Elu suikunud hiiglase külje all

Vulkaane on alati ümbritsenud salapära. Nad võivad olla sajandeid suikunud, kuid siis järsku üles ärgata ning pakkuda ühtaegu suurejoonelist vaatemängu kui ka külvata surma. Vaid üksikute minutitega võib vulkaanipurse laastata loodust ja nõuda inimohvreid.

MITTE keegi ei kahtle selles, et vulkaanid on ohtlikud. Ainuüksi viimase kolme sajandi jooksul on vulkaanipursete tõttu hukkunud sadu tuhandeid inimesi. Kuigi enamik meist elab nendest magavatest hiiglastest kaugel, on siiski tegevvulkaanide läheduses miljonite inimeste kodud. Näiteks Ecuadori pealinn Quito asub kiviviske kaugusel loodes paiknevast Pichincha vulkaanist. Popocatepetli mägi, mis tähendab nahua keeles ’suitsev mägi’, on Méxicost 60 kilomeetri kaugusel. Sellised suurlinnad nagu Auckland Uus-Meremaal ja Napoli Itaalias asuvad kas vulkaanidel või vulkaani jalamil. Taolistes paikades elavad miljonid inimesed teadmisega, et maa nende jalge all võib ühel päeval kõmisema hakata ning uinunud hiiglase üles äratada.

Ohtlik hiiglane

Napollased on elanud Vesuuvi mäe naabruses juba ligikaudu 3000 aastat. See mägi asub Napolist vaid 11 kilomeetri kaugusel. Tegelikult on see koonus, mida ümbritseb osaliselt poolringikujulise Monte Somma kaldeera serv. Vesuuvi peetakse üheks ohtlikumaks vulkaaniks maailmas. Kuna mäe jalam asub merepinnast madalamal, on see vulkaan palju suurem, kui välja paistab.

Vesuuvi vulkaani pursete ajalugu on üsna pikk. Pärast unustamatut purset aastal 79, mil hävisid Pompei ja Herculaneum, on see pursanud rohkem kui 50 korda. Aastal 1631 toimunud purskes sai surma ligikaudu 4000 inimest. Sellest ajast on ka kasutusel sõna „laava”, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast labi tähendusega ’libisema’. See kirjeldas hästi laavajõgesid, mis voolasid alla mööda selle mäe järskusid nõlvasid.

Sajandeid on Vesuuv vaikselt edasi podisenud. Uuesti purskas see Teise maailmasõja ajal aastal 1944 ning mattis liitlasväed tuhapilve. Selle alla jäid ka lähedalasuvad linnad  Massa ja San Sebastiano ning köisraudtee, millest räägib itaalia rahvalaul „Funiculi, funicula”.

Praegu paistavad napollased elavat oma igapäevast elu, ilma et pööraksid tähelepanu läheduses varitsevale ohule. Siia voolab ka turiste, kes tahavad näha linna ajaloolisi ja arhitektuurilisi vaatamisväärsusi. Poed ja kohvikud kihavad elust ning Napoli laht on täis lehvivaid purjeid. Ka Vesuuvi mägi ise on üks külastajate meelispaiku ning sellesse suhtutakse pigem kui sõbralikku kaaslasesse mitte kui ohtlikku suikunud hiiglasesse.

Vulkaanide linn Auckland

Uus-Meremaa sadamalinn Auckland on täis tipitud vulkaanide koonuseid. Selle linna rohkem kui miljon inimest elab tõepoolest keset 48 väikest vulkaani. Iidsed vulkaanilised orud moodustavad siin kaks lahte, milles asuvad saared annavad tunnistust kunagisest vulkaanilisest aktiivsusest. Kõige selgemini on näha 600 aasta vanust Rangitoto saart, mille veest välja ulatuv osa on samasuguste sümmeetriliste kontuuridega nagu Vesuuv. Kui see saar tekkis, mattus lähedal asuv maooride küla tuha alla.

 Aucklandi asukad on oma vulkaanidega harjunud. Keset linna oleva vulkaan Maungakiekie koonusel paikneb linnapark ja lambafarm. Mõningatel vulkaanidel asuvad nüüd järved, pargid või spordiväljakud. Ühel on isegi surnuaed. Paljudele meeldib elada vulkaani nõlval, kuna sealt avaneb imeilus vaade.

Kui Aucklandi piirkond esmalt maooride ning seejärel 180 aastat tagasi eurooplaste poolt asustati, siis vaevalt et selle vulkaanilise mineviku peale eriti mõeldi. See maa oli lihtsalt vaba, merele lähedal ja selle muld viljakas. Vulkaaniline muld on väga viljakas ka mujal maailmas. Näiteks on Indoneesia ühed parimad riisikasvatusregioonid just tegevvulkaanide vahetus läheduses. Ka Ameerika Ühendriikide lääneosa tähtsaimad põllumajanduse piirkonnad on vulkaanilise pinnasega. Õigetes tingimustes võib laavaga kaetud pinnases hakata taimestik kasvama vähem kui aasta pärast vulkaanipurset.

Hoiatussüsteemid

Paljud inimesed võivad imestada, et kas vulkaani lähedal pole mitte riskantne elada? Muidugi on. Kuid teadlastel on võimalik maavärinaid ja vulkaanilist tegevust täpselt jälgida. Näiteks jälgib Ameerika Ühendriikide Geoloogiaamet aktiivseid vulkaane kogu maailmas, muu hulgas Napolis ja Aucklandis asuvaid, kus on olemas ka tegutsemisplaanid hädaolukorraks. Teadlased kasutavad ööpäev ringi globaalset asukoha määramise süsteemi ning seismomeetrite võrgustikku, et avastada magma liikumist ja muid maasiseseid muutusi.

Vesuuvi vulkaani jälgitakse pidevalt. Vältimaks igasuguseid riske, on Itaalia võimud töötanud välja hädaabiplaani juhuks, kui peaks aset leidma sama tugev vulkaanipurse kui aastal 1631. Asjatundjad kinnitavad, et ohupiirkonnas elavaid inimesi saab hoiatada ja evakueerida enne, kui purse toimub.

Auckland asub monogeneetilisel vulkaaniväljal, nagu teadlased seda nimetavad. Selle asemel, et vana vulkaan ellu ärkaks, võib hoopis teises kohas tekkida täiesti uus kraater. Teadlaste sõnul juhtub see vaid pärast maavärinate tsüklit, mis kestab mõnest päevast  kuni mõne nädalani. Selline eelnev hoiatus peaks andma inimestele aega piirkonnast lahkuda.

Ära eira ohtu

Ehkki vulkaanide jälgimine on tähtis, pole sellest mingit kasu, kui hoiatusi kuulda ei võeta. Aastal 1985 hoiatati Colombia linna Armero võime Nevado del Ruizi vulkaani peatsest purskest. Kuigi mäe kõmisemist oli kuulda 50 kilomeetri kaugusele, mis oli selgeks hoiatuseks, paluti linna elanikel lihtsalt rahulikuks jääda. Üle 21 000 inimese sai surma mudavooludes, mis linna enda alla matsid.

Ehkki säärased katastroofid on haruldased, kasutatakse pursete vahelisi aegu lisauuringuteks ning ettevalmistuseks. Niisiis võib pidev järelevalve, küllaldane ettevalmistus ja elanikkonna teavitamine aidata vähendada riske, mis kaasnevad eluga suikunud hiiglase külje all.

[Kast/pilt lk 16]

OLE VALMIS!

Kas sa oled valmis seisma silmitsi loodusõnnetusega, kui elad ohupiirkonnas? Leppige pereliikmetega juba varem kokku, kus te kohtute, kui te õnnetuse hetkel koos ei ole, ning kellele te oma asukohast teatate. Hoidke hädatarvilikke asju käepärast. Nende hulgas peaks olema toitu, vett, esmaabitarbeid, riideid, sidevahendid, veekindlad taskulambid ning tagavarapatareid. Varuge vajaminevat sellises koguses, et saaksite hakkama mitu päeva.

[Pilt lk 15]

Turistid jalutamas Vesuuvi vulkaani peakraatri läheduses

[Allikaviide]

©Danilo Donadoni/Marka/age fotostock

[Pilt lk 15]

Vesuuvi mäe ees laiuv Napoli

[Allikaviide]

© Tom Pfeiffer

[Pilt lk 15]

Kunstniku kujutus võimsast vulkaanipurskest aastal 79, mil hävisid Pompei ja Herculaneum

[Allikaviide]

© North Wind Picture Archives

[Pilt lk 16]

Rangitoto, üks Aucklandi paljudest vulkaanilistest saartest

[Pildid lk 16, 17]

Üleval ja paremal: Popocatepetli mägi Mehhikos

[Allikaviited]

AFP/Getty Images

Jorge Silva/AFP/Getty Images

[Pildi allikaviide lk 14]

USGS, Cascades Volcano Observatory