Piibli seisukoht

Kas on väär tarvitada alkohoolseid jooke?

„VIIN paneb pilkama, vägijook lärmama, ja ükski, keda see paneb taaruma, pole tark!” Kas see Õpetussõnade 20:1 piiblitekst näitab, et alkohoolseid jooke tarvitada on väär? Mõningad arvavad tõesti nii. Lisatõendina toovad nad ära piiblilugusid, kus liigse alkoholipruukimisega kaasnesid halvad teod (1. Moosese 9:20–25).

Mainimata ei saa jätta ka alkoholi liigtarvitamise hävituslikke tagajärgi: haigusi – näiteks maksatsirroosi –, traagilisi õnnetusjuhtumeid, rahalist laostumist, perevägivalda ja sünnikahjustusi. Küllap vist selliseid kohutavaid tagajärgi silmas pidades „on paljud usundid õpetanud, et on ebamoraalne juua alkoholi”, nagu seda märgib „The World Book Encyclopedia”. Ent kas on ebamoraalne tarvitada alkohoolseid jooke? Kas Piibel keelab milliste tahes ning millistes kogustes tahes alkohoolsete jookide tarbimise?

Mida ütleb Piibel?

Piibel hoiatab alkoholi liigse pruukimise tagajärgede eest. Kirjakoht Efeslastele 5:18 manitseb: „Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu.” Samuti kirjakohas Õpetussõnad 23:20, 21 hoiatatakse: „Ära viibi viina joojate ega liha õgijate killas, sest joodik ja õgija jäävad vaeseks.” Piiblisalm Jesaja 5:11 tõdeb: „Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et vägijooki taga ajada, kes viidavad aega hilja ööni, kuni viin paneb nad õhetama!”

Kuid Piibel mainib ka mõõduka alkoholitarbimisega kaasnevat naudingut ja kasu. Näiteks öeldakse kirjakohas Laul 104:15 (P 1997), et vein on üks Jumala ande, mis „rõõmustab inimese südant”. Ja nagu täheldatakse kirjakohas Koguja 9:7 (P 1997), on tasuks heade tegude eest ’süüa rõõmuga oma leiba ja juua rahuliku südamega oma veini’. Teades, et veinijoomine võib olla tervisele kasulik,  soovitas Paulus Timoteosele: „Ära joo enam vett, vaid kasuta veidi veini oma kõhu ja oma sagedaste põdemiste pärast” (1. Timoteosele 5:23, P 1997). Piiblis mainitakse ka seda, et alkohol võib aidata inimesel ängistust taluda (Õpetussõnad 31:6, 7).

Võib selgelt näha, et Piibel ei keela alkohoolsete jookide tarvitamist. Ent ta mõistab hukka liigjoomise ja purjutamise. Seepärast manitses Paulus kristlikke ülevaatajaid, teenistusabilisi ja eakaid naisi, et nad ei tarvitaks liialt veini, ning soovitas Timoteosel juua vaid veidi veini (1. Timoteosele 3:2, 3, 8; Tiitusele 2:2, 3, P 1997). Kõigile kristlastele tuletatakse meelde, et joodikud „ei päri Jumala riiki” (1. Korintlastele 6:9, 10).

On tähelepanuväärne, et Piibel seostab joomarluse õgardlikkusega ning näitab selgelt, et hoiduda tuleb mõlemast (5. Moosese 21:20, UM). Kui see tähendaks, et me ei tohiks üleüldse alkoholi juua, siis kas ei peaks see tähendama ka seda, et toitu süüa on väär? Pigem peab Piibel vääraks purjusoleku ja õgardlikkuseni viivat liialdamist, aga mitte mõõdukat söömist ja joomist.

Mida tegi Jeesus?

Kristus jättis meile ’eeskuju, et me käiksime tema jälgedes’, ütleb apostel Peetrus. Tema „ei teinud pattu” (1. Peetruse 2:21, 22). Kuidas siis suhtus Jeesus alkohoolsetesse jookidesse? Tema esimeseks imeteoks oli vee muutmine veiniks. Milline oli see vein, mida Jeesus veest tegi? Pulmavanem avaldas peigmehele ime läbi saadud veini eest tunnustust. Ta lausus: „Igaüks paneb esmalt lauale hea veini, ja kui juba küllalt on joodud, lahjema; sina aga oled hoidnud hea veini praeguseni alles” (Johannese 2:9, 10, P 1997).

Paasapüha pühitsemine tähendas ka veinijoomist ning Jeesuski kasutas Issanda õhtusöömaaja sisseseadmisel veini. Ta ütles oma jüngritele veinikarikat ulatades: „Jooge kõik selle seest!” Teades, et teda ootab ees surm, lisas ta: „Nüüdsest peale ma ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma ühes teiega joon uut oma Isa riigis!” (Matteuse 26:27, 29). Jah, inimesed teadsid, et Jeesus jõi veini (Luuka 7:34, P 1997).

Mida meie peaksime tegema?

Olgugi et Piibel ei keela alkohoolsete jookide tarvitamist, ei tähenda see, et meie peaksime neid tarbima. Neist hoidumiseks on hulk põhjusi. Näiteks on endisele alkohoolikule teada, kui ohtlik on võtta kas või üksainus pits. Lapseootel naine võib hoiduda alkoholist, et mitte kahjustada loodet. Sõidukijuht, kes teab, kuidas alkohol pärsib otsustusvõimet ja reflekse, hoidub kõigest, mis seaks ohtu nii tema kui teiste elu.

Kristlane ei sooviks saada komistuskiviks mitte kellelegi neist, kelle südametunnistus mõistab alkoholitarbimise hukka (Roomlastele 14:21). Tal oleks tark hoiduda alkohoolsetest jookidest, kui ta osaleb kuulutustöös. Väärib märkimist, et muistsele Iisraelile antud Jumala käsuseaduse kohaselt oli preestritel keelatud teenistuses olles ’juua viina ja vägijooke’ (3. Moosese 10:9). Samuti kuuletub kristlane seadusele maades, kus alkohol on keelatud või sellele on seatud piirangud (Roomlastele 13:1).

Ehkki igaüks otsustab ise, kas juua alkoholi või mitte, või kui palju juua, toonitab Piibel siiski mõõdukust ning ütleb: „Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!” (1. Korintlastele 10:31).

KAS SA OLED MÕELNUD?

▪ Millise hoiatuse seoses alkoholitarbimisega toob ära Pühakiri? (1. Korintlastele 6:9, 10)

▪ Kas Jeesus Kristus tarvitas alkoholi? (Luuka 7:34)

▪ Millest juhindub tõsikristlane söömise ja joomise küsimuses? (1. Korintlastele 10:31)