Kaitse end autoröövlite eest!

„ÄRGAKE!” LÕUNA-AAFRIKA VABARIIGI KORRESPONDENDILT

AUTODE röövimine on üha kasvav probleem linnades üle kogu maailma, Karachist Lissabonini ja Nairobist Rio de Janeironi. Ajavahemikus 1993 kuni 2002 toimus USA Õigusstatistika Büroo andmeil Ameerika Ühendriikides aastas umbes 38 000 autoröövi.

Lõuna-Aafrika Vabariigis, kus rahvaarv on umbes kuuendik USA omast, on autoröövide suhtarv veelgi suurem – aastas üle 14 000. Kui loed järgnevaid kogemusi, siis mõistad, miks mõned peavad autorööve üheks kõige kardetumaks kuriteoks. Need on tõsielujuhtumid Lõuna-Aafrika Vabariigi suurimast linnast Johannesburgist. Nendest kogemustest saab praktilisi mõtteid selle kohta, mida teha autoröövlite kätte sattudes või kuidas vähendada riski üldse nende kätte sattuda.

Tõsielukogemused

▪ „Olime sõbranna Susaniga terve aasta koos kuulutustööpartnerid. Ühel kolmapäeval, kui sõitsime meie järgmisele piibliuurimisele, peatusime eramurajoonis ühe puu all, et juua pisut teed. Susan väljus autost ja tõi pagasiruumist korvi. Just siis, kui ta ulatas mulle tassi, ilmusid otsekui maa alt välja kaks meest ja üks neist surus püssiotsa Susani kaelale. Olin täitsa šokis ning püüdsin autost välja ronida, kuid teine mees lükkas mu sisse tagasi. Seal me siis olime, kaks naist vägisi autos ja kaks võõrast meest autot juhtimas. Olin päris kindel, et nad kas vägistavad või tapavad meid.” (Anika, noor naine.)

 ▪ „Sõitsin autoga kell seitse hommikul tööle. Peatusin ristmikul, kus tavaliselt palju töötuid endale tööd otsib. Ma ei pööranud ümbrusele mingit tähelepanu, kuni äkki pisteti läbi avatud autoakna mulle püss kaelale ja öeldi: „Välja või ma lasen!” Just sel hetkel sõitis üle meie peade liiklushelikopter. Kurjategija mõtles ilmselt, et see on politsei, vajutas päästikule ja pani plagama. Ta lasi mulle kaela pihta ja haavas mu seljaaju. Jäin kaelast saadik halvatuks. Ma ei saa kasutada oma käsi ega jalgu ning need on täiesti tundetud.” (Barry, teismelise poja isa.)

▪ „Olime koos mu naise Lindsayga minemas välja lõunatama. Ma ootasin teda autos. Auto uksed olid lukus, kuid aken oli kuumuse pärast pisut avatud. Ootasin juhiistmel ning nägin nurga tagant välja lonkimas kaht meest. Kui nad olid autost umbes kaheksa sammu kaugusel, läksid nad teineteisest lahku, liikudes üks auto paremale ja teine vasakule poole. Järsku olid nad auto uste juures, sihtisid kumbki oma püssi minu suunas ja hakkasid mind käsutama. Kui olin nende käsu peale auto käivitanud, karjusid nad, et ma tuleks välja ja istuks tagaistmele. Üks mees juhtis autot, samal ajal kui teine sundis mind pead maas hoidma. „Ütle mulle üks põhjus, miks ma ei peaks sind tapma?” küsis ta. Vastasin, et olen Jehoova tunnistaja, tema aga rääkis edasi minu tapmisest. Olin kogu aeg palves ja mõtlesin oma armsale naisele, et mida ta küll teeb, kui leiab, et tema abikaasa ja auto on kadunud.” (Alan, reisiv ülevaataja ja isa.)

Need kogemused näitavad, kui kiiresti ja ootamatult võib autorööv toimuda, ning kujutavad hästi ka seda, kuidas autoröövlid tegutsevad. Paljudes paikades pole elurajooni pargitud autos enam sugugi ohutu oodata või puhata. Teised ohtlikud paigad on ristmikud ja majade sissesõiduteed.

Millega röövid lõppesid?

Susani ja Anika kogemus lõppes õnneks hästi. Autoröövijad sõitsid edasi ja kaks naist hakkasid neile rääkima piibliharidustööst, mida nad teevad. Tundus, et see koputas meeste südametunnistusele. Anika jutustab: „Nad vabandasid oma teo pärast, kuid ütlesid, et kuna ajad on sellised, nagu nad on, siis nad on sunnitud elatise teenimiseks varastama ja autosid röövima. Me selgitasime, miks Jumal lubab vaesust ja kannatusi.” See sõnum puudutas neid ning nad otsustasid naistele nende raha ja käekellad tagasi anda ning kinnitasid, et ei tee neile viga. „Siis hakkas üks neist meile õpetama, kuidas edaspidi autoröövi vältida,” meenutab Susan. „Pidime neile lubama, et ei pargi enam söömise ajaks kunagi autot tee äärde,” lisab Anika. Seejärel, nagu mehed olid lubanud, peatasid nad auto, väljusid ja võtsid meelsasti ka piiblilist kirjandust, ning Susan ja Anika sõitsid turvaliselt ära.

Reisiv ülevaataja Alan käsutati autost välja, kui röövijad olid sellega kõrvalisse paika jõudnud. Kuigi Alan jäi ilma hinnalistest asjadest, oli tal hea meel, et teda füüsiliselt ei vigastatud. „Arvan, et pääsesin kergelt,” meenutab Alan, „sest ma ei hakanud nende käskudele vastu, polnud agressiivne ega  sattunud paanikasse. Muidugi oleksin võinud olla palju tähelepanelikum. Õppisin sellest juhtumist, et praegu, mil me elame nii sügaval lõpuajal Saatana kurjas maailmas, ei tohi kunagi valvsust kaotada.” Järgmisel päeval läksid Alan ja Lindsay kogudusega, kus nad parasjagu teenisid, samasse kanti kuulutama. Alan räägib: „Palvetasime ja olime terve päev valvsad. See polnud küll kerge, kuid Jehoova andis meile „üliväga suurt väge” (2. Korintlastele 4:1, 7).

Kõige raskemalt sai kannatada Barry, kes on viimased 11 aastat pidanud olema ratastoolis. Rõõmustav on aga see, et Barry on jäänud ikka positiivseks ega ole juhtunust kibestunud. Tema usk Jehoova Jumala tõotusse õiglasest uuest maailmast pole sugugi kõikuma löönud (2. Peetruse 3:13). Barry käib kristlikel koosolekutel ja kasutab iga võimalust, et jagada oma usku teistega. Ta sõnab: „Jehoova teenimine on mulle alati rõõmu valmistanud. Kuigi istun ratastoolis ega saa palju iseenda jaoks teha, mõtisklen tihti selle üle, mida kõike Jehoova minu heaks on teinud, ning see aitab mul vastu pidada. Kuri maailm lõpeb peagi ja ma ootan pikisilmi seda päeva, mil saan jälle omil jalul kõndida” (Jesaja 35:6; 2. Timoteosele 3:1–5).

Lõuna-Aafrika Vabariigi võimud on võtnud tarvitusele meetmeid, mis on vähendanud autoröövide hulka selles riigis. Siiski pole suudetud sellele täielikult piiri panna ning teistes maailma paikades on autoröövid üha sagenemas. Tõsikristlased loodavad Jumala taevasele Kuningriigile kui ainsale valitsusele, mis teeb lõpu igasugustele kuritegudele ja vägivallale (Laul 37:9–11; Matteuse 6:10).

[Kast/pilt lk 14]

NÄPUNÄITED, VÄHENDAMAKS AUTORÖÖVI RISKI

▪ Kui sõidad piirkonnas, kus esineb palju autorööve, hoia auto uksed lukus ja aknad suletud.

▪ Kui aeglustad sõitu, et peatuda ristmikul, ole valvas tee ääres lonkivate kahtlaste tüüpide suhtes.

▪ Hoia mõistlikku distantsi eessõitva autoga, see võimaldab sul ohu korral paremini manööverdada ja põgeneda.

▪ Kui mõni auto müksab sinu autot, ära mine kohe tormakalt kahju kontrollima. Võib-olla tahetakse sind õnge tõmmata. Kui õnnetus juhtub ohtlikus piirkonnas, oleks turvalisem sõita lähimasse politseijaoskonda.

▪ Ole valvas võõraste suhtes, kes uitavad sinu kodu sissekäigu juures. Kui märkad sellist olukorda, oleks turvalisem edasi sõita ja hiljem tagasi tulla, või ehk otsustad isegi sõita lähimasse politseijaoskonda.

▪ Kui pead ootama pargitud autos mõnes ohtlikus piirkonnas või rajoonis, kus on liikvel vähe inimesi, jälgi hoolega ümbrust. Kui kahtlustad ohtu, sõida veidi ringi.

[Pilt lk 14]

Barry on ikka positiivne, kuigi peab istuma ratastoolis