Vaatleme maailma

▪ Kogu maailmas tehakse päevas 5,7 miljonit katset petta Interneti-kasutajaid. („MAGAZINE”, HISPAANIA)

▪ „Jaapanis ületas aastal 2005 enesetappude arv kaheksandat korda järjest 30 000 piiri.” Jaapan on enesetappude osas üks suurima suhtarvuga riike maailmas. („MAINICHI DAILY NEWS”, JAAPAN)

▪ „Viimase 500 aastaga on inimtegevuse tõttu 844 liiki välja surnud (või kadunud metsikust loodusest).” (IUCN, ÜLEMAAILMNE LOODUSKAITSELIIT, ŠVEITS)

▪ Valitsuse andmete kohaselt on kuus protsenti brittidest – nii meestest kui naistest – homoseksuaalid. 2005. aastal heaks kiidetud õigusaktide järgi „võivad samasoolised isikud „abielluda”” ja neil on sarnased õigused kui heteroseksuaalsetel abielupaaridel. („THE DAILY TELEGRAPH”, INGLISMAA)

Liustikud liiguvad kiiremini

„Mitmed Gröönimaa jääkatte suurtest liustikest on hakanud kiiremini liikuma,” teatab ajakiri „Science”. Satelliitseire näitab, et viimase viie aastaga on mitme Gröönimaa liustiku liikumiskiirus keskmiselt kahekordistunud ja ulatub nüüd rohkem kui 12 kilomeetrini aastas. Viimase kümne aasta jooksul on puhta jäämassi kadu tõusnud enam kui 90 kuupkilomeetrist 220 kuupkilomeetrini aastas. Teadlased on seetõttu arvamusel, et „praegune hinnang tulevase meretaseme tõusu kohta on liiga madal”.

Kirikute pidu Darwini auks

Peaaegu 450 „kristlikku” kirikut USA-s tähistas 2006. aasta veebruaris Charles Darwini 197. sünniaastapäeva. Ürituse raames korraldatud „programmi ja jutluste eesmärk oli rõhutada, et Darwini bioloogilise evolutsiooni teooria sobib ühte usuga ning et kristlastel pole vaja religiooni ja teaduse vahel valida”. Ajalehe „Chicago Tribune” veergudel ütleb pidustuste korraldaja bioloog ning Wisconsini-Oshkoshi ülikooli kirjanduse ja teaduse kolledži dekaan Michael Zimmerman: „Sellist valikut ei tarvitse teha. Sul võivad olla mõlemad.”

Ebaviisakus töökohal

„Töökohal esineva ebaviisakuse tõttu võib ettevõte kaotada aega, tõhusust ja talente,” ütleb „The Wall Street Journal”. Peaaegu 3000 inimese küsitluse tulemusel leiti, et üle 90 protsendi „on kogenud töökohal ebaviisakat kohtlemist”. Neist pooled ütlesid, et „mure juhtunu pärast röövis tööaega”, „25 protsenti ei teinud enam tööd sama tõhusalt” ja iga kaheksas tuli töölt ära. Lõuna-California ülikooli ärijuhtimise õppejõu Christine Porathi sõnul on „töökuse langus, töölt puudumine ja isegi varastamine võimalikud märgid selle kohta, et ettevõttel on probleeme viisakusega”, teatab „The Wall Street Journal”.

Tohutul hulgal ookeaniprahti

2006. aasta hakul triivis üüratus koguses ookeaniprahti „lõunasse Hawaii vetesse, nõnda et koormate viisi mahajäetud kalapüügiriistu ja plastikprügi jõudis saarte randadesse”, teatab „The Honolulu Advertiser”. Hoovused lükkavad suure osa Vaikse ookeani põhjaosas ulpivast prahist ookeani rahulikku ossa, aga teatud atmosfääritingimuste korral liigub praht Hawaii suunas. 2005. aastal „leiti enam kui 2000 eset”, lisaks veel üle 100 kalavõrgu. Prügi on ohtlik mereelustikule. Charles Moore, Algalita Mereuuringute Sihtasutuse rajaja, lausub: „Maailmameres ei leidu enam säärast asja nagu orgaaniline kala. Kõik söövad plastikutükke.”