Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kalüpso — Trinidadi ainulaadne rahvamuusika

Kalüpso — Trinidadi ainulaadne rahvamuusika

Kalüpso – Trinidadi ainulaadne rahvamuusika

„ÄRGAKE!” TRINIDADI-KORRESPONDENDILT

MIS võib meenuda, kui mainitaks kahel saarel paiknevat Trinidadi ja Tobago Vabariiki? Küllap vist paljudele tulevad meelde kõlavad plekkvaadiorkestrid ja ergas kalüpsomuusika. Tegelikult on kalüpso lummavad rütmid ja eriomane stiil saanud populaarseks kaugel väljaspool selle muusika sünnimaa Kariibi mere lõunapoolsete alade piire. *

Nagu öeldakse raamatus „Calypso Calaloo”, võib nimetus kalüpso märgistada „igat laulu, mida on laulnud pärast 1898. aastat Trinidadis karnevali ajal kas tänavail pidutsejad või siis lavalaudadel esinevad poolprofessionaalsed või professionaalsed lauljad”. Kalüpso juured võivad ulatuda Aafrika ajaloolisse iidsete lugude jutustamise traditsiooni, mille tõid Trinidadi kaasa aafrika päritolu orjad. Sellest tulenevalt moodustuski hingelähedase aafrika laulu, tantsu ja trummimängu elementidest koos prantsuse, hispaania, inglise ja muude etniliste mõjutustega see pinnas, kust viimaks võrsus kalüpso.

Kalüpso nime algupära pole täpselt teada. Arvatakse, et see tuleneb lääneaafrika sõnast kaiso, millega kiideti silmapaistvat esitust. Juba enne orjuse kaotamist Trinidadis ja Tobagos 1830. aastatel kogunesid rahvahulgad iga-aastastele karnevalipidustustele kuulama, kuidas chantuelles (lauljad) laulus iseenda voorusi ülistavad ja üksteist naerualuseks teevad. Vägevama mulje nimel võttis iga kalüpsolaulja endale kõlava artistinime ning viljeles eriomast stiili.

Muusika stiil ja mõjutused

Kalüpsolauljatest on alati peetud lugu nende sädeleva teravmeelsuse tõttu. Pealegi on paljud kalüpsolauljad omandanud oskuse sepitseda otse kohapeal hulgakaupa laitmatus rütmis värsse, millele tihti lisavad vürtsi hämmastavalt värvikad laulu teema kohased kirjeldused. Varasematel aegadel olid kalüpsolauljateks põhiliselt Trinidadi aafrika päritolu ja vaesematest sotsiaalsetest kihtidest asukad, ent tänapäeval esineb neid igast rassist, igasuguse nahavärvusega ja klassipäritoluga.

Dr Hollis Liverpool, endine Trinidadi ja Tobago kultuurijuht, on nii ajaloolane kui ka kalüpsolaulja. Algusaegade kalüpsomeistrite kohta ütleb ta ajakirjale „Ärgake!”: „Nende tugevaimaks küljeks oli alati huumor, sest rahvas kogunes kalüpsotelki eeskätt meelt lahutama, kuulujutte kuulama ja pajatatud juhtumuste kohta kinnitust saama. Ülemklassid tulid peamiselt jälgima alamklasside tegemisi, kuberner ja ta kaaskond saabusid aga kohale selleks, et veenduda, kui kõrge või madal on nende poliitiline reiting.”

Tihtilugu võtsid kalüpsolauljad oma pilkeobjektiks ametnikkonna ja kõrgemad ühiskonnaklassid. Sellest tulenevalt austas lihtrahvas kalüpsolauljaid kui sangareid, seevastu valitseva klassi silmis olid nad problemaatilised. Kalüpsomeistrite looming oli mõnikord nii teravalt kriitiline, et lõpuks pidas koloniaalvalitsus tarvilikuks anda välja neid ohjeldavad seadused. Vastuseks sellele rakendasid lauljad laulusõnade kahemõttelisust ning arendasid selle kunsti täiuseni. Kahemõttelisus on kalüpsolaulude sõnade tunnusjooni meie päevini.

Kalüpsolauljad pole keelt mitte ainult kasutanud, vaid on seda ka kujundanud. Tegelikult on nende panus lääne-india kõnekeelde tähelepanuväärne. Pole midagi imestada, et paljud inimesed, nende seas ka poliitikud, tsiteerivad oma mõtete rõhutamiseks tihtilugu kalüpsolauljaid.

Nüüdisaegne kalüpso

Viimastel aegadel on kujunenud välja mitmesuguseid kalüpsostiile ja nende hübriide, mis rahuldavad erilaadseid muusikalisi maitseid. Nagu enamiku teistegi muusikavormide puhul, ei peegelda mõningate kalüpsolaulude sõnad kaugeltki mitte häid kõlbelisi väärtusi. On endastmõistetav olla arukalt valiv selles suhtes, millist kõnepruuki me kõrvad vastu võtavad (Efeslastele 5:3, 4). Hea oleks endalt küsida: „Kas mulle valmistaks piinlikkust mainitud kahemõttelisuse selgitamine oma lastele või asjasse pühendamata kuulajale?”

Kahtlemata rõõmustavad Trinidadi ja Tobago külastajat saarte imekaunid rannad ja rifid ning paelub rasside ja kultuuride mitmekesisus. Lisaks avaneb tal võimalus nautida plekkvaadiorkestreid ja kalüpsot – selle haaravat kõlapilti, mis on lummanud nii noori kui vanu igast ilmanurgast.

[Allmärkus]

^ lõik 3 Kalüpsomeloodiaid mängivad tavaliselt plekkvaadibändid, ent kalüpsolauljat saadavad tihtilugu sellised pillid nagu kitarr, trompet, saksofon ja trummid.

[Pildid lk 24, 25]

Metalltrummid