Soov olla armastatud

Muistsel ajal elas linnas, mis praegu jääb Türgi haldusalale, tütarlaps nimega Lea. Lea oli tagasihoidliku välimusega, seevastu tema noorem õde Raahel oli kaunis.

RAAHEL kohtas meest, kes hakkas armastama teda niivõrd, et oli nõus ta isa juures seitse aastat tööd rügama, et see talle tütarlapse naiseks annaks. Kuid pulmaööl asendas isa Raaheli tema õe Leaga. Seda, kuidas Lea ise salasepitsusse suhtus, me ei tea, kuid küllap ta taipas, et tegemist pole kaugeltki ideaalse abielu algusega.

Avastanud juhtunu, oli vastne abielumees nördinud. Isa seletas, et tavaks on kõigepealt vanem tütar mehele panna. Niisiis oli Lea nüüd petuskeemi tõttu abielus mehega, kelle suurim armastus oli tema noorem õde, kelle ta samuti endale naiseks võttis. Kuidas küll Lea võis kurvastada, kui ta nägi, et armastuse pälvib eeskätt tema õde! Leal polnud meenutada romantilisi lugusid kurameerimisajast ja ega talle pulmapäevastki kuigipalju – kui üldse – rõõmsaid mälestusi jäänud. Kuidas ta võis küll igatseda sellise armastuse järele, nagu Raahelile osaks sai! Sattunud niisiis asjaolude sunnil, milles tal suurt kaasa rääkida polnud, sellisesse olukorda, võis Lea küllap vist tihtilugu tajuda, et teda ei armastata ega ihaldata. *

Tänapäeval võivad paljud tunda end mingil määral samamoodi kui Lea. Meis kõigis on sügavasti juurdunud vajadus armastada ja olla armastatud. Võib-olla igatseme leida abikaasat, kes meid armastaks. Samuti ihkaksime oma vanemate, laste, õdede-vendade ja sõprade armastust. Ehk näeme nagu Lea, et teised on leidnud armastuse, meie aga mitte.

Lapsest saadik kuuleme romantilisi muinaslugusid kaunitest inimestest, kes armuvad ja sellest ajast peale õnnelikult koos elavad. Lauljad laulavad mahehäälselt armastusest, poeedid loovad sellele ülistuslaule, ent selle teema põhjalik uurija kirjutab: „Vaevalt, et leidub ühtki tegevust, ühtki ettevõtmist, mis algaks sedavõrd suurte lootuste ja ootustega, ent mis ometi nii sageli pettumust valmistab, kui seda on armastus.” Tõepoolest, tihtilugu teevad meile enim muret just kõige lähemad suhted, mis meile kestva õnne asemel ängistust toovad. Terves reas riikides lõppeb praegu umbes 40 protsenti abieludest lahutusega ning paljud abielupaarid, kes siiski kokku jäävad, pole kaugeltki õnnelikud.

Lisaks on paljudes maades suurenenud nii üksikvanemaga kui ka probleemsete perekondade hulk, kus kannatajaiks on ka lapsed. Ometi vajavad eriti just lapsed emotsionaalset turvatunnet, mida annab kasvamine hoolitseva ja armastava perekonna rüpes. Mis siis armastusega lahti on? Mis aitaks meil seda väärtuslikku omadust paremini tundma õppida? Neid küsimusi käsitlevad järgnevad artiklid.

[Allmärkus]