Noored küsivad:

Kuidas ma saan kaitsta oma usku loomisesse?

„Kui tunnis võeti teemaks evolutsioon, oli see vastuolus kõigega, mida olin varem õppinud. Seda esitati nagu kindlat fakti ja see heidutas mind.” (Ryan, 18)

„Kui olin 12-aastane, oli minu õpetajaks vankumatu evolutsionist. Tal oli isegi autol Darwini kleeps! Kõige selle tõttu ei suutnud ma vabalt rääkida oma usust loomisesse.” (Tyler, 19)

„Tundsin kabuhirmu, kui mu ühiskonnaõpetuse õpetaja teatas, et järgmises tunnis käsitleme evolutsiooni. Teadsin, et mul tuleb klassile selgitada enda seisukohta selles vaidlusaluses küsimuses.” (Raquel, 14)

EHK tunned sinagi end Ryani, Tyleri ja Raqueli kombel ebamugavalt, kui klassis hakatakse käsitlema evolutsiooniteemat. Sina usud, et Jumal on „loonud kõik asjad” (Ilmutuse 4:11). Sina näed kõikjal enda ümber tõendeid mõistuslikust kavandatusest. Ent õpikutes on kirjas, et me oleme arenenud, ja sedasama räägib ka õpetaja. Kes oled siis sina, et „spetsialistidega” vaielda? Ja kuidas reageerivad klassikaaslased, kui sa hakkad rääkima ... Jumalast!?

Kui sedalaadi küsimused sulle muret teevad, siis püüa võtta asja rahulikult. Sina pole ainuke, kes loomist usub. Tõsiasi on see, et ka terve hulk teadlasi ning paljud õpetajad pole evolutsiooniteooriaga nõus. Ameerika Ühendriikides usub viiest õpilasest neli Loojat – ja seda hoolimata õpikutes öeldust!

Sellegipoolest võid sa pead murda: „Mida ma küll ütlen, kui mul tuleb oma usku loomisesse kaitsta?” Võid olla täiesti kindel, et kuigi sa ehk oled uje, suudad sa oma kindlat seisukohta väljendada. Aga selleks läheb vaja mõningast ettevalmistust.

Uuri oma tõekspidamised läbi!

Kui sa oled kristlike vanemate laps, siis sa võid uskuda loomist lihtsalt seepärast, et nii on sind õpetatud. Kuid  nüüd, suuremaks sirgunult, tahad sa teenida Jumalat, ilmutades mõistlikkust, luues oma tõekspidamistele kindla aluse (Roomlastele 12:1). Paulus ergutas esimese sajandi kristlasi ’katsuma kõike läbi’ (1. Tessalooniklastele 5:21). Kuidas sa saad seda loomise küsimuses teha?

Kõigepealt mõtle sellele, mida Paulus Jumala kohta kirjutab: „Tema nähtamatut olu, nii tema igavest väge kui jumalikku olemist, nähakse, kui neid pannakse tähele, tema tegudes” (Roomlastele 1:20). Need sõnad meeles, mõtle inimese organismile, maakerale, ääretule universumile, ookeanisügavustele. Vaatle putukate, taimede, loomade kütkestavat maailma – millist tahes valdkonda, mis sind huvitab. Oma mõtlemisvõimet rakendades võid siis endalt küsida: „Mis mind veenab selles, et Looja on olemas?”

14-aastane Sam toob sellele küsimusele vastates näiteks inimese organismi. „See on nii mitmekülgne ja keerukas,” ütleb ta, „ning kõik selle osad toimivad üheskoos nii hästi. Inimese organism ei saa olla arenenud!” Sedasama ütleb 16-aastane Holly. „Sellest ajast, kui mul diagnoositi suhkruhaigus,” sõnab ta, „olen õppinud palju selle kohta, kuidas mu organism töötab. Hämmastav on näiteks see, kui tohutu töö teeb ära kõhunääre – mao taga paiknev pisike organ –, et veri ja teised organid saaksid korralikult funktsioneerida.”

Mõned noored lähenevad asjale pisut teise nurga alt. „Mulle on suurimaks tõendiks fakt, et inimesel on ka vaimne pool, samuti ilutaju ja õpihimu. Need omadused pole hädavajalikud ellujäämiseks, nagu evolutsioon meid tahab uskuma panna. Minu arust on ainuke mõistlik selgitus, et meid on pannud siia elama keegi, kes tahtis, et me elust rõõmu tunneksime,” kõneleb 19-aastane Jared. Taolisele järeldusele on jõudnud ka algul mainitud Tyler. „Kui ma mõtlen sellele, milline osa on elutegevuse tagamises taimedel ning kui jahmatamapanevalt keerukas on nende ehitus, siis olen veendunud, et Looja on olemas.”

Loomise küsimuses on kergem sõna võtta siis, kui oled asja põhjalikult läbi mõelnud ja tõesti kindlale veendumusele jõudnud. Niisiis, võta nagu Sam, Holly, Jared ja Tyler aega selleks, et Jumala imeliste loomistööde üle järele mõelda. Seejärel pane tähele, mida kõike neil töödel sulle öelda on. Pole kahtlustki, et sa jõuad samasugusele järeldusele nagu apostel Paulus: nii Jumala olemasolu kui ka tema häid omadusi pole raske näha, juhul kui neid „pannakse tähele tema tegudes”. *

Tee endale selgeks, mida Piibel tegelikult õpetab

Selleks, et loomise kaitseks välja astuda, on sul peale selle, et sa Jumala loodut lähemalt vaatled, vaja ka teada, mida Piibel selles küsimuses tegelikult õpetab. Pole mingit vajadust  vaielda selle üle, millest Piibel otseselt ei räägi. Vaadelgem mõningaid näiteid.

▪ Õpikus on kirjas, et maakera ja päikesesüsteem on olnud olemas miljardeid aastaid. Piiblis ei räägita kuskil ei maakera ega päikesesüsteemi vanusest. Seal öeldu on kooskõlas ideega, et universum võis olla eksisteerinud juba miljardeid aastaid enne seda, kui algas esimene loomispäev (1. Moosese 1:1, 2).

▪ Õpetaja ütleb, et maakera polnud võimalik luua kõigest kuue päevaga. Piibel ei ütle, et kõik need kuus loomise „päeva” olid sõnasõnaliselt 24 tundi pikad. Lisateavet vaata selle ajakirja lehekülgedelt 18–20.

▪ Klassis toodi palju näiteid selle kohta, kuidas loomad ja inimesed on aja jooksul muutunud. Piibel ütleb, et Jumal lõi elusorganismid „nende liikide järgi” (1. Moosese 1:20, 21). Selles ei toetata ideed, et elu tekkis elutust ainest või et Jumal käivitas evolutsiooniprotsessi ühestainsast rakust. Siiski on igal „liigil” suured võimalused mitmekesisuseks. Seega ei välista Piibel võimalust, et mingi „liigi” raames esineb muutusi.

Jää oma tõekspidamistele kindlaks!

Selle pärast, et sa usud loomist, pole mingit põhjust ebamugavust või häbi tunda. Võttes arvesse tõendeid, on igati mõistlik – tegelikult teaduslik – arvata, et me oleme mõistusliku kavandatuse tulemus. Lõppude lõpuks on ju evolutsioon – aga mitte loomine – see, mis eeldab väga palju usku imedesse, ilma et oleks imetegijat. Kui oled süüvinud ka teistesse selle „Ärgake!” numbri artiklitesse, siis veendud kindlasti selles, et tõendid toetavad loomist. Ning kui oled asja põhjalikult mõistusega kaalunud, annab see sulle suurema kindlustunde kaitsta oma tõekspidamisi klassi ees.

Sellisele järeldusele jõudis ka eespool mainitud Raquel. „Võttis paar päeva, enne kui mõistsin, et ma ei saa oma tõekspidamisi vaid enda teada hoida,” räägib ta. „Andsin õpetajale raamatu „Life–How Did It Get Here? By Evolution or by Creation?”, kus olin alla kriipsutanud mõningad kohad, millele soovisin ta tähelepanu juhtida. Hiljem ütles ta mulle, et raamat andis talle hoopis uue vaatenurga evolutsioonile ning tulevikus seda teemat õpetades ta arvestab selle infoga!”

Inglisekeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkus]

MÕTTEAINET

▪ Mis moel oleks sul koolis kerge väljendada oma usku loomisse?

▪ Kuidas sa saad osutada hindamist Tema vastu, kes on kõik loonud? (Apostlite teod 17:26, 27)

[Kast lk 27]

„TÕENDEID ON TOHUTULT”

„Mida võiks öelda noorele inimesele, kelles on kodus kasvatatud usku Loojasse, ent kellele nüüd koolis õpetatakse evolutsiooni?” Selline küsimus esitati mikrobioloogile, kes on Jehoova tunnistaja. Mida ta vastas? „Seda tuleks võtta kui võimalust iseendale tõestada, et Jumal on olemas – mitte lihtsalt selle alusel, et seda on õpetanud vanemad, vaid hoopis selle alusel, et ollakse ise tõendeid uurinud ja sellisele järeldusele jõudnud. Mõnikord, kui õpetajatel palutakse evolutsiooni tõestada, saavad nad aru, et nad ei suuda seda teha, ning nad mõistavad, et nad toetavad seda teooriat pelgalt seetõttu, et seda on neile õpetatud. Ka seoses usuga Loojasse võidakse samasse lõksu langeda. Seepärast tasub ise endale tõestada, et Jumal on tõesti olemas. Tõendeid on tohutult. Neid leida pole üldse mitte raske.”

[Kast/pilt lk 28]

MIS SIND VEENAB?

Too järgnevalt ära kolm asja, mis sind veenavad, et Looja on olemas:

1. ․․․․․

2. ․․․․․

3. ․․․․․