Korallrahude ahelikud — Belize’i maailmapärand

ESITA

Korallrahude ahelikud – Belize’i maailmapärand

„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT

„Ükskõik millise kultuuri- või looduspärandi rikkumine või kadumine tähendab kogu maailmapärandi vaesestumist. ... Kultuuri- ja looduspärandit on kohustatud kaitsma maailma elanikkond tervikuna, kuna see on tähtis kogu inimkonnale.” (Tsitaat UNESCO Maailmapärandi konventsioonist)

KUNA Belize’i korallrahude ahelikud on üheks selliseks säilitamist väärivaks loodusobjektiks, võeti see kaitseala 1996. aastal maailmapärandi nimistusse. Niisiis said siinsed korallrahud sama staatuse kui Machu Picchu Peruus, Suur kanjon Ameerika Ühendriikides ning teised imelised loodus- ja kultuuriobjektid maailmas. Miks on see paik aga „tähtis kogu inimkonnale”?

Pärand, mis väärib kaitset

Belize’i korallrahude ahelikud on Austraalia Suure Vallrahu järel suuruselt teine eluskorallide moodustis maailmas ning läänepoolkera pikim korallide ahel. Need ahelikud kulgevad 300 kilomeetri pikkuselt rööbiti Yucatáni poolsaare ning sellel poolsaarel asuva Kesk-Ameerika riigi Belize’i rannikuga. Lisaks korallrahudele kuulub kaitseala hulka ka umbes 450 korallsaart ja kolm maalilise laguuniga atolli ehk rõngassaart. Maailmapärandi konventsiooni erilise kaitse alla kuuluvad seitse siinset mereala, mille pindala on ühtekokku 960 ruutkilomeetrit.

Korallrahude kaitsmine on tõepoolest oluline, kuna neis elab 25 protsenti maailma meretaimedest ja -loomadest. Bioloogilise mitmekesisuse poolest jääb korallrahude ökosüsteem maha vaid troopiliste vihmametsade omast. Kui aga merede saastamist, tohutut turismindust ja tsüaniidiga kalapüüki ei lõpetata, hävib teadlaste sõnul järgmise 20 kuni 40 aasta jooksul kogu maakera korallidest 70 protsenti.

Belize’i korallrahude ahelikest on leitud 70 liiki kõvasid ja 36 liiki pehmeid koralle ning 500 kalaliiki. Korallrahudes elab ka ohustatud mereloomi, näiteks merikilpkonni, rohekilpkonni, bissasid, manaatisid ja teravkoon-krokodille. Kommenteerides siinse mereelustiku hämmastavat mitmekesisust, ütleb korallrahude uurija Julianne Robinson: „Belize’i korallrahude ahelikud pakuvad ainulaadseid avastusretki nii uurijatele kui turistidele. ... See on üks väheseid allesjäänud kohti, kus võib veel vaadelda puutumatut ilu. Kuid sedagi paika varitseb hävimisoht.”

Suurimaks ohuks siinsetele korallrahudele on tõenäoliselt pleekimine, mis tähendab, et korallid muutuvad värvituks ja läbikumavaks. (Vaata kasti lk 26.) Uudisteportaal „National Geographic News” annab teada, et orkaan Mitchi laastamistööga ajaliselt kokkulangenud massiline korallide pleekimine aastatel 1997/98 vähendas elusat korallkatet 48 protsendi võrra. Millest oli pleekimine tingitud? Kuigi selle põhjusi veel uuritakse, ütleb teadlane Melanie McField: „Siinne korallide pleekimine on üsna tihedalt seotud ookeanivee temperatuuri tõusuga. ... Pleekimist põhjustab ka ultraviolettkiirgus. Nende kahe koosmõju tagajärjeks ongi niisugune reaktsioon.” Õnneks aga paistavad Belize’i korallrahud aeglaselt taastuvat. *

Veealune paradiis

Belize’i korallrahude vahelised selged veed, mille keskmine temperatuur on 26°C, on üks sukeldujate ja snorkeldajate meelispaiku. 90 protsenti korallrahude ahelikest on veel uurimata. Korallrahudele pääseb kergesti Ambergris Cay korallsaarelt San Pedro linnast, kust on rahudeni vaid mõnisada meetrit. San Pedrost kuue kilomeetri kaugusel kagus asub aga Hol Chani kaitseala, kaheksa ruutkilomeetri suurune madala veega merepark, mille eripäraks on kanal korallrahus.

Üks suurepärasemaid sukeldumiskohti maailmas on kahtlemata Blue Hole, mis kuulub nii kaitseala kui maailmapärandi hulka. Blue Hole asub mandrist umbes 100 kilomeetri kaugusel Lighthouse Reefi keskel. Selle koha tegi 1970. aastatel kuulsaks prantsuse okeanograaf Jacques-Yves Cousteau uurimislaeva „Calypso” ekspeditsiooniga. Rohekast merest ümbritsetud indigosinine Blue Hole on eluskorallidest ääristatud lubjakivi karstisüvend. Karstisüvendi läbimõõt on umbes 300 meetrit ning sügavus rohkem kui 120 meetrit. Enne merepinna tõusu oli Blue Hole kuiv maa-alune koobas, mille lagi hiljem sisse kukkus. Koopa seinad langevad järsult umbes 35 meetri sügavuseni, kust algavad eenditelt allarippuvad hiigelsuured stalaktiidid. Veealune vaatepilt Blue Hole’is, kus nähtavus on hea kuni 60 meetrit, on lausa vapustav. Kahjuks küll ei leidu selles süvendis peale haide palju muud mereelustikku. Akvalangistidel oleks hea meeles pidada, et Blue Hole’is nõuab pinnale tõusmine dekompressioonipeatusi, seega ei peaks seda proovima need, kellel on veel vähe kogemusi. Ent atolli välisääre kristallselges vees tasub igal juhul snorkeldada.

Veel üks seitsme maailmapärandi hulka kuuluv ala on idülliline Half Moon Cay korallsaar, kus asub punajalg-suulade kaitseala. Suulad pole siiski ainsad siinsed sulelised, peale nende on saarelt leitud veel 98 linnuliiki. Sukeldumine piki 1000 meetri sügavusele ulatuvat Half Moon Cay kaunist korallseina pakub samuti võimsat elamust.

Juba pelk ülevaade Belize’i korallrahude ahelikust kinnitab, et seda aaret tasub säilitada ka järgmistele põlvedele. Niisuguse paiga kaotus tähendaks tõepoolest „kogu maailmapärandi vaesestumist”.

[Allmärkus]

^ lõik 9 Kuigi merevee temperatuuri tõusu põhjustava globaalsoojenemise vastu ei saa ilmselt kohalikult suurt midagi ette võtta, on korallrahude maailmapärandi nimistusse võtmine siiski innustanud Belize’i elanikke seda ala aktiivsemalt kaitsma.

[Kast/pildid lk 26]

Korallide pleekimine

Korallrahu on moodustis, mille on tekitanud lubiskeletiga lihasööjate loomade korallpolüüpide kolooniad. Elus korallid kinnituvad varasemate põlvkondade surnud korallide skelettidele. Korallidega elavad sümbioosis mikroskoopilised vetikad, mis vabastavad hapnikku ja toitaineid, mida tarbivad polüübid, ning kasutavad süsinikdioksiidi, mida polüübid eritavad. Kuna polüübid on tundlikud merevee temperatuuri kõikumise suhtes, heidavad nad vee soojenemise puhul endast vetikad välja, mis põhjustabki klorofülli kadu, mille tõttu korallid näivad pleekinuna. Sellises nõrgenenud seisundis on korallid vastuvõtlikud haigustele ning võivad surra. Kui aga korallrahusid kaitsta, on need vastupidavad ning suudavad taastuda.

[Allikaviide]

[Kaart lk 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Mehhiko

BELIZE

Kariibi meri

Vaikne ookean

[Pilt lk 23]

Satelliidipilt Belize’ist, kus on näha 300 kilomeetri pikkust korallrahude ahelikku

[Pilt lk 24]

Rendezvous Cay

[Allikaviide]

©kevinschafer.com

[Pilt lk 24]

Bissa

[Pilt lk 24, 25]

Lighthouse’i atolli keskel asuv Blue Hole, mis on tekkinud lubjakivikoopa sisselangemise tagajärjel

[Allikaviide]

[Pilt lk 25]

Belize’i korallrahudes elab 500 kalaliiki

[Allikaviide]

[Piltide allikaviited lk 23]

[Pildi allikaviide lk 24]

ÄRGAKE!