Piibli seisukoht

Milles seisnes pattulangemine?

SEE pole sugugi puhtteoreetiline küsimus. Miks võib nii öelda? Sest Aadama ja Eeva sõnakuulmatus Jumala vastu on mõjutanud kõiki järgnenud inimpõlvi meie ajani välja. Piibel ütleb: „Otsekui ühe inimese kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Roomlastele 5:12). Ent kuidas said olla nõnda traagilised tagajärjed nii lihtsal teol nagu puust vilja võtmine ja selle söömine?

Kui Jumal lõi Aadama ja Eeva, andis ta neile elupaigaks kauni aia, kus neile tagas toidu lopsakas taimestik koos viljakandvate puudega. Keelatud oli süüa vaid ühest puust – „hea ja kurja tundmise puust”. Kuna Aadamale ja Eevale oli antud tahtevabadus, võisid nad valida kas Jumalale kuuletumise või mittekuuletumise. Siiski hoiatati Aadamat: „Päeval, mil sa sellest sööd, pead sa surma surema!” (1. Moosese 1:29; 2:17).

Mõistlik piirang

See ainus piirang ei valmistanud raskusi – Aadam ja Eeva võisid süüa kõigist teistest aia puudest (1. Moosese 2:16). Pealegi ei antud selle piiranguga mõista, nagu oleks sel abielupaaril kohatuid kalduvusi, ka ei röövinud see neilt nende väärikust. Juhul, kui neil oleks ära keelatud sellised jõledused nagu seksuaalvahekord loomaga või mõrvamine, oleks võinud väita, et täiuslikele inimestele olid omased teatud kurjad kalduvused, mida oli tarvis vaos hoida. Seevastu söömine oli loomulik ja kohane toiming.

Kas selleks keelatud viljaks olid seksuaalsuhted, nagu on väidetud? Pühakiri ei toeta seda seisukohta mitte mingil moel. Esiteks, ajal kui Jumal selle piirangu teatavaks tegi ning ilmselt ka mõnda aega pärast seda oli Aadam üksi (1. Moosese 2:23). Teiseks, Jumal ütles Aadamale ja Eevale: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa” (1. Moosese 1:28). Kindlasti ei oleks ta käskinud neil enda antud seadust rikkuda, et neid siis selle eest surma mõista! (1. Johannese 4:8.) Kolmandaks, kõigepealt sõi sellest viljast Eeva, alles hiljem andis ta seda oma mehele Aadamale (1. Moosese 3:6). On ilmselge, et seksuaalsuhted polnud selleks viljaks.

Püüd saada moraalselt sõltumatuks

Tundmise puu oli sõnasõnaline puu. Ent see esindas Jumala kui Valitseja õigust otsustada, mis on tema inimloodutele hea ja mis on halb. Seega polnud sellest puust söömine mitte lihtsalt vargusakt – Jumalale kuuluva võtmine –, vaid ka jultunud üritus saada moraalne sõltumatus ehk enesemääramisõigus. Arvestada tuleb ka seda, et pärast valetamist Eevale, et kui  nad mehega seda vilja söövad, siis nad kindlasti mitte ei sure, väitis Saatan: „Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja” (1. Moosese 3:4, 5).

Paraku jäi jumalik valgustatus selle kohta, mis on hea ja mis on halb, Aadamal ja Eeval pärast vilja söömist saamata. Õigupoolest lausus Eeva Jumalale: „Madu pettis mind” (1. Moosese 3:13, meie kursiiv). Eeva igal juhul teadis Jumala keeldu ning kordas seda ka maole, kelle vahendusel Saatan kõneles (Ilmutuse 12:9). Seetõttu oli tema tegu tahtlik sõnakuulmatus (1. Moosese 3:1–3). Kuid Aadamat ei petetud (1. Timoteosele 2:14). Selle asemel et Loojale truult kuuletuda, kuulas ta oma naist ning järgis selle sõltumatut teguviisi (1. Moosese 3:6, 17).

Kuulutades endid sõltumatuks, rikkusid Aadam ja Eeva oma suhted Jehoovaga parandamatult ning nende organismi geneetiline ülesehitus sai patu pitseri. Tõsi küll, nad elasid veel sadu aastaid, ent otsekui puu küljest eemaldatud oksal, algas nende suremisprotsess päevast, mil nad patustasid (1. Moosese 5:5). Lisaks tajusid nad esmakordselt sisemise harmoonia puudumist. Nad tundsid, et nad on alasti, ning püüdsid end Jumala eest peita (1. Moosese 3:7, 8). Ka valdas neid süütunne, ebakindlus ja häbi. Kuna südametunnistus süüdistas neid patustamises, oli patt pööranud nende siseelu põhjalikult segamini.

Pidades kinni oma sõnast ja enda pühadest normidest, mõistis Jumal Aadama ja Eeva õigusega surma ning ajas nad Eedeni aiast välja (1. Moosese 3:19, 23, 24). Niisiis minetasid nad paradiisi, õnne ja igavese elu, asemele aga said patu, kannatused ning surma. Milline traagiline tagajärg inimsoole! Kuid otsekohe pärast sellele abielupaarile kohtuotsuse teatavaks tegemist tõotas Jumal kogu nende patust tuleneva kahju heastada, ilma et ta sattuks vastuollu oma õigusnormidega.

Jehoova võttis endale eesmärgiks anda Aadama ja Eeva järglastele võimalus vabaneda patu surmatoovast haardest. Ta tegigi seda Jeesus Kristuse vahendusel (1. Moosese 3:15; Matteuse 20:28; Galaatlastele 3:16). Tema kaudu kõrvaldab Jumal patu ja kõik selle tagajärjed ning muudab kogu maakera paradiisiks, nii nagu ta selle algselt eesmärgiks seadis (Luuka 23:43; Johannese 3:16).

KAS OLED ENDALT KÜSINUD?

▪ Kust me teame, et keelatud viljaks ei olnud seksuaalsuhted? (1. Moosese 1:28)

▪ Mida keelatud vilja söömine tegelikult tähendas? (1. Moosese 3:4, 5)

▪ Mida on Jumal patu tagajärgede kõrvaldamiseks ette võtnud? (Matteuse 20:28)

[Väljavõte lk 29]

Keelatud viljaks ei olnud seksuaalsuhted

 [Pilt lk 28, 29]

Eeva soovis olla nagu Jumal ning otsustada ise, mis on hea ja mis on kuri