Põlisaedade lummav ilu

„ÄRGAKE!” GUADELOUPE’I KORRESPONDENDILT

KES ei naudiks elu kaunil saarel! Imelistel Guadeloupe’i ja Martinique’i saartel elanud orjad ei tundnud aga oma kodupaigast sugugi rõõmu. Need tuhanded orjad olid oma kodumaalt röövitud aafriklased, keda hakati alates 17. sajandist Kariibi mere saartele tooma. Suurema osa oma ärkveloleku ajast pidid nad suhkrurooistandustes orjatööd tegema, ja seda kogu oma ülejäänud elu.

Kuna paljud saarte suhkrurooistanduste omanikud ei andnud oma orjadele süüa, olid orjad sunnitud seda ise kasvatama. Kuigi lisatöö tegemine oli viimane asi, millele nad mõelda tahtsid, said nad sel moel endale vähemalt meelepärast toitu kasvatada. Nad kultiveerisid maniokki, jamssi ja teisi köögivilju, mis maitsesid paremini ja olid ka toitvamad kui ükskõik milline muu toit, mida nad oleksid võinud saada oma isandatelt. Peale köögiviljade kasvatasid nad ka maitse- ja ravimtaimi.

Kui Prantsusmaa valitsus 1848. aastal neil saartel orjapidamise keelustas, jätkasid vabakslastud orjad aiapidamist. Guadeloupe’i ja Martinique’i elanikud, kellest paljud on töökate aafriklaste järeltulijad, tegelevad aiapidamisega veel tänapäevalgi. Nende aedu tuntakse kui kreooli aedasid.

Nagu väikesed vihmametsad

Orjadel oli tavaliselt kaht tüüpi aedasid. Üks neist oli köögiviljaaed, mis asus üldjuhul majast eemal. ’Koduaed’ ehk jardin de case, nagu kohalikud seda nimetavad, oli aga rajatud maja  ümber, ning sellised on tüüpilised kreooli aiad ka tänapäeval. Kreooli aedades lokkab igasugu lilli, kõrrelisi ning puid ja põõsaid, mis kasvavad nii tihedalt koos nagu vihmametsa alustaimestik. Kuna aias on taimi peaaegu igal sammul, jääb esmapilgul mulje, et seal valitseb meeldiv korralagedus. Tegelikult on aga niisugune aed hästi planeeritud ja jagatud kindlateks osadeks. Taimepuhmaste vahel on ka kitsad rajad, tänu millele aednik kõigile oma hoolealustele ligi pääseb.

Osa aiast asub maja taga, osa aga ees, mis on suurejooneline koht külaliste vastuvõtuks. Aia eesosas tervitavad tulijaid kirjulehised ebakrootonid, kollaste õitega allamandad, erksavärviliste lehtedega bugenvillead ja iksoorad.

Aia selles osas, mis jääb päikesevarju, kasvatatakse tavaliselt ravimtaimi, näiteks vürtsbasiilikut, kaneeli, pimendipuid ja vesikanepit. Kultiveeritavate taimede hulka kuulub ka sidrunhein, mille kuivatatud lehti põletatakse sääskede tõrjumiseks.

Paljud saareelanikud peavad teadmisi ravimtaimede kasutamisest väga hinnaliseks. Vanasti, kui keegi jäi haigeks või sai vigastada, ei olnud tihtilugu võimalik arsti kuskilt kaugelt kohale kutsuda. Niisiis kasutasid inimesed tervisehädade korral aias kasvavaid ravimtaimi. Need taimed on tarvitusel ka tänapäeva meditsiinis, kuid iseravimine võib siiski ohtlik olla, sest kui ravimtaimi kasutada valesti, teeb see kasu asemel hoopis kahju. Seetõttu usaldavad praegused saareelanikud enda ravimise üldiselt õppinud arstidele.

Maja taga, mis on põhiline osa kreooli aiast, kasvatatakse köögi- ja teravilju, näiteks jamssi, baklažaane, maisi, rebasheina, aedsalatit ning toiduvalmistamiseks vajaminevaid maitsetaimi. Aias võib kasvada ka banaanitaimi, leivapuid, avokaadosid ning guajaavi- ja mangopuid.

Kujutle end sellesse aeda

Kreooli aedadest mööda jalutades võib sul tekkida soov kõike seda ilu lähemalt vaadata. Aeda sisse astudes avaneb su ees vaade päikese käes säravatele lilleõitele ja lehtedele ning õrn tuuleiil toob su ninna kõiksugu lõhnasid, mis on palju meeldivamad kui ükskõik missugune parfüüm. Niisugused hetked on tõepoolest ülimeeldivad. Võid siis kujutleda, millist naudingut tunneb pererahvas, kes selle aia eest iga päev hoolitseb.

Kas kreooli aedade harimine jätkub ka tulevaste põlvede ajal? Mõned saareelanikud kurdavad, et noored ei tunne selle traditsiooni jätkamise vastu enam huvi. Siiski on ka noori, kes sarnaselt vanemate inimestega hindavad nende aedade ilu ja kultuurilist väärtust. Iga kreooli aed on tegelikult meeldetuletus sellest, kuidas Aafrikast toodud orjad vaatamata oma viletsusele suutsid luua midagi niivõrd kaunist.

[Kast lk 27]

MIDA TÄHENDAB „KREOOL”?

Sõna „kreool” kasutati algselt eurooplaste järeltulijate kohta, kes sündisid Uues Maailmas, kuid sellele sõnale on lisandunud muidki tähendusi. Osa haitilasi kasutab seda sõna millegi väga kauni ja kvaliteetse kohta. Kreooliks kutsutakse ka mõningaid keeli Jamaical, Haitil ja mujal. Põhimõtteliselt on kreooli keel see, mis arenes välja pidžini keelest, kuid on saanud kohaliku rahvastiku suhtluskeeleks.

Peale selle on „kreool” hakanud tähistama paljude Kariibi mere saarte põliskultuuri. Puerto Ricos ja Dominikaani Vabariigis on hispaania sõnal criollo samasugune kõrvaltähendus. Kuna Kariibi mere saarte põliselanikud, aafriklased ja eurooplased on sajandite jooksul omavahel segunenud, on neil kaunid järeltulijad ja tänu sellele on ka tekkinud huvitavaid traditsioone. Seoses nende traditsioonidega on Guadeloupe’i ja Martinique’i saarte aiadki saanud endale nimeks kreooli aiad.

 [Pildid lk 26]

Väiksed fotod (ülalt alla): roosa kalganirohi, pipar, ananass, kakaopuu, kohvipuu