Kas Jumal lõi eluslooduse evolutsiooni vahendusel?

„Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” (ILMUTUSE 4:11)

PEAGI pärast seda, kui Charles Darwin oli evolutsiooniteooria üldtuntuks teinud, hakkasid niinimetatud kristlikud usundid otsima mooduseid, kuidas ühitada usku Jumalasse evolutsiooniteooriaga.

Näib, et tänapäeval on suurem osa tooniandvatest „kristlikest” usurühmitustest meeleldi valmis nõustuma sellega, et Jumal on eluslooduse loomisel mingil moel evolutsiooni kasutanud. On neid, kes õpetavad, et Jumal programmeeris maailma arenema selliselt, et elututest keemilistest ainetest arenesid ükskord välja elusorganismid ja lõpuks ka inimene. Selle teistliku evolutsiooni nime all tuntud õpetuse pooldajaid arvavad, et kui protsess oli käivitunud, siis Jumal enam sellesse ei sekkunud. On ka neid, kes arvavad, et üldiselt võttes Jumal lubas evolutsioonil tuua esile enamiku taime- ja loomasugukondadest, kuid vahetevahel ta siiski sekkus protsessi kulgu.

Kas õpetuste ühtesulatamine on õnnestunud?

Kas evolutsiooniteooria on tõepoolest kooskõlas Piibli õpetustega? Kui evolutsiooniteooria oleks õige, siis on Piiblis toodud esimese inimese Aadama loomislugu mõeldud parimal juhul vaid moraaliõppetunnina, aga mitte sõnasõnalise sündmusena (1. Moosese 1:26, 27; 2:18–24). Kas Jeesus võttis seda piiblilugu sellisena? „Kas te ei ole lugenud,” ütles Jeesus, „et Looja nad algusest lõi meheks ja naiseks, ja ütles: seepärast inimene jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks on üks liha!? Nõnda ei ole nad siis enam kaks, vaid on üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!” (Matteuse 19:4–6).

Jeesus tsiteeris siin lõike 1. Moosese raamatu 2. peatüki loomisloost. Kui Jeesus oleks pidanud lugu esimesest abielust väljamõeldiseks, siis kas oleks viide sellele saanud toetada tema õpetust abielu pühadusest? Ei. Jeesus viitas loomisloole, sest ta teadis, et tegemist oli tegelikult aset leidnud sündmustikuga (Johannese 17:17).

Samuti Jeesuse jüngrid uskusid 1. Moosese raamatu loomislugu. Näiteks Luuka evangeeliumis tuuakse ära Jeesuse sugupuu kuni Aadamani (Luuka 3:23–38). Mis punktis oleks see sugupuu loetelu läinud üle faktilt müüdile, juhul kui Aadam oleks olnud  väljamõeldud tegelane? Kui veenev oleks Jeesuse väide, et tema on Taaveti liinis sündinud Messias, kui sugupuu tüvi oleks olnud mütoloogiline? (Matteuse 1:1.) Evangelist Luukas ütleb, et ta on ’algusest peale kõike hoolega uurinud’. Ka tema uskus kindlasti 1. Moosese raamatu loomislugu (Luuka 1:3).

Apostel Pauluse usk Jeesusesse hõlmas ka usku 1. Moosese raamatu ülestähendustesse. Ta kirjutas: „Kui juba surm on tulnud inimese kaudu, siis on ka surnute ülestõusmine inimese kaudu. Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses” (1. Korintlastele 15:21, 22). Miks oleks Jeesusel olnud tarvis surra päritud patu mõju tühistamiseks, kui Aadam tegelikult polnudki kogu inimsoo esisisa, kelle kaudu „patt tuli maailma ja patu läbi surm”? (Roomlastele 5:12; 6:23.)

Õõnestada usku 1. Moosese raamatu loomisloosse tähendab õõnestada kristliku usu alustugesid. Evolutsiooniteooria ja Kristuse õpetused on ühtesobimatud. Kõik katsed neid tõekspidamisi kokku sulatada annavad tulemuseks vaid nõrga usu, mida „õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules” (Efeslastele 4:14).

Kindlale alusele rajatud usk

Piibel on sajandeid olnud kriitika ja rünnakute all. Ikka ja jälle on Piibel õigeks osutunud. Piibli ülestähendused, mis puudutavad ajalugu, tervist ja teadust, on osutunud korduvalt tõeseks. Selle nõuanded, mis käivad inimsuhete kohta, on usaldusväärsed ja aegumatud. Inimfilosoofiad ja -teooriad on otsekui haljendav rohi, mis tärkab ja mõne aja pärast närbub, kuid Jumala Sõna „püsib igavesti” (Jesaja 40:8).

Evolutsiooniõpetus pole jäänud pelgalt teadusliku teooria raamesse. See on inimfilosoofia, mis on arenenud ja õilmitsenud aastakümneid. Siiski on traditsiooniline Darwini evolutsiooniõpetus viimastel aastatel ka ise arenenud – tegelikult muteerunud – sedamööda, kuidas on püütud leida seletust üha lisanduvatele tõenditele eluslooduse kavandatuse kohta. Kutsume sind sellesse teemasse süüvima. Seda on võimalik teha selle numbri teisigi artikleid lugedes. Lisaks võiksid lugeda sellel leheküljel ja lk 32 toodud väljaandeid.

Kui oled seda teemat uurinud, leiad arvatavasti, et sinu usk sellesse, mida Piibel möödunu kohta räägib, on saanud kinnitust. Kuid mis veelgi tähtsam, tugevneb ka sinu usk Piibli tulevikutõotustesse (Heebrealastele 11:1). Samuti võib see panna sind ülistama Jehoovat, „kes on teinud taeva ja maa” (Laul 146:6) .

LISALUGEMIST

„Raamat kõigile inimestele” Selles brošüüris käsitletakse konkreetseid näiteid Piibli tõesuse kohta

„Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?” Uuri teaduslikke lisatõendeid ja tutvu sellega, miks hoolitsev Jumal lubab nii palju kannatusi

„Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” Küsimusele „Mis on Jumala eesmärk maaga?” saab vastuse selle raamatu 3. peatükist

[Väljavõte lk 10]

Jeesus uskus 1. Moosese raamatu loomislugu. Kas ta oli eksiteel?

[Kast lk 9]

MIS ON EVOLUTSIOON?

Sõna „evolutsioon” defineeritakse ka kui „kindlas suunas toimuvat muutumisprotsessi”. Ent seda terminit kasutatakse mitmeti. Näiteks tarvitatakse seda elutute objektidega toimuvate suurte muutuste – universumi arengu – kirjeldamisel. Lisaks kasutatakse seda terminit elusorganismides aset leidvate väikeste muutuste iseloomustamisel – näiteks taimede ja loomade kohastumise puhul keskkonnaga. Kuid kõige sagedamini kasutatakse seda sõna teooria puhul, mis räägib, et elu tekkis elututest keemilistest ainetest, võttis ise end kopeerivate rakkude kuju ning arenes pikkamööda aina keerukamateks elusorganismideks, tuues esile inimese kui kõige intelligentsema olendi. See kolmas tähendus käibki selles artiklis kasutatava termini „evolutsioon” kohta.