Tõelise õnne retsept

SELLEKS et toit tuleks maitsev, on vaja head retsepti ja head kokka. Mõnes mõttes on õnnega sama lugu. Ka õnn ei tulene ühest tegurist, vaid on paljude tegurite koosmõju tulemus. Oma osa on tööl, mängul, pere ja sõprade seltsis veedetud ajal ning vaimsel tegevusel. Märkimata ei saa jätta ka vähem hoomatavaid faktoreid, nagu seda on hoiakud, soovid ja elusihid.

Õnneks pole meil vaja tõelise õnne retsepti endal leiutama hakata. Kust seda siis leida? Meie Looja on andnud meile imelise käsiraamatu, Piibli, mis on praegu kättesaadav kas tervikuna või osaliselt 2377 keeles ja keelemurdes. Ükski teine väljaanne terves maailmas ei saa selle poolest Piiblile ligilähedalegi.

Piibli muljetavaldav levik annab tunnistust sellest, et Jumal on huvitatud kõigi inimeste õnnest ja vaimsest heaolust (Apostlite teod 10:34, 35; 17:26, 27). „[Mina olen see,] kes sulle õpetab, mis on kasulik,” ütleb Jumal. Ta tõotab, et kui me tema käske kuulda võtame, tunneme rahu, mis ’sarnaneb jõele’. (Jesaja 48:17, 18.)

See tõotus tuletab meelde Jeesuse sõnu, mida tsiteeriti eelmises artiklis: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest” (Matteuse 5:3, UM). Siin mainitud vaimsete väärtuste teadvustamine pole mingi pealiskaudne vagadus, vaid hoiak, mis mõjutab kogu meie elu. See peegeldub valmisolekus lasta end Jumalal õpetada, kuna me tunnustame seda, et tema tunneb meid palju paremini kui me ise. Mees nimega Errol, kes on üle 50 aasta Piiblit uurinud, ütleb: „Mind veenab Piibli jumalikus päritolus eeskätt see, et selle õpetustest on elus tõesti abi!” Vaatleme  näiteks, millist head nõu annab Piibel sellistes valdkondades nagu rikkuse taotlemine ja elumõnude nautimine.

Tark suhtumine rahasse

„Külluseski ei olene kellegi elu sellest, mis tal on,” ütles Jeesus (Luuka 12:15). Teisisõnu ei sõltu kellegi väärtus inimesena, eriti Jumala silmis, mitte kõige vähematki sellest, kui palju raha tal on. Tegelikult toob rikkuse tagaajamine sageli kaasa palju muresid, mis röövivad inimeselt rõõmu ning aja, mis peaks kuuluma palju tähtsamatele taotlustele (Markuse 10:25; 1. Timoteosele 6:10).

USA psühholoogiaprofessor Richard Ryan on öelnud, et mida enam otsivad inimesed rahulolu materiaalsetest asjadest, seda vähem on neil lootust seda leida. Piiblikirjutaja Saalomon lausus: „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust” (Koguja 5:9). Seda olukorda võib võrrelda sügeleva sääsehammustusega – mida rohkem seda kratsida, seda rohkem ta sügeleb, kuni tekib veritsev haav.

Piibel innustab meid kõvasti tööd tegema ja nautima oma kätetöö vilju (Koguja 3:12, 13). Nõnda võime kasvatada enesest lugupidamist, mis on samuti õnne oluline komponent. Võib-olla saame endale lubada ka mõningaid kosutavaid elumõnusid. Kuid on suur vahe, kas nautida aeg-ajalt midagi head, mida raha eest saab osta, või teha rikkuse tagaajamisest oma elu keskpunkt.

Elumõnude nautimisel on oma koht

Vaimne ellusuhtumine aitab meil nii aktiivset puhkust, meelelahutust kui ka teisi elumõnusid kõige paremal viisil nautida. Jeesus võttis meeleldi osa toredatest koosviibimistest, kus pakuti söögi- ja joogipoolist.  (Luuka 5:29; Johannese 2:1–10.) Kindlasti polnud aga sellised asjad tema jaoks peamine viis elust rõõmu tunda. Kõige suuremat heameelt pakkus talle hoopis vaimne tegevus, sealhulgas teiste õpetamine, et nad tunneksid Jumalat ja teaksid tema eesmärki inimkonnaga (Johannese 4:34).

Kuningas Saalomon proovis paljusid elumõnusid, et leida sel viisil õnne saladust. „Ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea,” ütles ta. Rikas kuningas polnud tagasihoidlik, ta lausa sukeldus elumõnudesse. Ent kuidas ta ennast pärast tundis? „Seegi oli tühi töö,” kirjutas ta. (Koguja 2:1.)

Täitumatus- ja tühjustunne ongi see, mida naudingute otsijad tavaliselt kogevad. Kui ühes uurimistöös võrreldi elumõnude nautimist selliste asjadega nagu mõttekas töö, vaimne tegevus ja perega koosolemine, siis jõuti järeldusele, et kõige vähem aitas katsealuste üldisele õnnetundele kaasa naudingute otsimine.

Ole heldekäeline ja tänulik

Õnnelikud inimesed pole enesekesksed, vaid ilmutavad huvi teiste vastu ja on helde käega. „Õndsam on anda kui võtta!” ütles Jeesus (Apostlite teod 20:35). Peale materiaalsete asjade andmise saame anda ka oma aega ja energiat, mida hinnatakse võib-olla veelgi rohkem, eriti perekonnaringis. Abielumeestel ja -naistel on vaja koos aega veeta, et nende liit püsiks tugev ja õnnelik, ning lapsevanematel tuleb võtta küllaldaselt aega oma laste jaoks, et nendega vestelda, neile kiindumust osutada ja neid õpetada. Kui pereliikmed on niisugustes valdkondades helded andma, õitseb nende kodus õnn.

Teisest küljest, kui teised sulle midagi annavad – olgu oma aega ja energiat või midagi muud –, kas väljendad neile siis oma tänulikkust? (Koloslastele 3:15.) Kui rakendame nõuannet „olge tänulikud”, võib see meie suhteid teistega oluliselt parandada ning tuua palju rõõmu ka meile endile. Kas ei soojenda see südant, kui keegi meid siiralt tänab?

Tänumeele väljendamine suurendab ka teadlikkust kõigest heast, mis meile osaks saab. Ühes kontrollkatses, mis korraldati California Ülikoolis Riverside’is (USA), palus teadur katseisikutel „tänupäevikut” pidada ja panna kirja kõik, mille eest nad on tänulikud. Pole sugugi üllatav, et kuue nädala möödudes tundsid katses osalenud, et nad on oma eluga juba märksa rohkem rahul.

Mida võib sellest järeldada? Ükskõik milline su olukord ka poleks, õpi tähele panema kõike seda, mis sul elus hästi on. Tegelikult innustab Piibel meid just seda tegema, öeldes:  „Olge ikka rõõmsad! Olge tänulikud kõige eest” (1. Tessalooniklastele 5:16, 18). Et nii toimida, on vaja muidugi teadlikult endale positiivseid asju meelde tuletada. Miks mitte püüda siis järjekindlalt seda teha?

Armastus ja lootus – olulised õnne eeldused

Öeldakse, et inimene vajab armastust hällist hauani, ja see on väga õige. Ilma armastuseta inimene kuhtub. Mida täpselt armastus endast kujutab? Piibel kirjeldab seda väga kaunilt: „Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!” (1. Korintlastele 13:4–8).

Tõeline armastus on isetu. Kuna armastav inimene „ei otsi omakasu”, seab ta teiste õnne enda huvidest ettepoole. Kahjuks esineb sellist armastust järjest harvemini. Jeesus ütles oma ennustuses maailmaajastu lõpetuse kohta, et siis „jaheneb paljude armastus” (Matteuse 24:3, 12; 2. Timoteosele 3:1–5).

Niisugune olukord ei kesta aga igavesti, sest see teotaks Loojat, kes on armastuse kehastus (1. Johannese 4:8). Peatselt puhastab Jumal maa inimestest, keda juhib vihkamine või ahnus. Ta hoiab elus ainult need, kes püüavad kasvatada endas sellist armastust, nagu eespool kirjeldati. Selle tulemusena saavutatakse kõikjal rahu ja õnn. Kindlasti läheb täide Piibli tõotus: „Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vahid tema aset, aga teda pole kuskil! Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust!” (Laul 37:10, 11.)

Kujuta ette aega, kui sul on põhjust iga päev südamest rõõmu tunda! Pole siis ime, et Piibel ütleb: „Olge rõõmsad lootuses” (Roomlastele 12:12). Kui soovid rohkem teadmisi selle imelise lootuse kohta, mida Jumal sõnakuulelikele inimestele pakub, siis ole hea ja loe järgmist artiklit.

[Väljavõte lk 7]

„Õndsam on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35)

[Kast/pilt lk 5]

Kui tõepärased on edulood?

Mõnikord edastab meedia kuulujuttudel põhinevaid lugusid inimestest, kes kasvasid üles rasketes tingimustes, kuid on ületanud kõikvõimalikke takistusi ja saanud väga rikkaks. „Niisuguseid lugusid tuuakse vahel tõestuseks selle kohta, et halvimatestki tingimustest saab võitjana välja tulla ning et edu on võimalik saavutada hoolimata õnnetust lapsepõlvest või tänu sellele,” selgitab üks õnneteemaline kirjutis ajalehes „San Francisco Chronicle”. „Kuid nagu näitavad uurimistulemused, on nende lugude tõlgendamisega see probleem, et tegelikult ei pruugi nende inimeste elu sugugi roosiline olla. Nad on lihtsalt rikkaks saanud.”

[Kast/pilt lk 6]

Õnn soodustab head tervist

Õnnetunne on hea ravim. „Õnn ja sellega seotud meeleseisundid, nagu lootusrikkus, optimism ja rahulolu, paistavad kahandavat riski haigestuda järgmistesse tõbedesse või leevendavat nende kulgu: südame- ja veresoonkonnahaigused, kopsuhaigused, suhkurtõbi, hüpertoonia, külmetushaigused ja ülemiste hingamisteede nakkused,” ütleb ajakirjas „Time” avaldatud raport. Peale selle näitasid Hollandis enam kui üheksa aastat väldanud uurimistöö tulemused, et õnnetunne ja positiivsed tundmused kahandasid vanemaealiste patsientide surma tõenäosust lausa 50 protsenti!

Kuidas täpselt meeleseisundid inimorganismi mõjutavad, on veel selgusetu. Uurimused on aga näidanud, et positiivse ja optimistliku ellusuhtumisega inimeste kehas on vähem stressihormooni kortisooli, mis pärsib immuunsüsteemi.

[Pilt lk 4, 5]

Just nagu hea retsepti järgi saab valmistada maitsva roa, nii võib ka Jumala juhatust järgides õnnelik olla