Piibli seisukoht

Kas me saame surnuid aidata?

„Algusest peale on kirik ... teinud [surnute eest] eestpalveid ..., nii et kui nad on tseremoniaalselt puhastatud, võivad nad kogeda õndsalikku nägemust Jumalast.” („Catechism of the Catholic Church”)

KÕIGIST rahvustest inimesed tunnevad muret surnute olukorra pärast. Võib-olla oled isegi kogenud kurbust ja tühjustunnet, kui mõni su lähedane on surnud. Sa ehk mõtled, kas meie hulgast lahkunud jätkavad teadvuslikku eksistentsi, kas nad kannatavad või kogevad rahu, kas sina saaksid neid kuidagi aidata.

Paljud usklikud arvavad, et nad saavad surnuid aidata. Hindudel näiteks on uskumus, et kui tuhastada omakse keha Gangese jõe kallastel ja puistata tuhk jõevette, tagab see lahkunud hingele igavese õndsuse. Hommikumaal põletavad budistid paberist valmistatud autosid, maju, riideid ja raha lootuses, et surnud saavad neid teises ilmas kasutada. Aafrikas valatakse hauale alkohoolseid jooke, arvates, et sellega tehakse surnule head.

Katoliiklus õpetab, et kui inimene sureb, ilma et ta kahetseks mõnd „surmapattu”, jääb ta Jumala armust ilma. Sellist seisundit nimetatakse põrguks. Teisest küljest õpetab see ka, et kes on Jumala soosingus, võib saavutada „ülima, lõpliku õndsuse” koos Jumalaga taevas, kuid seda alles pärast täielikku puhastust. Puhastusriitus toimub purgatooriumis ehk puhastustules, mis on karistuseks selliste  pattude eest, mida saab andeks anda. Puhastustules olevat inimest saab aga aidata eestpalvete kaudu, mida esitab tema eest katoliku kirik, ning ka tema eest peetud missade kaudu. Sellised teenused tuleb tavaliselt surnu sõpradel ja sugulastel kirikule kinni maksta.

Soov teha kõik võimalik, et leevendada lähedase kadunu kannatusi, on loomulik. Kui surnuid on võimalik aidata, kas siis ei räägiks ka Jumal sellest täpsemalt? Vaadelgem, kas Piibel õpetab midagi surnute aitamise kohta.

Surnute olukord

Kõik eelmainitud tavad põhinevad uskumusel hinge surematusse, nimelt et see osa inimesest elab edasi pärast füüsilise keha surma. Kas Piibel õpetab seda? Piibel ütleb: „Elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb! Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski, on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib! Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!” (Koguja 9:5, 6, 10). Surmavald tähendab lihtsalt inimkonna sümboolset hauda.

Surma mõjust inimese teadvusele kirjutas laulukirjutaja Jumala inspiratsiooni all: „Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” (Laul 146:4).

Need Piibli avaldused on autoriteetsed ja mõistlikud. Mida sina arvad, kas armastav isa põhjustaks oma lapsele kannatusi tema loomupäraste patuste kalduvuste tõttu? (1. Moosese 8:21.) Loomulikult mitte. Kas meie taevane Isa teeks midagi sarnast? Kui muistses Iisraelis võttis keegi omaks paganliku riituse ja tõi oma lapse ebajumalatele põletusohvriks, mõistis Jehoova säärase jälestusväärse kombe hukka, öeldes niisuguse teguviisi kohta, et tema ei ole seda käskinud ja talle ei ole see meeldegi tulnud (Jeremija 7:31).

Inimese pattude tagajärjeks on surm, mitte piinamine ega surmajärgne elu. „Patu palk on surm,” ütleb Pühakiri, „kes on surnud, see on õigeks mõistetud patust” (Roomlastele 5:12; 6:7, 23).

Surnud ei pea midagi kannatama. Nad on otsekui surmaunes, teadvuseta olekus. Pole kahtlustki, et mida iganes inimesed surnute aitamiseks ka ei teeks, ei põhine see Piibli õpetustel.

Mis lootus on surnutel?

See aga ei tähenda, et surnud peavad igaveseks jääma teadvuseta seisundisse. Vastupidi, neil on imetore väljavaade.

Enne kui Jeesus tõi taas ellu oma sõbra Laatsaruse, ütles ta: „Ma lähen teda unest äratama” (Johannese 11:11). Ühel teisel juhtumil selgitas Jeesus, et „kõik, kes on haudades, kuulevad tema häält ning tulevad välja” (Johannese 5:28, 29). Need, kes äratatakse üles, on oma varasemate pattude eest juba õigeks mõistetud ega pea kannatama selle tõttu, mida nad tegid varasemas elus. Neil on võimalus õppida elama täiuslikes tingimustes. See on tõesti imepärane väljavaade!

Kui selline tulevikuväljavaade äratab sinus huvi, siis uuri kindlasti ise järele, kas need tõotused peavad paika. Jehoova tunnistajad pakuvad sulle meelsasti oma abi.

KAS SA OLED MÕELNUD?

▪ Kas surnud on teadvuse juures? (Laul 146:4; Koguja 9:5, 6, 10)

▪ Kas Jumal laseb surnutel põrgutules kannatada? (Jeremija 7:31)

▪ Kas surnud tulevad ellu tagasi? (Johannese 5:28, 29)