Vaatleme maailma

▪ México tänavatelt leiti viieteistkümne kuu jooksul 82 hüljatud vastsündinut, kellest 27 olid surnud. („EL UNIVERSAL”, MEHHIKO)

▪ Kahe California rahvuspargi koobaste uurimise käigus leiti 27 uut loomaliiki. „See kinnitab, kui vähe me tunneme ümbritsevat loodust,” sõnab koobaste uurija Joel Despain rahvuspargi ametkonnast. („SMITHSONIAN”, USA)

▪ 20 protsendil maailma elanikkonnast pole puhast joogivett. 40 protsendil puuduvad aga elementaarsed sanitaartingimused. („MILENIO”, MEHHIKO)

▪ Salakütid tapavad igal aastal ainuüksi Serengeti rahvuspargis umbes 20 000 kuni 30 000 looma. („THE DAILY NEWS”, TANSAANIA)

▪ Hispaanias Barcelonas korraldatud uuringust ilmnes, et iga kolmas 16-aastane õpilane suitsetab korrapäraselt kanepit. („LA VANGUARDIA”, HISPAANIA)

Bakterid kontoris

Arizona ülikooli mikrobioloogid uurisid mitme USA linna kontorite bakterite hulka. „Viis kõige bakteririkkamat kohta olid esiteks telefonid, siis kirjutuslauad, joogiveekraanid, mikrolaineahju uksed ning lõpuks arvuti klaviatuurid,” teatab ajaleht „The Globe and Mail”. Vastavalt aruandele on „kirjutuslaual keskmiselt 100 korda rohkem baktereid kui söögilaual ning 400 korda rohkem kui üldjuhul tualettpoti istmel”.

„Kristlased vaid sõnades”

Filipiinlaste kohta on öeldud, et nad on ainuke kristlik rahvas Aasias. Ent piiskop Efraim Tendero Filipiini evangeelse kiriku nõukogust lausus: „Enamik meist on kristlased vaid sõnades, mitte aga tegudes.” Nagu kirjutab ajaleht „Manila Bulletin”, on selles osaliselt süüdi kirikujuhid, kes ei ole „jaganud inimestele teadmisi Piiblist ega kasvatanud neis hindamist selle vastu”. Väidetavalt on mõningates jutlustes kesksel kohal poliitika, mitte aga Pühakiri.

Inimesed ja loomad võitlevad toidu ja vee pärast

Nairobi ajaleht „The East African” kirjutab, et „põuases Somaalias on teated paavianide ja hüäänide rünnakutest inimasulatesse järjest tavalisemad”. Ühes rünnakus vee pärast sai mitu paaviani surma ning mõned karjused vigastada. Ahvide salgad seavad end sisse „strateegilistesse teede ristumiskohtadesse või sildadele”, et rünnata kohalikule turule kaupa vedavaid veoautosid. „Selles, kuidas ahv põgeneb, kaenlas banaanikimp või arbuusid, pole enam midagi uut,” lisab ajaleht.

Laevaliiklus mõjutab ranniku ilma

Saksmaa ajaleht „Kölner Stadt-Anzeiger” kirjutab, et tihe mereliiklus võib mõjutada ranniku ilmastikku. Teadlased Hamburgi Max Plancki meteoroloogia instituudist analüüsisid pilvede moodustumist La Manche’i väina kohal. Nad avastasid, et rannaäärsetel aladel on pilved hõrenenud, kuid veeteede kohal tihenenud. Selle põhjuseks peetakse laevade heitgaase. Väljapaiskuvad tahmaosakesed arvatakse toimivat kondensatsioonituumana, mistõttu tekib rohkem veepiisku. „Viimase 50 aasta jooksul on meretranspordis kasutatava kütuse hulk neljakordistunud,” teatab ajaleht.