Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas teadus vabastab tõbedest?

Kas teadus vabastab tõbedest?

Kas teadus vabastab tõbedest?

KAS nüüdisteadus suudab maailma terveks ravida? Kas Piibli Jesaja raamatu ja Ilmutusraamatu prohvetikuulutused räägivad ajast, mil inimene loob ise maailma, kust puuduvad haigused? Mõningate meelest pole see mõte sugugi laest võetud, kui pidada silmas arvukaid kordaminekuid tervishoiu vallas.

Valitsused ja eraannetajad koos ÜRO-ga töötavad nüüd käsikäes, et viia läbi enneolematu haigustevastane kampaania. Ühe ühisettevõtmise fookuses on arenguriikide laste vaktsineerimine. ÜRO Lastefond teatab, et juhul kui riigid saavutavad oma eesmärgid, „saab aastaks 2015 igal aastal rohkem kui 70 miljonit maailma vaesemate riikide last elupäästvaid vaktsiine järgmiste haiguste vastu: tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, leetrid, punetised, kollapalavik, hemofiilne B-influentsa, B-hepatiit, rotaviirus, pneomokokk, meningokokk ja Jaapani B-entsefaliit”. Suuri jõupingutusi tehakse ka selliste elementaarsete tervishoiumeetmete rakendamiseks nagu piisava hulga joogivee kättesaadavus, parem toitumus ja hügieeniteadmised.

Ent teadlased püüavad saavutada midagi enamat kui vaid elementaarseid tervishoiumeetmeid. Moodne tehnoloogia on toonud meditsiinisfääri põhjaliku pöörde. Öeldakse, et umbes iga kaheksa aastaga teadlaste meditsiinialased teadmised kahekordistuvad. Järgnev on vaid osake viimase aja tehnoloogilistest saavutustest ja pürgimustest võitluses haigustega.

Röntgenkuvamine Üle 30 aasta on arstid ja haiglad kasutanud kompuutertomograafiat (lüh. CAT, CT). CT-skannerid annavad edasi kolmemõõtmelisi röntgenkujutisi organismi sisemusest. Nende kujutiste abil saab diagnoosida haigusi ja uurida organismisiseseid kõrvalekaldeid.

Kuigi kiirguse mõju inimesele on tekitanud vastakaid arvamusi, on meditsiinieksperdid selle kõrgtehnoloogilise meetodi tulevikukasu suhtes optimistlikud. Chicago ülikooli haigla radioloogiaprofessor Michael Vannier ütleb: „Mõne viimase aastaga on toimunud lausa peadpööritav progress.”

CT-skannerid on nüüd kiiremad, täpsemad ja odavamad. Uusimate skaneerimismeetodite olulisimaid eeliseid ongi kiirus. Eriti puudutab see südame skaneerimist. Kuna süda tuksub vahetpidamata, olid varem saadud röntgenpildid sageli ebaselged, mis raskendas täpset diagnoosimist. Ajakirja „New Scientist” selgituse kohaselt võtab uutel skanneritel „keha ümber täistiiru tegemine kõigest kolmandik sekundit aega, mis on kiirem kui üksainus südamelöök”, nii et saadakse selgemaid pilte.

Moodsaimate skannerite abil saavad arstid lisaks anatoomilistele üksikasjadele organismis uurida ka konkreetsete piirkondade biokeemilist aktiivsust. Selline meetod teeb võimalikuks avastada varajases staadiumis vähki.

Robotkirurgia Targad robotid pole vähemalt meditsiinisfääris enam vaid ulmeteaduse valdkond. Robotite abil on tehtud juba tuhandeid operatsioone. Mõningatel juhtudel opereerivad arstid kaugjuhtimisseadme abil, mis võimaldab neil liigutada tervet hulka roboti käsi. Need käed on varustatud skalpellide, kääride, kaamerate, kauterite ja muude kirurgiliste instrumentidega. Tänu sellele tehnoloogiale saavad kirurgid teha äärmiselt keerukaid operatsioone uskumatu täpsusega. „Seda meetodit kasutavad kirurgid leiavad, et patsientidel on väiksem verekadu ja vähem valusid ning väiksem komplikatsioonide oht, nende haiglasviibimise aeg lüheneb ning nad taastuvad kiiremini kui avatud kirurgia puhul,” teatab ajakiri „Newsweek”.

Nanomeditsiin See tähendab nanotehnoloogia rakendamist meditsiinis. Nanotehnoloogia omakorda on mikroskoopiliste objektide käsitsemise ja loomise kunst. Selle tehnoloogia mõõtühikuks on nanomeeter, mis on üks miljardik meetrit. *

Seda, kui väikese mõõtmega on tegemist, aitab mõista see, et näiteks leht, mida sa parasjagu loed, on umbes 100 000, inimese juuksekarv aga ligikaudu 80 000 nanomeetrit paks. Vere punalible läbimõõt on umbes 2500 nanomeetrit. Bakter on umbes 1000, viirus aga 100 nanomeetrit pikk. Inimese DNA diameeter on umbes 2,5 nanomeetrit.

Selle tehnoloogia propageerijad usuvad, et lähitulevikus suudavad teadlased ehitada pisikesi seadmeid, mis teostavad meditsiinilisi protseduure inimese organismis. Need tihti nanomasinateks kutsutavad tillukesed robotid sisaldavad mikroskoopilisi arvuteid, millesse on programmeeritud äärmiselt spetsiifilised instruktsioonid. On hämmastav, et need küllaltki keerukad mehhanismid pannakse kokku vähem kui 100-nanomeetristest komponentidest. See mõõt on punalible diameetrist 25 korda väiksem!

Kuna nanoseadmed on sedavõrd pisikesed, loodetakse, et ühel päeval suudavad need läbida tillukesi kapillaare ning transportida aneemilistesse kudedesse hapnikku, eemaldada veresoontest ummistusi ja ajurakkudest naaste ning koguni avastada ja hävitada viiruseid, baktereid ning muid nakkustekitajaid. Nanomasinaid saab kasutada ka ravimite viimiseks otse konkreetsetesse rakkudesse.

Teadlased ennustavad, et tänu nanomeditsiinile toimub vähktõve avastamise vallas tohutu hüpe. Meditsiini-, füüsika- ja biomeditsiinitehnoloogia professor dr Samuel Wickline on öelnud: „Tekivad väga soodsad võimalused avastada üliväikseid vähikoldeid kaugelt varajasemas staadiumis kui eales enne ning ravida neid tugevate rohtudega ainult kasvajapiirkonnas, nii et kahjulikud kõrvalmõjud kahanevad.”

Ehkki nanomeditsiin võib tunduda futuristliku fantaasiana, on see mõningate teadlaste arvates vägagi reaalne. Selle ala juhtivad teadlased loodavad, et järgmise aastakümne jooksul hakatakse nanotehnoloogiat rakendama elusrakkude tervendamiseks ja ümberehitamiseks. Üks selle tehnoloogia pooldaja väidab: „Nanomeditsiin likvideerib praktiliselt kõik 20. sajandil üldlevinud haigused – tegelikult kogu selle haigustest tingitud valu ja vaeva – ning avardab inimvõimete piire.” Teadlased räägivad juba praegu nanomeditsiini rakendamise edusammudest katseloomadel.

Genoomika Genoomika all mõeldakse geenistruktuuri uurimist. Inimorganismi igasse rakku on pakkunud hulgaliselt elutegevuseks vajalikke komponente. Üks neist komponentidest on geen. Igaühel meist on umbes 35 000 geeni, mis määravad ära selle, milline on meie juuste värv ja struktuur, meie naha ja silmade värvus, meie pikkus ning muud meie välimuse individuaalsed jooned. Geenidel on määrav roll ka selles, millised on meie siseorganite omadused.

Kui geenid on kahjustatud, võib see mõjutada meie tervist. On teadlasi, kes usuvadki, et kõik haigused tulenevad mingist geneetilisest talitlushäirest. Osa vigaseid geene oleme pärinud oma vanematelt. Osa geene aga on rikutud kahjulike keskkonnamõjurite toimel.

Teadlased loodavad, et peagi suudavad nad määrata kindlaks konkreetsed geenid, mis teevad meid vastuvõtlikuks haigustele. See võimaldab arstidel mõista näiteks seda, miks kalduvad mõningad inimesed kergemini vähki haigestuma kui teised või miks teatud tüüpi vähk levib ühtedel inimestel agressiivsemalt kui teistel. Genoomika võib tuua selgust ka sellesse, miks mingi ravim on ühtede patsientide puhul tõhus, teiste puhul aga mitte.

Sellise eriomase geneetilise informatsiooni põhjal võidakse välja arendada nõndanimetatud isikuline meditsiin. Millist kasu selline tehnoloogia toob? Isikulise meditsiini käsituse kohaselt saab määrata sobiva ravi, võttes arvesse igale inimesele ainuomaseid geneetilisi omadusi. Kui näiteks kellegi geene uurides avastatakse, et tal on teatud haiguseks eelsoodumus, saavad arstid selle haiguse avastada juba ammu enne sümptomite ilmnemist. Selle meetodi propageerijad väidavad, et juhul kui haigus pole veel avaldunud, saab seda õige ravi, dieedi ja elutavade muutmisega isegi täielikult ära hoida.

Samuti võivad inimese geenid anda arstile märku, et tõenäoliselt võib tema organism teatud ravimitele ebasoodsalt reageerida. Selline info võimaldab arstidel igal konkreetsel juhtumil määrata täpselt õige ravimi ja vajaliku doosi. Ajaleht „The Boston Globe” teatab: „Aastaks 2020 on [isikulise meditsiini] osatähtsus tõenäoliselt palju suurem, kui keegi meist praegu arvata oskaks. Uued geenipõhised disainravimid töötatakse välja diabeedi, südamehaiguste, Alzheimeri tõve, skisofreenia ning paljude teiste meie ühiskonda rängalt laastavate haiguste raviks.”

Eelmainitud tehnoloogiad on vaid näide sellest, mida teadus tuleviku kohta lubab. Meditsiinialased teadmised kasvavad enneolematus tempos. Ent teadlased ei usu, et lähiajal suudetakse haigused täielikult välja juurida. Ikka veel on hulgaliselt ületamatuna näivaid tõkkeid.

Ületamatuna näivad tõkked

Edusammud haigustest lahtisaamisel võivad takerduda inimeste käitumise taha. Näiteks arvavad teadlased, et inimese põhjustatud kahjustused mõningatele ökosüsteemidele on uute ohtlike haiguste tekkepõhjuseks. Intervjuus ajakirjale „Newsweek” selgitas metsiku looduse kaitsmisega tegeleva Wildlife Trust’i president Mary Pearl: „1970. aastate keskpaigast alates on tekkinud üle 30 uue haiguse, nende hulgas aids, Ebola viirusnakkus, Lyme’i tõbi ja SARS. Enamik neist arvatakse olevat siirdunud metsikust loodusest inimpopulatsioonile üle.”

Lisaks söövad inimesed vähem puu- ja köögivilja ning rohkem suhkrut, soola ja küllastunud rasvu. See koos kehalise aktiivsuse vähenemise ja muude ebatervislike elukommetega on toonud kaasa südame-veresoonkonna haiguste kasvu. Tõusuteel on tubakasuitsetamine, mis põhjustab kogu maailmas miljonitele inimestele tõsiseid terviseprobleeme ja surmajuhte. Igal aastal saab autoõnnetustes umbes 20 miljonit inimest tõsiselt vigastada või sureb. Lugematul hulgal inimesi saab surma või sandistub sõdades või muudes vägivallatsemistes. Miljonite tervist laastab alkoholi- või uimastitarbimine.

Fakt on see, et olenemata haiguste põhjusest ning vaatamata kõigile meditsiinitehnoloogia edusammudele põhjustavad mõningad haigused jätkuvalt ränki kannatusi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel kannatab igal ajahetkel üle 150 miljoni inimese depressiooni, umbes 25 miljonit skisofreenia ning 38 miljonit epilepsia all. HIV/AIDS-i, kõhulahtisusse, malaariasse, leetritesse, kopsupõletikku ja tuberkuloosi nakatub miljoneid inimesi ning elu kaotab loendamatul hulgal lapsi ja noori täiskasvanuid.

Haiguste väljajuurimise teel seisab veel teisigi näiliselt ületamatuid tõkkeid. Vaesus ja korrumpeerunud valitsused on kaks hiigeltõket. WHO tõdes oma hiljutises raportis, et miljonid nakkushaigustesse surnud inimesed oleksid võinud ellu jääda, kui poleks valitsustepoolset tegevusetust ja rahapuudust.

Kas aitab need tõkked ületada arenev teadus ja võimsad edusammud meditsiinitehnoloogias? Kas varsti võime näha maailma, kust puuduvad haigused? Peab ütlema, et eespool kirjeldatud tegurid mingit selget vastust ei anna. Ent sellele küsimusele heidab valgust Piibel. Järgnevas artiklis käsitletakse seda, mida ütleb Piibel haigustevaba tulevikuväljavaate kohta.

[Allmärkus]

^ lõik 10 Eesliide „nano”, mis tuleneb kreeka sõnast „kääbus”, näitab miljardikku.

[Kast/pildid lk 7]

Röntgenkuvamine

Selgemad ja täpsemad kujutised inimese organismist võimaldavad avastada haigust selle varajases staadiumis

[Allikaviited]

© Philips

Siemens AG

Robotkirurgia

Kirurgiliste instrumentidega varustatud robotid aitavad arstidel sooritada äärmiselt keerukaid operatsioone uskumatu täpsusega

[Allikaviide]

© 2006 Intuitive Surgical, Inc.

Nanomeditsiin

Inimese konstrueeritud ülitillukesed masinad võivad aidata arstidel ravida haigust rakutasandil. Fotol on näha kunstniku kujutluspilt nanomasinatest, mis jäljendavad vere punalible funktsiooni

[Allikaviited]

Kunstnik: Vik Olliver (vik@diamondage.co.nz)/Disainer: Robert Freitas

Genoomika

Patsiendi geenistruktuuri uurides loodavad teadlased avastada ja ravida haigust veel enne, kui patsient selle sümptomeid tajub

[Allikaviide]

Kromosoomid: © Phanie/Photo Researchers, Inc.

[Kast lk 8, 9]

Kuus võitmatut vaenlast

Meditsiiniteadus ja sellega seonduvad tehnoloogiad arenevad seninägematus tempos. Sellest hoolimata laastavad nakkushaigused ka nüüd maailma. Allpool loetletud surmakülvavad haigused on seni jäänud võitmatuks.

HIV/AIDS

Umbes 60 miljonit inimest on nakatunud HIV-i ja 20 miljonit surnud aidsi. Aastal 2005 oli viis miljonit uut nakkusjuhtu ning üle kolme miljoni aidsist põhjustatud surmajuhtumi. Ohvrite hulgas oli ka enam kui 500 000 last. Rõhuval enamusel HIV-nakatunuist pole võimalik saada vajalikku ravi.

Kõhulahtisus

Seda peetakse peamiseks surmapõhjuseks vaeste seas, kusjuures aastas esineb umbes neli miljardit haigusjuhtu. Põhjustajaks on mitmesugused nakkushaigused, mis levivad saastatud vee või toidu kaudu või korraliku isikliku hügieeni puudumise tõttu. Igal aastal nõuavad need nakkused enam kui kahe miljoni inimese elu.

Malaaria

Aastas haigestub malaariasse ligikaudu 300 miljonit inimest. Igal aastal sureb umbes miljon haigestunut, nende hulgas arvukalt lapsi. Aafrikas sureb iga 30 sekundi jooksul üks laps malaariasse. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teatel „pole teadus suutnud veel töötada välja tõhusat malaariaravimit ning paljud kahtlevad, kas see üleüldse võimalik on”.

Leetrid

Aastal 2003 nõudsid leetrid enam kui 500 000 inimelu. Laste seas esmaseid surmapõhjusi leetrid on äärmiselt nakkavad. Igal aastal nakatub leetritesse umbes 30 miljonit inimest. Ja seda vaatamata sellele, et odav leetritevastane vaktsiin on saadaval juba 40 aastat.

Kopsupõletik

WHO väitel surevad lapsed nakkushaigustest kõige enam just kopsupõletikku. Aastas sureb kopsupõletikku umbes kaks miljonit alla 5-aastast last. Enamik surmajuhtumeid leiab aset Aafrikas ja Kagu-Aasias. Maailma paljudes paikades jääb haigetel elupäästev ravi saamata haiglate nappuse tõttu.

Tuberkuloos

Aastal 2003 oli tuberkuloos rohkem kui 1 700 000 inimese surma põhjuseks. Tervishoiuametnikele teeb tõsist muret ravimresistentsete tuberkuloosibakterite levik. Mõningad bakteritüved on resistentsed kõigile põhilistele tuberkuloosiravimitele. Ravimitele allumatud bakteritüved arenevad välja patsientidel, kelle ravi korralikult ei jälgita või lõpuni ei viida.

[Kast/pilt lk 9]

Alternatiivsete ravimeetodite kasvav populaarsus

On olemas suur hulk ravimeetodeid, mida koolimeditsiini praktiseerivad arstid üldjuhul ei tunnista. Tuntakse neid meetodeid kui rahva- ja alternatiivmeditsiini. Arengumaades peabki valdav osa rahvastikust lootma terviseküsimustes rahvameditsiinile. Paljud vaeste piirkondade elanikud lihtsalt ei saa endale koolimeditsiini ravi lubada, kuid leidub ka neid, kes eelistavadki rahvameditsiini ravivõtteid.

Ka jõukates riikides on alternatiivsed ravimeetodid jõudsalt kanda kinnitamas. Populaarsemateks alternatiivravi võteteks on akupunktuur, kiropraktika, homöopaatia, naturopaatia ja taimeravi. Mõningaid neist ravimeetoditest on teaduslikult uuritud ning leitud, et teatud haigusseisundite korral on need kasulikud. Ent on ka meetodeid, mille tõhusus pole küllaldast kinnitust leidnud. Koos alternatiivsete ravimeetodite populaarsuse kasvuga on kerkinud üles turvalisuse küsimused. Paljudes maades pole taolised ravivõtted seadusega reguleeritud. See loob soodsa pinnase ohtlikule iseravitsemisele, võltsravimite levikule ja šarlatanlusele. Ka heade kavatsustega sõpradest ja sugulastest võivad sageli saada küllaldase ettevalmistuseta isehakanud ravitsejad. Kõik see võib kutsuda esile ohtlikke organismi vastureaktsioone ja muid tervisehädasid.

Paljudes maades, kus kehtib sellekohane seadusandlus, võidavad alternatiivravi meetodid koolimeditsiini ringkondades üha enam tunnustust, nii et arstid soovitavad neid patsientidele. Sellele vaatamata ei saaks kuidagi väita, et nende meetoditega võib haigused maailmast likvideerida.