Paljusid jumalaid seostatakse eluta looduse ja loodusnähtustega, näiteks äikese, mere või tuulega. On selge, et niisuguste ebajumalate austamine on ränk lugupidamatus Kõigeväelise Jumala suhtes.

Loojale on ebajumalad ja nende kujud vastumeelsed. Ometi suunab Jumal oma pahameele peamiselt nende inimeste vastu, kes on ebajumalad välja mõelnud või teinud. Jumala tunded väljenduvad järgmistes sõnades: „Paganate ebajumalad on hõbe ja kuld, inimeste kätetöö! Suu neil on, aga nad ei räägi; silmad neil on, aga nad ei näe! Kõrvad neil on, aga nad ei pane tähele; ei ole ka hingeõhku nende suus! Nende sarnaseks  saavad nende tegijad ja kõik, kes nende peale loodavad!” (Laul 135:15–18).

On ka teine põhjus, miks Piibel hoiatab rangelt, et me ei teeniks kedagi ega midagi peale Jehoova Jumala. See oleks vaid suur aja ja jõu raiskamine. Prohvet Jesaja ütles kohaselt: „Kes küll peakski valmistama jumala ja valama kuju, millest ei ole kasu?” (Jesaja 44:10). Samuti ütleb Piibel, et „kõik muude rahvaste jumalad on tühjad jumalad” (Laul 96:5, P 1938–40). Kuna ebajumalad on vaid kujutluse vili, ei ole inimesel nende kummardamisest mingit tulu.

Jeesus, inglid ja Kurat

Vahel viidatakse Pühakirjas inimestele kui jumalatele. Kui neid kohti aga hoolikalt uurida, tuleb välja, et sõna „jumal” pole kasutatud selles mõttes, et neid isikuid tuleks teenida kui jumalaid. Piibli algkeeltes on sõna „jumal” kasutatud ka tähistamaks vägevat isikut, kes on jumalasarnane või Jumalaga lähedalt seotud.

Näiteks öeldakse mõnes piiblitekstis Jeesuse kohta, et ta on jumal (Jesaja 9:5, 6; Johannese 1:1). Kas see tähendab, et Jeesust tuleks kummardada? Jeesus ise ütles: „Sina pead Issandat, oma Jumalat kummardama ja ükspäinis teda teenima!” (Luuka 4:8). Kuigi Jeesus on võimas ja jumalik olevus, ei ütle Piibel, et teda tuleks kummardada.

Ka ingleid on nimetatud „jumalikeks olevusteks” (Laul 8:6, UM; Heebrealastele 2:7). Siiski pole kuskil Pühakirjas innustatud inimesi ingleid kummardama. Kord, kui ingel ilmus eakale apostel Johannesele, tundis too nii suurt aukartust, et kummardas ingli ette. Ingel aga ütles talle: „Vaata, ära tee seda! ... Kummarda Jumalat” (Ilmutuse 19:10).

Paulus kirjeldas Kuradit kui „selle maailma jumalat” (2. Korintlastele 4:4). „Selle maailma vürstina” on Kurat püüdnud panna inimesi teenima igasugu ebajumalaid (Johannese 12:31). Seega, ükskõik missuguseid inimeste tehtud jumalaid keegi ka ei kummardaks, tähendaks see tegelikult Saatana teenimist. Saatan aga ei vääri meie teenistust. Ta on isehakanud valitseja – usurpaator. Kord tehakse lõpp nii temale endale kui ka igasugusele ebajumalakummardamisele. Siis tunnistab kogu inimkond – õigupoolest kogu loodu – igavesti seda, et Jehoova on ainuke tõeline ja elav Jumal (Jeremija 10:10).

KAS OLED ENDALT KÜSINUD?

▪ Mida ütleb Piibel ebajumalakummardamise kohta? (Laul 135:15–18)

▪ Kas Jeesust või ingleid tuleks kummardada kui jumalaid? (Luuka 4:8)

▪ Kes on ainuke tõeline Jumal? (Johannese 17:3)

[Pildid lk 28, 29]

Kujud vasakult paremale: Maarja, Itaalia; maajade maisijumal, Mehhiko ja Kesk-Ameerika; Astarte, Kaanan; fetiš, Sierra Leone; Buddha, Jaapan; asteekide jumal Chicomecóatl, Mehhiko; Horos, Egiptus; Zeus, Kreeka

[Allikaviide]

Maisijumal, Horos ja Zeus: Photograph taken by courtesy of the British Museum