Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kuningas tarkust otsimas

Kuningas tarkust otsimas

Kuningas tarkust otsimas

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

KAUGET 13. sajandit iseloomustas karm sallimatus ja äärmine vägivald. Euroopas oli maad võtnud häbiväärne inkvisitsioon ja surma külvavad ristisõjad. Siiski püüdis Hispaania kuningas sel verevalamist täis ajajärgul tuua maailma arukust. Tema nimi oli Alfonso X, keda kutsutakse ka Alfonso Targaks.

Seda kuningat tunnustatakse kultuurilise ärkamise eest, mida vahel nimetatakse 13. sajandi renessansiks. Ta tõi kaugetest maadest Hispaaniasse uusi teadmisi. Eriti oli ta huvitatud kunstist, õigusteadusest, ajaloost ja teadusest. See mõjutas suuresti nii Hispaania kui ka ülejäänud Euroopa kultuuri arengut. Kuid veelgi tähendusrikkam on see, et tänu tema püüdlustele levisid teadmised Jumala Sõnast.

Alfonso aitas luua akadeemia, kus kõrgelt haritud juudid, muslimid ja ristiusku inimesed võisid koostööd teha. Nende töö kergendamiseks rajas kuningas maailma ühe esimese riikliku raamatukogu, mida ta toetas rahaliselt.

Alfonso kirjutas ja koostas ka ise terve hulga töid, mis käsitlesid õigusteadust, ajalugu ja teadust. Kuningas edendas kirjanduse ja luule arengut, alasid, milles temagi silma paistis, nagu on näha tema kuulsatest cantiga’dest. * Need olid kirjutatud galeegi keeles, mida kasutati sel ajal lüüriliste teoste loomisel.

Tõlkijate kool

Alfonso toetas rahaliselt tõlkijate kooli Toledos. „Kuninga ülesanne oli valida teosed ja nende tõlkijad,” selgitab raamat „La Escuela de Traductores de Toledo” (Toledo tõlkijate kool). „Ta vaatas läbi tõlkeid, õhutas intellektuaalseid väitlusi ja toetas uute tööde koostamist.”

Toledo õpetlased tõlkisid kõigepealt ära suure hulga araabiakeelseid kirjutisi. Muslimi õpetlased olid juba tõlkinud tähtsaimad india, kreeka, pärsia ja süüria teosed araabia keelde. See teadmiste varaait oli aidanud kaasa muslimi õpetlaste edusammudele matemaatika, astronoomia, ajaloo ja geograafia vallas. Toledo kool püüdis omakorda neist varaaida rikkustest kasu lõigata. Kuidas? Tõlkides tähtsad araabiakeelsed teosed ladina ja hispaania keelde.

Uudised Toledo õpetlaste saavutustest levisid teistesse maadesse. Peagi tuli Põhja-Euroopa ülikoolidest Toledosse massiliselt õpetatud mehi. See kõik mängis tähtsat rolli lääneriikide teaduse ja kirjanduse arengus. Tegelikult mõjutas see tohutu tõlkimine renessansi arengut.

Tänu Toledo tõlkijate pingutustele said arstid lugeda Galenose, Hippokratese ja Avicenna meditsiinilisi kirjatöid. Avicenna „Arstiteaduse kaanon” oli Euroopa ülikoolides kuni 17. sajandini peamiseks meditsiiniõpikuks. Astronoomidel oli võimalus lugeda Ptolemaiose töid ning nad said kasutada araabia trigonomeetriat ja al-Horazmi astronoomiatabeleid. *

Alfonso tahtis, et need tõlked oleksid üldsusele mõistetavad. Sellega rajati alus hispaania keele kasutamisele teaduses ja kirjanduses. Töö, mida Alfonso alustas, aitas muuta üldist suhtumist, et kultuurikeel on ladina keel.

Biblia Alfonsina

Toledo õpetlaste saadud kogemused sellise hulga materjalide tõlkimisel osutusid ilmselt väga kasulikuks, kui Alfonso andis korralduse tõlkida osa Piiblist hispaania keelde. Hispaania ajaloolase Juan de Mariana sõnul toetas kuningas Piibli tõlkimist, lootes nõnda lihvida ja rikastada hispaania keelt. Pole kahtlust, et see varajane piiblitõlge aitaski kaasa hispaania keele arengule.

Kuningas suhtus Piiblisse kui väärtuslikku inimkonna juhisesse. Ta kirjutas „Crónica de España” sissejuhatuses: „Kui mõtleme sellele, mida kõike head lähtub Pühakirjast, siis näeme, et see seisneb õpetustes maailma loomisest, patriarhide tulekust, ... meie Issanda Jeesuse Kristuse tõotatud tulemisest ja tema kannatustest, ülestõusmisest ning taevaminekust.”

Lisaks juhendas ta tohutult mahuka kirjandusliku töö tegemist, millele ta pani nimeks „General Estoria”. Selles on ka mittetäielik hispaaniakeelne tõlge heebrea Pühakirjast. (Osaline kreeka Pühakirja tõlge lisati juurde hiljem.) See imetlusväärne töö, tuntud Biblia Alfonsina nime all, oli suurim omalaadne väljaanne keskajal. Seda paljundati korduvalt ning tõlgiti osaliselt portugali ja katalaani keelde.

Alfonso pärand

Keskaegsed käsikirjad Alfonso ajast hoidsid teadmisi Pühakirjast elavana ajajärgul, mil valitses vaimne pimedus. Tänu nendele tõlgetele tärkas huvi emakeelse Piibli vastu. Kahe järgneva sajandi jooksul valmistati uusi piiblitõlkeid hispaania keeles.

Trükimasina leiutamine ja 16. sajandi piiblitõlkijate väsimatu töö Hispaanias ja teistes Euroopa riikides viisid edasi tööd, mida Alfonso ja tema kaasaegsed olid alustanud. Inimesed üle kogu Euroopa said lõpuks Piibli oma emakeeles. Kuigi Alfonso X valitsusajaga kaasnesid ka sõjad ja ülestõusud, aitasid tema teadmisteotsingud teha jumaliku tarkuse paljudele kättesaadavaks.

[Allmärkused]

^ lõik 6 Cantiga on keskaja poeetiline heliteos, mida laulsid menestrelid ehk rändlaulikud.

^ lõik 11 Al-Horazmi oli kuulus 9. sajandi Pärsia matemaatik, kes arendas algebrat ja tutvustas India matemaatilisi mõisteid, näiteks araabia numbrite kasutamist, kaasa arvatud nulli mõistet ja aritmeetika põhireegleid. Sõna „algoritm” on tuletatud tema nimest.

[Kast/pilt lk 14]

VARASED HISPAANIAKEELSED PIIBLITÕLKED

Alfonso X tööd polnud esimesed, milles esines osa Pühakirjast hispaania keeles. Mõni aasta varem oli Toledo kooli tõlkija Hermannus Alemannus tõlkinud Laulude raamatu otse heebrea keelest hispaania keelde. Samuti valmis 13. sajandi algul Biblia medieval romanceada Prealfonsina (Alfonso-eelne keskaegne romaani Piibel). (Vaata pilti vasakul.) Arvatakse, et see on vanim hispaaniakeelne täispiibel. Kahtlemata mõjutas see Piibli tõlkimist, mida Afonso X mõni aasta hiljem toetas.

Õpetlane Thomas Montgomery ütles Alfonso-eelse Piibli kohta: „Selle Piibli tõlkija on teinud imetlusväärset tööd nii täpsuse kui ka maitseka keele vallas. Tõlge järgib hoolikalt Vulgatat, ilma et oleks üle pakutud ladinakeelsete väljendite ja terminitega. Keel on lihtne ja selge, mida tulekski oodata Piiblilt, mis oli valmistatud vähese ladina keele oskusega inimestele.”

[Allikaviide]

Piibel: Patrimonio Nacional. Real Biblioteca de El Escorial

[Pilt lk 12, 13]

Alfonso X kuju Hispaania rahvusraamatukogu sissepääsu ees Madridis

[Pildid lk 13]

Kuningas koos Toledo tõlkijatega (üleval); tema kalligraafid (keskel); Luuka evangeelium Biblia Alfonsina’s (all)

[Piltide allikaviide lk 13]

Kõik pildid, välja arvatud Alfonso X kuju: Oronoz