Miks me usume Loojat

Paljud eri teadusvaldkondade spetsialistid on pannud tähele mõistuslikku kavandatust looduses. Nende meelest on ebaloogiline mõelda, et maakera elusorganismide keerukas komplekssus on juhuse tagajärg. Seepärast usuvadki paljud teadlased Loojat.

Mõningad neist on saanud Jehoova tunnistajaks. Nad on veendunud, et Piibli Jumal on materiaalse universumi Kavandaja ja Looja. Miks on nad sellisele järeldusele jõudnud? „Ärgake!” küsitles mõnda neist. Nende mõtteavaldused võivad ehk sullegi huvi pakkuda. *

„Eluvormide äraarvamatu keerukus”

▪ WOLF-EKKEHARD LÖNNIG

TAUSTTEAVE: Viimased 28 aastat olen teinud teaduslikku tööd taimede geneetilise muteerumise vallas. Neist 21 aastat olen töötanud Saksamaal Kölnis Max Plancki Teadusliku Taimearetuse Instituudis. Samuti olen olnud ligi kolm aastakümmet Jehoova tunnistajate kristliku koguduse vanem.

Minu uurimiskogemused geneetika vallas ja uuringud selliste bioloogia allharude nagu füsioloogia ja morfoloogia raames on teinud mind teadlikuks eluvormide ääretust ja tihtilugu äraarvamatust keerukusest. Uuringud neis valdkondades on kinnitanud minus veendumust, et elul – isegi kõige lihtsamatel eluvormidel – peab olema mõistuslik algläte.

Teadusringkondadele on eluvormide juures ilmnev keerukus hästi teada. Ent üldiselt esitatakse neid paeluvaid tõsiasju vaid rangelt evolutsioonilises kontekstis. Kuid minu seisukoht on, et põhjaliku teadusliku uurimise objektiks sattudes langevad Piibli loomisloo vastased argumendid koost. Olen selliseid argumente uurinud aastakümneid. Olles elusorganisme põhjalikult uurinud ja pannud tähele, kuidas universumis valitsevad seadused on ülimalt täpselt häälestatud, et maakeral saaks eksiteerida elu, olen sunnitud uskuma Loojat.

„Kõigel, mida ma vaatlen, on põhjus”

▪ BYRON LEON MEADOWS

TAUSTTEAVE: Elan USA-s ja töötan NASA uurimiskeskuses laserfüüsika alal. Praegu tegelen tehnoloogia arendamisega, mis peaks tõhustama globaalse kliima, ilmastiku ja muude planetaarsete nähtuste seiret. Olen Virginia Kilmarnocki Jehoova tunnistajate koguduse vanem.

Minu uurimistöö puudutab alatasa füüsikaprintsiipe. Püüan aru saada, kuidas ja miks teatud asjad toimuvad. Saan oma uurimisvaldkonnas kindlaid tõendeid selle kohta, et kõigel, mida ma vaatlen, on põhjus. Seisukoht, et looduses on kõige algpõhjuseks Jumal, on minu arvates teaduslikult põhjendatav. Loodusseadused on niivõrd kindlad, et panevad mind uskuma nende kehtestamisse Organiseerija, Looja poolt.

 Miks siis usub nii palju teadlasi evolutsiooni, kui selline järeldus on nii endastmõistetav? Kas ehk vaatavad evolutsionistid oma tõendusmaterjalile juba eelnevalt kinnistunud seisukohtadest lähtudes? Selles pole teadlaste seas midagi ennekuulmatut. Ent vaatlus, olgu see kui põhjapanev tahes, ei pruugi tagada õiget järeldust. Näiteks võib laserfüüsika uurija kinnitada, et valgus on sarnaselt helilainetega laineline, sest tihtilugu käitub valgus nagu laine. Ent tema järeldus oleks puudulik, sest tõendid näitavad ka seda, et valgus käitub footonitena tuntud osakeste kogumina. Need, kes kinnitavad, et evolutsioon on fakt, rajavad oma järeldused vaid osale tõendusmaterjalile, pealegi lasevad nad juba eeltingimuseks võetud järeldustel mõjutada seda, millisena nad seda tõendusmaterjali näevad.

Mind hämmastab see, et evolutsiooniteooriat võetakse kui fakti, samas kui nõndanimetatud evolutsionismieksperdid ise vaidlevad selle üle, kuidas see kõik oletatavasti võis toimuda. Kas näiteks saaks aritmeetikat pidada tõestatud faktiks, kui ühtede ekspertide sõnul võrdub kaks pluss kaks neljaga, teiste sõnul aga kolme või ehk koguni kuuega? Kui teaduse roll on nõustuda vaid sellega, mida saab tõestada, katsetada ja järele teha, siis teooria, et kõik eluvormid on arenenud ühisest eellasest, ei ole teaduslik fakt.

„Mitte millestki ei saa tekkida midagi”

▪ KENNETH LLOYD TANAKA

TAUSTTEAVE: Olen geoloog. Praegu töötan USA Geoloogiaametis Arizonas Flagstaffis. Peaaegu kolm aastakümmet olen osalenud teaduslikus uurimistöös geoloogia eri valdkondades, kaasa arvatud planetaargeoloogias. Kümneid minu uurimisartikleid ja Marsi geoloogilisi kaarte on avaldatud tunnustatud teadusajakirjades. Jehoova tunnistajana propageerin iga kuu umbes 70 tundi Piibli tundmaõppimist.

Mind õpetati evolutsiooni tõeks pidama, ent ma ei suutnud omaks võtta seda, et kogu selle määratu energia taga, mida oli vaja universumi moodustumiseks, pole vägevat Loojat. Mitte millestki ei saa tekkida midagi. Samuti leidsin ma Piiblist jõulisi argumente Looja olemasolu kohta. See raamat esitab hulgaliselt teaduslikke fakte ka minu tegevusvaldkonna kohta, näiteks fakti, et Maa on kerakujuline ning ripub „eimillegi kohal” (Iiob 26:7; Jesaja 40:22). Need tõsiasjad olid Piiblis kirjas ammu enne seda, kui inimeste uurimistegevus seda tõestas.

Mõelgem ka, milliseks me oleme loodud. Meil on sensoorne taju, eneseteadvus, intelligentne mõtlemine, suhtlemisvõime ja tunded. Mis eriti tähtis, me võime kogeda, hinnata ja väljendada armastust. Evolutsioon ei suuda seletada, kuidas need inimese imepärased omadused tekkida said.

Küsi endalt: „Kui tõesed ja usutavad on evolutsiooni toetuseks kasutatavad teabeallikad?” Geoloogilised registrid on mittetäielikud, komplitseeritud ja segadusttekitavad. Evolutsionistid pole suutnud arvatavaid evolutsiooniprotsesse laborites teaduslikku metodoloogiat rakendades veenvalt demonstreerida. Ja ehkki teadlased üldiselt kasutavad andmete kogumiseks head uurimistehnikat, mõjutavad neid uurimistulemuste tõlgendamisel tihtilugu isekad motiivid. On tulnud ette seda, et juhul kui andmed pole osutunud veenvaks või on olnud vasturääkivad, on teadlased propageerinud omaenda arvamusi. Oluline roll on selles nende karjääril ja enesehinnangul.

Nii teadlase kui piibliuurijana otsin ma kogu tõde, mis on kooskõlas kõigi teadaolevate faktide ja tähelepanekutega, et jõuda õigeima arusaamiseni. Kõige põhjendatumaks pean ma usku Loojasse.

 „Rakus ilmnev selge kavandatus”

▪ PAULA KINCHELOE

TAUSTTEAVE: Teadlasena on mul aastatepikkused kogemused raku- ja molekulaarbioloogia ning mikrobioloogia vallas. Praegu töötan ma USA-s Georgias Atlantas Emory ülikoolis. Samuti teen vabatahtlikku piibliõpetustööd vene keelt kõnelejate seas.

Bioloogiaharidust omandades pühendasin ma neli aastat ainuüksi rakule ja selle komponentidele. Mida rohkem ma DNA, RNA, valkude ja metaboolsete radade kohta teada sain, seda enam hämmastas mind kõige sellega kaasnev komplekssus, organiseeritus ja täpsus. Ja ehkki mulle avaldas sügavat muljet see, kui palju inimene raku kohta juba teab, hämmastas mind veelgi rohkem see, kui palju on veel vaja saada teada. Rakus ilmnev ilmselge kavandatus on üks põhjus, miks ma usun Jumalat.

Piiblit uurides on mulle selgunud, et see Looja on Jehoova Jumal. Olen veendunud, et ta pole mitte ainult intelligentne Kavandaja, vaid ka armastav Isa, kes minu eest hoolt kannab. Piibel selgitab, mis on elu eesmärk, ning annab õnneliku tulevikulootuse.

Koolinoored, kellele õpetatakse evolutsiooni, ei tea ehk kindlalt, mida uskuda. See võib neile segadusttekitav aeg olla. Juhul, kui nad Jumalat usuvad, on see neile usukatse. Kuid nad võivad läbida selle katse edukalt, kui uurivad meid ümbritseva looduse imepärasusi ning kasvavad edasi Looja ja tema omaduste tundmises. Olen seda isiklikult teinud ning jõudnud järeldusele, et Piibli loomislugu on täpne ega ole vastuolus tõsiteadusega.

„Seaduste elegantne lihtsus”

▪ ENRIQUE HERNÁNDEZ LEMUS

TAUSTTEAVE: Olen Jehoova tunnistajast täisajaline jumalateenija. Lisaks töötan füüsik-teoreetikuna Mehhiko Riiklikus Ülikoolis. Minu praeguseks tööks on võimalik termodünaamiline seletus nähtusele, mida tuntakse kui gravotermaalkatastroofi, mis on tähtede arengumehhanisme. Olen töötanud ka DNA jadade komplekssuse küsimuste kallal.

Elu on lihtsalt liiga keerukas, et tekkida juhuse läbi. Mõelgem näiteks DNA molekulis sisalduvale hiiglaslikule infohulgale. Üheainsa kromosoomi juhusliku tekkimise matemaatiline tõenäosus on vähem kui üks 9 triljoni vastu – tegemist oleks sedavõrd ebatõenäolise juhusega, et seda võib pidada võimatuks. Minu arvates on absurdne mõelda, et mittemõistuslikud jõud suutsid tuua esile lisaks üheleainsale kromosoomile ka kogu selle elusorganismides ilmneva hämmastava komplekssuse.

Pealegi, kui ma uurin aine ülimalt keerukat käitumist alates mikroskoopilisest tasandist kuni hiiglaslike täheparvede liikumiseni kosmoses, avaldab mulle sügavat muljet selliseid liikumisi määravate seaduste elegantne lihtsus. Näen neis seadustes enamat kui vaid ülimalt võimeka matemaatiku tööd – neis võib märgata meisterliku kunstniku kätt.

Inimesed on tihtilugu üllatunud, kui ma ütlen neile, et olen Jehoova tunnistaja. Mõnikord küsivad nad, kuidas ma saan Jumalat uskuda. Nende reaktsioon on mõistetav, sest enamik usundeid ei erguta oma liikmeid otsima tõendeid selle kohta, mida neile õpetatakse, ega juurdlema oma uskumuste üle. Kuid Piibel kutsub meid üles oma „otsustusvõimet” rakendama (Õpetussõnad 3:21). Kogu see tõendusmaterjal mõistusliku kavandatuse kohta looduses koos Piibli tõenditega on andnud mulle veendumuse, et Jumal mitte ainult ei eksisteeri, vaid on ka huvitatud meie palvetest.

[Allmärkus]

[Pildi allikaviide lk 22]

Marss taustal: Courtesy USGS Astrogeology Research Program, http://astrogeology.usgs.gov