Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Lugejate kirju

Lugejate kirju

Lugejate kirju

Mis on lahti armastusega? (Märts 2006) Maailm annab vale pildi armastusest ning Saatana eesmärk on see täiesti hävitada. Selles ajakirjas leiduv informatsioon aitab meil innukalt ja ka omakasupüüdmatult armastust väljendada. Tänu teile mõistan paremini, kuidas kooskõlas Jehoova tahtega seda võimsat jõudu kasutada.

Y. B., Ameerika Ühendriigid

Kui kaks minu lähedast sõpra läksid võõrkeelsesse kogudusse, tundsin end väga üksildasena. Aga just siis, kui see tunne oli kõige tugevam, sain selle ajakirja. Aitäh meeldetuletuse eest: „Kui soovime, et meid armastataks, siis osutagem ise armastust.” Nüüdsest püüan uute sõprussuhete loomiseks end „avardada” ja ilmutada südamesttulevat armastust (2. Korintlastele 6:12, 13).

M. T., Jaapan

Toimetulek vanaduse vaevadega (Veebruar 2006) Vahel mulle tundub, et vanuritest ei hoolita. Olen oma invaliidist abikaasa eest hoolt kandnud nüüdseks juba 11 aastat. Veelgi tunnen end mõnikord üksildasena. Lugesin sellest „Ärgake!” numbrist artikleid mitu korda ja lisaks kuulasin neid korduvalt kassetilt. See ajakiri oli just see, mida vajasin. Suur tänu teile.

S. T., Jaapan

Tehisjäsemed (Veebruar 2006) Suur tänu teile artikli eest, mis rääkis tehisjäsemetest. Kui olin neljandat kuud rase, saime teada, et meie laps sünnib käte ja jalgadeta ning talle saab panna kunstjalad, kui ta on üheaastane. See artikkel ilmus just samal kuul, kui Daryl sai üheaastaseks. Nüüd ta õpib seisma ja kõndima. Ootame abikaasaga aega, kui Daryl ’hüppab otsekui hirv’ (Jesaja 35:6).

Y. A., Prantsusmaa

Elu on elamist väärt (22. oktoober 2001) Olen lugenud 22. oktoobri „Ärgake!” numbrit ikka ja jälle, eriti siis, kui olen masendunud. Selline informatsioon on mulle kui ravim, ainult et see ei aegu kunagi. Sealsed nõuanded ja lahendused on meie probleemide puhul suureks abiks. „Ärgake!” tõstab mu meelelolu ning kinnitab mulle, et hoolite minusugustest inimestest. Olen väga õnnelik ja tänulik meeldetuletuse eest, et „elu on elamist väärt”.

P. T., Madagaskar

Puritaanid – kes nad olid? (Veebruar 2006) Olin üllatunud, et selles artiklis oli fakte moonutatud. Sellel on oluline põhjus, miks Põhja-Ameerika indiaanlased ei tähista tänupüha, ja teie lihtsalt ilustasite fakte.

Anonüümne, Ameerika Ühendriigid

„Ärgake!” vastab: Palun pange tähele, et selle artikli eesmärk polnud arutleda tänupüha üksikasjaliku ajaloo üle. Mitmed teatmeteosed, kaasa arvatud „Encyclopædia Britannica”, räägivad sellest, et 1621. aasta sügisel pidutsesid palverändurid kolm päeva koos indiaanlastest sõpradega. Seda kirjeldab Edward Winslow oma 1621. aastal 11. detsembril kirjutatud kirjas. Siiski tähistati järgnevatel aastatel tänupühadega igasugu muid sündmusi peale viljalõikuse. Kurikuulsaima „tänupüha” kuulutas välja Massachusetts Bay koloonia kuberner John Winthrop 1637. aastal pärast sadade pequot ’ indiaanlaste massimõrva. Seetõttu me mõistame, miks mõnele lugejale on tänupühad tundlik teema.