Vaatleme maailma

▪ „Kui kodus mängib päev läbi teler, pered ei söö enam üheskoos ning lapsed peavad isegi vankris istuma näoga sõidu suunas”, siis see pärsib lapse ja vanema vahelist suhtlemist. Üheks tagajärjeks on see, et laps hakkab koolis tusatsema, kui ta end väljendada ei oska. („THE INDEPENDENT”, SUURBRITANNIA)

▪ Hispaanias on 23 protsenti lastest sündinud väljaspool abielu. Prantsusmaal on see protsent 43, Taanis 45 ja Rootsis 55. (INSTITUTO DE POLÍTICA FAMILIAR, HISPAANIA)

▪ Kolmandik britte magab öösiti vähem kui viis tundi, mistõttu neil võib esineda „keskendumisprobleeme, mälu halvenemist [ja] tujukust”. Vähene magamine võib suurendada ka „ülekaalulisuse, suhkruhaiguse, depressiooni, lahutuse ja tõsisesse autoõnnetusse sattumise ohtu”. („THE INDEPENDENT”, SUURBRITANNIA)

Vägivald ajaviiteks

„Üha enam esineb juhtumeid, mil noored peksavad ja alandavad kedagi ning salvestavad selle mobiiltelefonile,” kirjutab Hispaania ajaleht „El País”. Mõned ohvrid ei taastu ränga peksmise tagajärgedest kunagi. Miks noored niisuguseid kuritegusid korda saadavad? „Põhjuseks pole ei röövimine, rassism ega kuulumine tänavajõuku. Need noored teevad seda lihtsalt ajaviiteks, mis on selliste kuritegude puhul uus suundumus,” selgitab ajakiri „XL”. „Mõnikord on nad purjus, teinekord mitte,” lausub kriminaalpsühholoog Vicente Garrido. „Peamiseks teguriks on aga süümepiinade puudumine.”

Vähene huvi troopikahaiguste vastu

Meditsiin on jätnud enamiku troopikahaiguste uurimise unarusse. Miks? „Kurb tõsiasi on see, et ... farmaatsiatööstus ei otsi uusi [ravimeid],” sõnab molekulaarbioloog Michael Ferguson Dundee ülikoolist Šotimaalt. Farmaatsiafirmadel puudub majanduslik huvi seda teha, sest võib juhtuda, et nad ei saa oma investeeringutest kasu. Firmad on huvitatud suurt kasumit teenivate ravimite tootmisest, milleks on näiteks Alzheimeri tõve, rasvumisvastased ja impotentsuse ravimid. Samal ajal aga „sureb igal aastal miljon inimest malaariasse, kuna ohutud ja tõhusad ravimid on neile kättesaamatud”, kirjutatakse ajakirjas „New Scientist”.

Noored tarbijad

Roomas asuva La Sapienza ülikooli sõnul oskavad kõigest kolmeaastased lapsed teha vahet erinevatel kaubamärkidel ning kaheksa-aastaselt on nad juba tarbijad. Telereklaamid on hõivanud laste elus olulise koha, muutes nad väikesteks „diktaatoriteks”, kes nõuavad, et nende vanemad ostaksid neile just teatud asju, öeldakse ajalehes „La Repubblica”. „Oht peitub aga selles, et lapsed hakkavad elama ebarealistlikus maailmas, kus kõike, mida pakutakse (ja ostetakse) peetakse hädavajalikuks.”

„Rase” nukk

Sünnitusabiarstid ja -õed on seni õppinud oma tööd patsientide peal. Associated Press annab aga teada, et üha enam võidab populaarsust Noelle’i nimeline mannekeen. Seda nn rasedat nukku saab programmeerida nii, et tal on pulss, avaneb emakakael, tekivad erinevad tüsistused ning sünnitus toimub kas suhteliselt kiiresti või vältab pikka aega. „Laps”, kes Noelle’ile sünnib, võib olla kas terve ja roosakas või siis sinakas, mis viitab hapniku vaegusele. Miks kasutada väljaõppeks mannekeeni? Teates öeldakse, et „parem on eksida 20 000 dollarilise nuku kui elus patsiendi peal”.