Noored küsivad:

Kuidas oma kulutustega piiri pidada?

„Sageli märkan, et kavatsen osta midagi lihtsalt sellepärast, et see on alla hinnatud, ehkki ma tegelikult seda ei vaja ega saagi tõenäoliselt endale lubada.” (Anna, Brasiilia) *

„Mõnikord kutsuvad sõbrad mind tegema midagi, mis maksab palju raha. Ma tahan olla koos oma sõpradega ja lõbutseda. Kellelegi ei meeldi öelda: „Kahjuks ma ei saa seda endale lubada.”” (Joan, Austraalia)

KAS sulle tundub, et sul pole kunagi piisavalt raha, mida kulutada? Oleks su taskuraha natukenegi suurem, saaksid osta endale selle mängu, mida tahad. Teeniksid sa pisutki rohkem, võiksid osta need kingad, mida „vajad”. Kuid selle asemel et tusatseda raha pärast, mida sul pole, võiksid hoopis õppida otstarbekalt kasutama seda raha, mis sinu käsutuses on.

Kui oled noor, kes elab veel oma vanemate juures, võid sa mõelda, et õpid rahaga ümber käima alles siis, kui lahkud kodunt. Kuid seda võiks võrrelda lennukist välja hüppamisega, ilma et inimene oleks õppinud kasutama langevarju. On tõsi, et ta võib küll suuta ka maa poole tuhisedes välja nuputada, mida teha. Ent kas poleks palju parem langevarju kasutamise põhitõed juba enne hüpet selgeks teha?

Samamoodi on parim aeg õppida rahaga ümber käima enne seda, kui elu sind tõsiste rahamuredega silmitsi seab. „Raha on kaitseks,” kirjutas kuningas Saalomon (Koguja 7:12, UM). Raha kaitseb sind aga ainult sel juhul, kui õpid oma kulutustega piiri pidama. Kui sa seda teed, tõuseb sinu eneseusaldus ja vanemad peavad sinust rohkem lugu.

Õpi selgeks põhitõed

Kas sa oled kunagi oma vanematelt küsinud, kui kulukas on majapidamise  eest hoolitseda? Näiteks, kas sa tead, kui palju raha läheb iga kuu elektri, kütte ja vee peale või auto ülalpidamisele, toidu ostmisele ning üüri või laenu maksmisele? Sulle võivad tunduda need üksikasjad igavad. Kuid ära unusta, et neis kulutustes on sinulgi oma osa. Pealegi, kodunt lahkudes tuleb sul hakata nende asjade eest ise maksma. Seega oleks sul hea neist arvetest rohkem teada. Küsi vanematelt mõnda arvet näha ja kuula tähelepanelikult, kui nad selgitavad, kuidas neil õnnestub arvete maksmise jaoks raha eraldada.

„Kes tark on, see kuuleb seda ja võtab veelgi enam õpetust; kes aru saab, see omandab oskuse,” ütleb Piibli õpetussõna (Õpetussõnad 1:5). Anna, keda varem tsiteeriti, sõnab: „Isa õpetas mind eelarvet koostama ja rõhutas, kui tähtis on perekonna rahaasjadega tegeledes hea planeerimine.” Ema käest sai Anna teist laadi praktilist õpetust. „Ta näitas, kui oluline on enne ostmist hindu võrrelda,” ütleb Anna ja lisab: „Ema võis väikese rahasummaga lausa imesid korda saata.” Kuidas on see Annale kasuks tulnud? „Oskan nüüd oma rahaga ilusti välja tulla,” lausub Anna. „Ma jälgin, kui palju ma kulutan, ning võin tunda meelerahu, sest väldin tarbetut võlga.”

Mis võib kulutused üle piiri viia?

Mõistagi on lihtsam rääkida kulutustega piiri pidamisest kui seda teha, eriti veel juhul, kui elad kodus ja saad taskuraha või käid tööl. Miks? Sest vanemad maksavad tõenäoliselt enamiku arveist. Seega võid sa kulutada suure osa rahast, mis su käsutuses on, oma äranägemise järgi. Ja kulutamine võib olla tore. „Raha läbi lüüa on väga lihtne ja see meeldib mulle,” tunnistab Pareshi-nimeline noormees Indiast. Sarah Austraaliast arvab samamoodi. „Asju osta on põnev,” ütleb ta.

Lisaks võivad sinu kaaslased tõugata sind tagant kulutama rohkem, kui oleks mõistlik. 21-aastane Ellena ütleb: „Minu eakaaslaste jaoks on šoppamine üks oluline viis, kuidas meelt lahutada. Nendega väljas käies kehtib kirjutamata reegel, et sa pead raha kulutama, kui tahad lõbutseda.”

Loomulikult tahad sa sõpruskonda sobida. Kuid küsi endalt: kas ma kulutan sõpradega koos olles raha seetõttu, et saan seda endale lubada või tunnen, et olen sunnitud seda tegema? Paljud inimesed kulutavad raha selleks, et sõprade ja kaaslaste lugupidamist võita. Selline soov võib tekitada sulle tõsiseid rahamuresid, iseäranis siis, kui sul on krediitkaart. Finantsnõustaja Suze Orman hoiatab: „Kui tunned vajadust avaldada inimestele muljet sellega, mis sul on, mitte sellega, kes sa oled, on sul suur risk hakata krediitkaarti kuritarvitama.”

Selle asemel et võtta krediitkaardilt, mis võtta annab, või lüüa palk ühe õhtuga sirgeks, miks mitte teha nii nagu Ellena? Ta lausub: „Sõpradega välja minnes mõtlen eelnevalt läbi ja arvutan, kui palju võin kulutada. Minu palk kantakse otse pangaarvele ja ma võtan välja ainult selle summa, mida sel õhtul vajan. Samuti on minu arvates arukas  käia šoppamas ainult nende sõpradega, kes ei larista raha ning kes innustavad mind poodides hindu võrdlema ja mitte kohe esimest ettejuhtuvat asja ära ostma.” (Õpetussõnad 13:20.)

Õpi eitavast vastusest

Isegi kui sulle ei anta taskuraha ja sa ei käi tööl, võid sa vanematekodus elades raha kohta üht-teist olulist õppida. Näiteks, kui küsid vanematelt raha või palud neil sulle midagi osta, võivad nad keelduda. Miks? Üheks põhjuseks võib olla see, et sinu soovide täitmine ajaks perekonna eelarve lõhki. Kui vanemad ütlevad ei – ehkki nad võib-olla tahaksid su soovile vastu tulla –, annavad nad sulle head eeskuju enesevalitsemises. Ja enesevalitsemine on tähtis, kui tahetakse rahaga hästi ümber käia.

Võib-olla oleks vanematel võimalik sinu soovi täita. Sellegipoolest võivad nad keelduda seda tegemast. Sinu meelest võivad nad olla lihtsalt kitsid. Kuid mõtle järele. Nad võivad püüda sulle õpetada tähtsat tõsiasja: selleks et olla õnnelik, ei pea saama kõike, mida süda kutsub. Piiblis öeldakse: „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust” (Koguja 5:9).

Nende sõnade paikapidavust kinnitavad paljude noorte kogemused, kellele vanemad ostavad kõike, mida nad vaid soovivad. Peagi need noored tõdevad, et nad ei tunne eal tõelist rahulolu. Ükskõik kui palju asju nad endale kokku ka ei ajaks, arvavad nad ikka, et neil on veel ühte asja vaja. Neist noortest, kes on harjunud, et iga nende soov täidetakse, võivad kasvada tänamatud täiskasvanud. „Kui sulast [või last] noorelt hellitatakse, siis on ta viimaks tüliks [„tänamatu”, UM]!” (Õpetussõnad 29:21.)

Raha on aeg

Mõnes kultuuris tavatsetakse öelda: „Aeg on raha.” Sellega tahetakse toonitada, et raha teenimine nõuab aega ja et aja raiskamine võrdub raha raiskamisega. Vastupidine ütlus – „Raha on aeg” – on samuti õige. Kui raiskad raha, raiskad tegelikult aega, mis kulus selle raha teenimiseks. Õpi oma rahaga mõistlikult ümber käima ja sa õpid ka oma aega paremini kasutama. Kuidas nii?

Pane tähele Ellena sõnu. „Kui ma pean piiri oma kulutustega, on see mu enda teha, kui palju raha mul on vaja teenida,” ütleb ta. „Kuna mul on praktiline eelarve ja ma pean sellest kinni, ei pea ma päevad läbi töötama, et maksta suuri võlgu. Olen rohkem oma aja ja elu peremees.” Kas sinagi ei tahaks seda?

[Allmärkus]

MÕTTEAINET

▪ Kas sul on raske oma kulutustega piiri pidada? Miks?

▪ Miks tuleks hoiduda rahaarmastusest? (1. Timoteosele 6:9, 10)

[Kast/pilt lk 12]

KAS ROHKEM RAHA OLEKS LAHENDUS?

Kas sinu probleemid kulutamisega laheneksid, kui sul oleks rohkem raha? „Kõik arvavad, et suurem palk lahendaks nende rahamured, ent see vastab harva tõele,” lausub finantsnõustaja Suze Orman.

Seda illustreerib järgmine näide. Kujuta ette, et sa sõidad autoga, aga ei suuda autot valitseda või oled harjunud istuma roolis kinnisilmi. Kas see, kui sa paneksid paaki rohkem kütust, sisendaks enam kindlust? Kas oleks tõenäolisem, et jõuad sihtkohta ohutult? Sama lugu on kulutustega. Olukord ei parane mitte siis, kui sul on rohkem raha, vaid siis, kui tead, kuidas oma kulutustel silma peal hoida.

 [Kast/teabegraafika lk 13]

HOIA OMA KULUTUSTEL SILMA PEAL

Kui palju raha sa eelmisel kuul kulutasid? Mille peale see läks? Kas sa tead? Siin on mõned soovitused, kuidas olla oma kulutuste peremees, mitte ori.

▪ Pane kirja. Kirjuta vähemalt ühe kuu jooksul üles raha, mis sa saad, ja saamiskuupäev. Pane kirja kõik ostud ja iga asja hind. Kuu lõpus liida kokku nii saadud kui kulutatud raha.

▪ Koosta eelarve. Tee tühjale lehele kolm tulpa. Esimesse tulpa märgi kõik sissetulekud, mis sa loodad kuu jooksul saada. Teise tulpa kirjuta, kuidas kavatsed raha kulutada; juhindu sissekannetest, mida eelmise punkti juures tegid. Kuu kestel pane kolmandasse tulpa planeeritud kulutuste kõrvale kirja need summad, mis sa tegelikult kulutad. Samuti pane kirja kõik ettekavatsematud väljaminekud.

▪ Muuda oma plaani. Kui oled millelegi arvatust rohkem raha kulutanud ja sul on kogunenud võlg, muuda oma plaani. Maksa võlad ära. Jää olukorra peremeheks.

[Teabegraafika]

Lõika välja ja kasuta!

Minu ühe kuu eelarve

Sissetulekud

taskuraha

osaajatöö

muu

Kokku EEK

Eeldatavad väljaminekud

toit

riided

telefon

meelelahutus

annetused

säästud

muu

Kokku EEK

Tegelikud väljaminekud

Kokku EEK

[Pilt]

Pea meeles, et kui raiskad raha, raiskad samas aega, mis kulus selle raha teenimiseks

[Pilt lk 11]

Miks mitte paluda oma vanematel näidata, kuidas eelarvet koostada?