Mufloni otsinguil

Varustatud kaartide, fotoaparaatide, mütside ja tugevate matkasaabastega, ronime ühel kevadisel kenal varajasel hommikutunnil maasturisse ja asume teele. Reisisihiks on meil Paphose mägimets Küprose saarel Troodose mäestikus, kust loodame leida mõnda raskestikohatavat muflonit. Mis loom see on?

MUFLONID kuuluvad mägilammaste rühma, mille esindajaid võib leida kõikjal Vahemere regioonis. Kuid meid huvitab just küprose muflon, kelles öeldakse olevat ühendatud hirve ilu ja kitse väledus. Zooloogid kasutavad tema kohta nimetust Ovis gmelini ophion, küproslastele on ta tuntud agrinó nime all. Teda leidub ainult üksildastes mägipiirkondades.

Me pöörame magistraalilt ära, võtame suuna eelmäestikule ja läbime kauni oru. Möödume vastu mäenõlvu liibuvatest küladest ja orgu palistavatest viljapuuaedadest. Ent peagi muutub tee konarlikuks ning nii mõneski kohas satub meie sõiduk järsakuservale ohtlikult lähedale. Lõpuks jõuame oma sihtkohta metsavalvepunkti. Viibime sügaval Paphose mägimetsas, mille 60 000-hektarisel alal kasvavad männid ja seedrid. Tellime endile kohvi ja ajame juttu rohelises mundris metsniku Andreasega, kes entusiastlikult muflonitest pajatab.

Muflon on Küprose suurim metsik imetaja, sõnab ta. Minevikus uitas neid loomi saarel hiigelhulgal ringi. Seda mägilammast on kujutatud paljudel kreeka-rooma mosaiikidel, lisaks kirjeldatakse keskaegsetes ülestähendustes aadlike jahilkäimist Paphose mägimetsas.

Viies meid tarandiku juurde, jutustab Andreas meile mufloni käekäigust lähemalt. Saame teada, et koos vintpüssi kasutuselevõtuga kahanes selle looma arvukus drastiliselt. Alles aastal 1938 tehti Küprose jahipidamisseadustikku mufloni kaitseks muudatused. Metsnikud ja politseinikud asusid ühisjõul ohjeldama salaküttimist. Aasta hiljem kuulutati mets jahikeelualaks. Need muudatused ühes alates 1960. aastatest rakendatud lisameetmetega on taganud muflonipopulatsiooni jõudsa kasvu.

Esimene kohtumine

Järgneme Andreasele tarandiku juurde ning jääme läbi põõsaste ja puude piiluma. Andreas annab meile märku, et me vaikselt oleksime, ning viib meid mäenõlvast veidi ülespoole. Näeme kolme täiskasvanud emaslooma ja kahte vastsündinut talle päikeselisel välul  rohtu söömas. Täiskasvanud on umbes 90 sentimeetri kõrgused ja neil on kõhu poolt kahvatum helepruun kasukas.

Sel aastaajal on mägilammastele sobiv taimestik rikkalik, nii et täiskasvanud loomad on rohu näkitsemisega sedavõrd ametis, et ei pööra meile erilist tähelepanu. Tallekesed aga katkestavad ringikepslemise ja teevad meie suunas mõne ebakindla sammu. Oleme vaimustuses! Kuid juba ainuüksi fotoaparaadi plõksatus ehmatab neid ja ühe silmapilguga on kogu salk metsa vahele kadunud.

Olles nähtust elevil, teeme plaane võtta ette jalgsimatk metsa, sest loodame kohata mufloneid vabas looduses. Andreas soovitab meil teha seda koidikul, mil toiduotsingul loomad söandavad mõnikord metsaservale ilmuda. Kuna kavatseme öö orus telgis veeta, tõotab orust kätte paistev mägi olla soodus paik otsinguteks. Saame teada, et soojematel kuudel võib mufloneid leida tavaliselt kõrgematelt nõlvadelt, talveajal aga, mil mäetippe katab lumi, otsivad nad söödavaid taimi madalamatelt nõlvadelt ning söandavad koguni metsast välja tulla.

Paaritumine toimub sügisel. Talvel liiguvad muflonid ringi 10–20-pealiste karjadena. Kui aprillis või mais algab poegimine, jagunevad karjad väiksemateks salkadeks – sellisteks, nagu me tarastatud alal nägime. Täiskasvanud isased otsivad tavaliselt toitu üksinda.

Jäär metsas!

Järgmisel varahommikul sõidame jälle mäest üles, pargime auto väikesele metsalagendikule ja läheme jalgsi metsa, enne kui päike liiga kõrgele tõuseb. Mets on alles vaikne ning puude vahel voogab udu. Kui peatume, et vaikust nautida, näemegi teda – võimast lihaselist isaslooma, kes on oma tiheda talvekasuka peaaegu täiesti maha heitnud. Looma kurgualust katab tume karv. Pea suursuguselt viltu, vaatab ta meid üksisilmi läbi oma tumedate ripsmete ning tõmbab ninaga õhku. Looma mõlemad jämedad kooldunud sarved on küll vähemalt 40 sentimeetri pikkused. Ta on kogukam kui eelmisel päeval nähtud emasloomad ja kaalub ilmselt 35 kilo ümber.

Seisame kui naelutatult paigal, söandamata hingatagi. Kuid ikkagi paistab see ettevaatlik loom olevat meie lõhna ära tabanud, sest ta jõnksutab pead üles-alla ja põgeneb. Kahe päevaga oleme tõesti palju muljeavaldavat näinud ja teada saanud. Oleme hakanud veelgi rohkem hindama Loojat, kes on öelnud: „Kõik metselajad on minu omad, ja lojused tuhandeil mägedel!” (Laul 50:10).

[Pildid lk 24, 25]

Küprose muflon (taustal) ja euroopa muflon

[Piltide allikaviited lk 25]

Ülal paremal: Oxford Scientific/photolibrary/Niall Benvie; Euroopa muflon: Oxford Scientific/photolibrary