Mis on kõige kallihinnalisem vedelik üldse?

„Veri on tervishoius sama mis nafta transpordis.” (Arthur Caplan, USA Pennsylvania ülikooli bioeetikakeskuse direktor)

NAFTA – kas kallihinnalisim vedelik? Meie päevil, mil kütusehinnad kipuvad kiiresti tõusma, võivad paljud nõnda arvata. Kuid tõtt öelda kannab igaüks meist kaasas mõnda liitrit kaugelt väärtuslikumat vedelikku. Mõelgem sellele: samal ajal kui igal aastal ammutatakse maapõuest miljardeid barreleid naftat, rahuldamaks inimkonna kütusejanu, võetakse inimestelt haigete aitamise lootuses 90 miljonit ühikut verd. * See vapustav arv võrdub umbes 8 000 000 inimese vere kogumahuga.

Kuid nagu naftavarudest, kipub ka verevarudest puudu olema. Kõikjal maailmas hoiatavad meditsiiniringkonnad veredefitsiidi eest. (Vt kasti „Drastilised meetmed”.) Mis siis teeb vere nii kallihinnaliseks?

Unikaalne kude

Verd selle rabavas keerukuses samastatakse tihtilugu organismi elunditega. „Veri on üks paljudest elunditest – uskumatult imepärane ja ainulaadne,” ütles ajakirjale „Ärgake!” dr Bruce Lenes. Ainulaadne tõepoolest! Ühe õpiku järgi on veri „ainus organ, mis esineb kehas vedeliku kujul”. Samuti nimetatakse selles raamatus verd „elavaks transpordisüsteemiks”. Mida see tähendab?

„Vereringesüsteem sarnaneb Veneetsia kanalitega,” ütleb teadlane Leigh Anderson. „See kannab edasi kõike kasulikku,” jätkab ta, „aga ka hulgaliselt jääkaineid.” Kulgedes läbi inimese 100 000 kilomeetri pikkuse vereringesüsteemi, on veri kontaktis organismi peaaegu iga koega, kaasa arvatud südame, neerude, maksa ja kopsudega – verd töötlevate ja verest sõltuvate elutähtsate organitega.

Veri kannab organismi rakkudesse paljusid kasulikke aineid, näiteks hapnikku, toitaineid ja kaitsekehasid, viies samal ajal ära jääkaineid, näiteks mürgist süsinikdioksiidi, kahjustatud ja lagunevate rakkude osiseid ning muid jääke. Vere roll jääkainete kõrvaldajana selgitab ka seda, miks on kontakt organismist välja voolanud verega ohtlik. Mitte keegi ei suuda garanteerida seda, et kõik vere jääkained enne vereülekande tegemist üleüldse avastatud ja eemaldatud on.

 Pole kahtlustki, et verel on elutähtsaid funktsioone. See ongi põhjus, miks meditsiiniringkondades on kujunenud tavaks kanda verekaotusega patsientidele verd üle. Paljud arstid väidaksid, et just vere selline kasutamine meditsiinis teebki selle kallihinnaliseks. Ent meditsiini vallas on toimunud muutused. Võiks öelda, et käimas on vaikne revolutsioon. Paljud arstid ei ole enam nii kärmad verd üle kandma kui varem. Miks?

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 4]

Drastilised meetmed

Meditsiinispetsialistide arvestuste kohaselt vajatakse maailmas aastas lisaks veel 200 miljonit ühikut doonoriverd. 82 protsenti maakera elanikest elab arengumaades, kuid neis paigus tehakse vaid alla 40 protsendi kõigist vereloovutustest. Paljud nende maade haiglad peavad vereta hakkama saama. Kenya ajalehe „The Nation” teatel „jäetakse vere puudumise tõttu iga päev ligikaudu pooled vereülekannet nõudvad protseduurid ära või lükatakse edasi”.

Verd napib üldiselt ka jõukates maades. Rahvastiku vananedes ja meditsiinitehnika arenedes suureneb ka lõikuste arv. Pealegi, tingituna nüüdisaja inimeste riskialtist elustiilist või laialdase reisimisega kaasnevast ohust saada haigusi või parasiite, öeldakse ära üha rohkematele doonoritele.

Verevarude täiendamise eest vastutajate seas paistab olevat maad võtmas kriisimeeleolu. Mõnikord peetakse turvaliseks verehankimise allikaks üldiselt vähemriskantsete eluviisidega noori. Zimbabwes näiteks saadakse 70 protsenti verest koolilastelt. Verekeskused on kauem aega avatud ning mõningates maades on neil lubatud vere eest isegi hüvitist pakkuda, et saada uusi doonoreid ning meelitada olemasolevaid doonoreid taas verd loovutama. Tšehhi Vabariigis kutsuti ühe kampaania käigus kodanikke verd loovutama ning pakuti tasuks võimalust liitrite kaupa õlut juua! India ühes piirkonnas käisid ametnikud hiljuti ukselt uksele ning otsisid doonoreid, kes oleksid valmis andma napiks jäänud verevarudele täiendust.