Mida me küll teeksime, kui meil poleks eesleid?

„ÄRGAKE!” ETIOOPIA-KORRESPONDENDILT

MAAILMA rahvaarvult 16. riigi Etioopia pealinna Addis Abeba tänavatel on eesel juba ammust ajast tähtis veoloom. Enamik autojuhte on õppinud temaga arvestama, olles teadlikud, et eesel tavaliselt teab, kuhu ta läheb, ning teeb seda täie otsustavusega. Eeslid, kes ei löö tihedas liikluses kartma, kannavad mahukaid ja ettearvamatu koostisega koormaid ega suvatse vaadata tagasi. Niisiis, kui ei taheta põrgata kokku puusöe, kuivatatud lehmasõnniku või mine tea millise muu laadungiga, oleks targem talle teed anda!

Arvestuste järgi on Etioopias umbes viis miljonit eeslit – peaaegu 1 eesel iga 12 inimese kohta. Miljonid etiooplased elavad sügavate orgudega lõhestatud kaugetes mägipiirkondades. Maa hiiglaslikku keskplatood läbib lugematul arvul väikseid jõgesid. Neisse piirkondadesse sildade ja ka sillutamata teede ehitamine kurnaks millise tahes riigi ressursse. Seega osutubki vastupidav ja kindlasammuline eesel ideaalseks transpordivahendiks.

Eesel suudab taluda Etioopia kuivast ja kuumast madalmaast kuni mäestikualadeni valitsevaid eripalgelisi ilmastikutingimusi. Pealegi sobib ta suurepäraselt kõndima järskudel nõlvadel, kitsastel jalgradadel, kivistes jõesängides, mudastel teedel ja muidu ebatasasel maastikul. Eesel saab minna läbi ka sealt, kust hobune või kaamel läbi minna ei saa. Miljonitele inimestele on eesel peamine kaupade transportimise vahend, seda eriti linnades, kus paljude majadeni on mootorsõidukiga võimatu ligi pääseda.

Eeslid suudavad läbida järske käänakuid ja ahtaid taraga ääristatud kõverkäike. Nad ei vaja kalleid rehve ning libe pinnas tekitab neile harva probleeme. Nad kannavad igasuguse kuju ja suurusega koormaid ning võivad neid toimetada praktiliselt kuhu tahes. Samal ajal  kui ummikusse sattunud näost punased autojuhid vihaselt signaali annavad, pääsevad eeslid sealt raskusteta läbi. Ühelgi politseinikul ei tuleks pähe eeslit trahvida, kui see ühesuunalise liiklusega tänaval vastassuunas sammub, ning ka parkimine pole iial probleemiks. Eesli võib saada umbes 50 dollari eest, nii et mootorsõiduki hind pole sellega üldsegi võrreldav!

Eeslid pealinnas

Hommikuti suundub rohkem kui kolmemiljonilise elanikkonnaga Addis Abebasse tuhandete kaupa eesleid, kes tihtilugu tulevad enam kui 25 kilomeetri kauguselt. Eriti tihe on liikumine reedeti ja laupäeviti, sest need on iganädalased turupäevad. Reis võib võtta kuni kolm tundi aega, nii et teele tuleb asuda juba enne koitu. Mõnikord sammuvad eeslite peremehed oma looma kõrval, kuid sagedamini sörgivad nad teda tagant kihutades ta järel.

Tavaliselt on koormaks viljakotid, köögiviljad, küttepuud, tsement ja puusüsi, aga ka toiduõlikanistrid ning karastusjoogikastid. Mõni eesel kannab 90-kilost või suurematki koormat. Pikad lastid, nagu näiteks bambuse- või eukalüptiteibad, seotakse eesli külgedele ning need lohisevad mööda maad järel. Võib-olla et pilkuköitvaimad veosed on kõrged õle- või heinakubud, mille alt loom peaaegu üldse välja ei paista.

Olles hommikul raske koormaga teel turule, võivad eeslid päris nobedasti sörkida. Kui aga kõik on müüdud ja koormast lahti saadud, sammuvad loomad tagasi koju tükk maad aeglasemas tempos ning teevad isegi peatusi, et tee ääres rohtu näksida. Ka turuvabadel päevadel täidavad eeslid vett ja kütteainet vedades oma igapäevakohustusi. Mõnikord võidakse neid laenata või välja rentida. Mõningad neist võivad kuuluda eeslitega veoseid sooritavasse ametlikku „transpordiparki”. Mõningais paigus veavad eeslid kaarikuid või vahetevahel ka paarisrakendina üsnagi kogukat vankrit.

Lugupidamist väärt

Eeslid vajavad suhteliselt vähe hoolt. Nad otsivad ise endale toitu ning saavad söönuks näiliselt eimillestki. Eeslid kiinduvad peremehesse, kui see neid hästi kohtleb. Intelligentsi poolest ületavad nad hobuseid. Lisaks on neil oivaline suunamälu. Nad võivad ka ilma saatjata enam kui seitsme kilomeetri kauguselt vett vedada, eeldusel et keegi neile kummaski sihtpunktis koorma peale paneb ja selle neilt maha võtab. Nad võivad olla varustatud ka kellukesega, et tee ääres elavad inimesed võiksid eesli tulekut kuulda ja saadetise vastu võtta.

Ehkki eeslid on kõvad töörügajad, on neil oma kindel arvamus selle kohta, milline on maksimumkoorem, samuti selle kohta, millal on tarvis teha peatus. Sellistel puhkudel või ka siis, kui koorem on paigutatud nii, et see valu teeb, võivad nad lihtsalt pikali visata. Sedalaadi juhtudel võidakse neid valesti mõista ning sõnaliselt või füüsiliselt vääriti kohelda. Meelde võib tulla piiblilugu, kus see just nõnda juhtus (4. Moosese 22:20–31).

Eeslid väärivad tõesti, et nendega arvestataks ja neist hoolitaks. On nii kurb, kui koorem pole korralikult kinnitatud ning liigub paigast, nõnda et eesel kraavi kukub ja jalad murrab. Nende usinate koormakandjate tervist ohustavad vermed, mitmesugused parasiidid, kopsupõletik, suu- ja sõrataud ning muud hädad. Seda silmas pidades rajati Addis Abeba lähistele Debre Zeyitisse eeslikliinik. See on varustatud arvutite, raviruumide, ambulantsautode ja ka suurepärase operatsioonisaaliga. Niisiis sai aastal 2002 mitmesuguses vormis ravi umbes 40 000 eeslit.

Patriarh Aabraham ületas teel Morija mäele mägismaa just nimelt eesliga (1. Moosese 22:3). Iisraeli rahva pikas ajaloos kuulus eesel lahutamatult igapäevaellu. Ka Jeesus Kristuse võidukas saabumine Jeruusalemma toimus eesli seljas (Matteuse 21:1–9).

Samuti Etioopias on eeslil pikk ajalugu, kuid siin pole ta oma osatähtsust inimeste elus kaotanud. Samal ajal kui automudelid on aastatega muutunud, on eesel ikka seesama. Ja see juba äratab lugupidamist!

[Pildi allikaviide lk 26]

Eeslite kaitseala, Suurbritannia, Devon, Sidmouth