Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Mis aitaks enesevigastamist lõpetada?

Mis aitaks enesevigastamist lõpetada?

Noored küsivad:

Mis aitaks enesevigastamist lõpetada?

„Minu ängistus oli talumatu. Siis leidsin aga midagi, mida suutsin kannatada, ja see oli füüsiline valu.” (20-aastane Jennifer) *

„Kui ma endast välja läksin, hakkasin ennast lõikuma. See oli minu viis nutta. Pärast seda tundsin end paremini.” (17-aastane Jessica)

„Ma ei ole seda teinud nüüd umbes kaks nädalat. See on minu jaoks pikk aeg. Aga ma ei usu, et sellest päriselt lahti saan.” (16-aastane Jamie)

JENNIFER, Jessica ja Jamie ei tunne küll üksteist, aga neil on palju ühist. Kõik nad tundsid emotsionaalset valu ning püüdsid ühtemoodi oma meeleheitega toime tulla. Jennifer, Jessica ja Jamie leidsid ajutist kergendust enesevigastamise kaudu. *

Nii kummaline kui see ka pole, on enesevigastamine, mille alla käib ka enda lõikumine, muutunud üsna levinuks teismeliste ja noorte täiskasvanute seas. Kanada ajaleht „National Post” märkis, et enesevigastamine „kohutab vanemaid, teeb nõutuks [kooli] nõustajaid ning valmistab muret arstidele”. Samuti kirjutas ajaleht, et enesevigastamine „võib saada üheks tugevaimaks sõltuvuseks, millega arstidel on tulnud kokku puutuda”. Kas keegi sinu tuttavatest on selle harjumuse ohvriks langenud või oled koguni ise hakanud end vigastama? Kui jah, siis mida ette võtta?

Esiteks tuleks sul aru saada, miks sa seda teed. Enda lõikumine pole lihtsalt närvilisusest tingitud harjumus. Tavaliselt püütakse enesevigastamisega stressi leevendada. Enesevigastaja püüab füüsilise valu tekitamisega emotsionaalset valu vähendada. Niisiis küsi endalt, miks sina ennast vigastad. Millele sa mõtled, kui tunned vajadust end vigastada? Kas miski tekitab sinus pingeid, näiteks suhted vanemate või sõpradega?

Muidugi nõuab selline eneseanalüüs julgust. Kuid sellest võib palju abi olla. Sageli on see esimene samm, mis aitab enesevigastamisest lahti saada. Siiski on vaja ka muud kui lihtsalt tagamaade teada saamist.

Räägi oma tunnetest

Kui sina oled hakanud end vigastama, oleks sul hea rääkida oma murest usaldusväärse ja küpse kristlasega. Piibli õpetussõna ütleb: „Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu!” (Õpetussõnad 12:25). Kui usaldad oma mure kellelegi, võid kuulda lohutavaid, häid sõnu, mida vajad (Õpetussõnad 25:11).

Kellele peaksid siis oma probleemist rääkima? Oleks hea valida keegi, kes on sinust vanem, kes on tark, küps ning kaastundlik. Kristlastel on võimalik pöörduda mõne kogudusevanema poole, kes on „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal” (Jesaja 32:2).

Muidugi võid sa karta rääkida kellelegi oma saladusest. Võib-olla tunned ennast nagu Sara, kes möönis: „Alguses oli nii raske kedagi usaldada. Mul oli tunne, et niipea, kui keegi mind tõeliselt tundma õpib, hakkab ta minusse põlastavalt suhtuma.” Kui Sara rääkis oma murest, mõistis ta, kui õiged on Piibli sõnad, mis on kirjas Õpetussõnad 18:24: „On sõpru, kes üksteist maha löövad, aga mõni sõber on ustavam kui vend!” Sara ütleb: „Küpsed kristlased, keda usaldasin, ei teinud mulle kunagi etteheiteid, ükskõik mida ma enda vigastamisest rääkisin. Selle asemel andsid nad mulle häid soovitusi. Nad arutlesid minuga piiblilistel teemadel ning lohutasid mind, kui olin meeleheitel ja tundsin end täiesti väärtusetuna.”

Ka sina võiksid oma probleemist kellegagi rääkida. Kui sul on raske näost näkku vestelda, püüa suhelda kirja või telefoni teel. Kellegi usaldamisest on palju abi enesevigastamise vastu võitlemisel. Jennifer lausub: „Kõige tähtsam oli teadmine, et keegi hoolib minust tõeliselt ja et võin kellegagi rääkida, kui jälle omadega läbi olen.” *

Palve jõud

Donna oli ummikseisus. Ühest küljest tundis ta, et vajab Jumala abi. Teisest küljest tundus aga talle, et Jumal ei toeta teda enne, kui ta on enda vigastamise lõpetanud. Kuidas siis Donna sellest ummikseisust välja pääses? Ta mõtiskles piibliteksti 1. Ajaraamat 29:17 üle, mis ütleb, et Jehoova Jumal katsub läbi südame. „Jehoova teadis, et oma südames soovisin ma enda lõikumist lõpetada,” sõnab Donna. „Oli hämmastav, millist mõju palvetamine mulle avaldas. Sain kogu aeg jõudu juurde.”

Laulukirjutaja Taavet, kellele raskused võõrad polnud, kirjutas: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest” (Laul 55:23). Jehoova teab seda, kuidas sa kannatad. Peale selle ta ka hoolib sinust (1. Peetruse 5:7). Kui süda sind hukka mõistab, siis tea, et „Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik”. Ta saab aru, miks sa end vigastad ja kui raske sul on seda lõpetada. (1. Johannese 3:19, 20.) Kui sa tema poole palvetad ja püüad sellest harjumusest lahti saada, aitab ta sind tõesti (Jesaja 41:10).

Mida teha siis, kui koged tagasilangusi? Kas tagasilangused näitavad, et sinu pingutustest pole üldse mingit kasu olnud? Sugugi mitte. Õpetussõnad 24:16 ütleb: „Õige langeb seitse korda ja tõuseb üles, aga õelad komistavad õnnetusse!” Donna ütleb seoses selle piiblitekstiga: „Kukkusin rohkem kui seitse korda, aga ma ei andnud alla.” Nii Donna kui ka Karen mõistsid, kui tähtis on püsivus. „Olen õppinud suhtuma tagasilangustesse kui millessegi ajutisse, mitte aga kui täielikku läbikukkumisse, ning alustanud otsast peale, nii palju kui vaja,” sõnab Karen.

Kui on vaja arstiabi

Jeesus tunnistas, et haiged vajavad arsti (Markuse 2:17). Tihtipeale on ka enesevigastajatel tarvis konsulteerida arstiga, et teada saada, kas enesevigastamise põhjuseks võib olla mingi häire, ning siis ravi saada. * Jennifer otsustas minna arsti juurde, mis talle peale armastavate kristlike kogudusevanemate toetuse samuti kasuks tuli. „Kogudusevanemad pole arstid, kuid nad on mind toetanud,” ütleb ta. „Kuigi tunnen vahel siiani, et tahan end vigastada, suudan ennast valitseda tänu Jehoova ja koguduse abile ning oma pingutustele sellest harjumusest vabaneda.” *

Tea, et sa võid õppida oma probleemidega teistmoodi toime tulema. Palveta, nii nagu seda tegi laulukirjutaja: „Kinnita mu samme oma ütlusega ja ära lase ühtki nurjatust saada meelevalda minu üle!” (Laul 119:133). Sa tunned kindlasti rahuldust ja pead endast lugu, kui suudad sellest harjumusest vabaneda, nii et sellel pole enam sinu üle meelevalda.

[Allmärkused]

^ lõik 3 Mõned nimed selles artiklis on muudetud.

^ lõik 6 Rohkem infot enesevigastamise ja selle põhjuste kohta leiad artiklist „Noored küsivad: mis sunnib mind ennast vigastama?”, „Ärgake!” jaanuar 2006.

^ lõik 14 Võid proovida vahel oma tundeid sõnadesse panna. Piibli laulude kirjutajaid valdasid tugevad tunded ning nad kirjutasid oma kahetsusest, vihast, pettumusest ja kurbusest. Näiteid sellest võid lugeda Lauludest 6, 13, 42, 55 ja 69.

^ lõik 20 Mõnikord on enesevigastamine mõne teise häire, näiteks depressiooni, bipolaarse meeleoluhäire, sundneuroosi või söömishäire kõrvalmõju. „Ärgake!” ei soovita mingit kindlat raviviisi. Kristlased peaksid kindlaks tegema, et nende ravi ei läheks vastuollu Piibli põhimõtetega.

^ lõik 20 Varem ilmunud „Ärgake!” numbrites on käsitletud valdkondi, mis võivad enesevigastamist põhjustada. Vaata näiteks sarju „Lähemalt meeleoluhäiretest” (8. jaanuar 2004), „Abi depressioonis teismelistele” (8. september 2001) ja „Millest on söömishäired tingitud?” (22. jaanuar 1999) ning artiklit „Noored küsivad: kuidas elada koos alkohoolikust vanemaga?” (8. august 1992, inglise keeles).

MÕTTEAINET

▪ Mida võiks pingeolukorras teha, selle asemel et ennast vigastada?

▪ Keda võiksid usaldada, kui sul on probleemiks enesevigastamine?

[Kast/pilt lk 20]

KUIDAS AIDATA ENESEVIGASTAJAT

Kuidas aidata pereliiget või sõpra, kes end vigastab? Kuna enesevigastaja võib hädasti usaldusalust vajada, ole talle kuulvaks kõrvaks. Püüa olla „tõeline sõber”, kes hädas appi tuleb (Õpetussõnad 17:17). Muidugi võid alguses paanikasse sattuda ning käskida otsemaid enda vigastamine lõpetada. Sellega võid aga inimese endast hoopis eemale peletada. Sellest üksi ei piisa, kui lihtsalt käsid teisel oma harjumusest lahti saada. Nõuab tarkust, et aidata enesevigastajal näha muid võimalusi, kuidas oma probleeme lahendada (Õpetussõnad 16:23). Samuti nõuab see aega. Niisiis ole kannatlik. Ole „nobe kuulma, pikaline rääkima” (Jakoobuse 1:19).

Kui oled noor, siis ei suuda sa võib-olla enesevigastajat oma jõuga aidata. Pea meeles, et enesevigastajal võib olla mingi häire, mis vajab ravi. Samuti võib enesevigastamine olla eluohtlik isegi sel juhul, kui vigastajal pole peas enesetapumõtteid. Seega oleks tark innustada enesevigastajat rääkima oma probleemidest täiskasvanule, kes temast hoolib.

[Pildid lk 19]

Ära kunagi alahinda seda, kui tähtis on rääkida oma tunnetest ja palvetada