MÕNINGAD nüüdisaja õpetlased ütlevad, et Saatan pole reaalne isik. Nende väitel on ta vaid inimkujutluse vili. Sellises väites pole midagi uut. „Kuradi suurim riugas on meid veenda, et teda polegi olemas,” kirjutas 19. sajandi poeet Charles-Pierre Baudelaire.

Kas Saatan on reaalne isik? Kui on, siis kust on ta tekkinud? Kas tema ongi see nähtamatu mõjujõud inimmaailma vaevavate probleemide taga? Kuidas tema kurja mõju alt pääseda?

Piibel kirjeldab Saatanat kui nähtamatus vaimumaailmas eksisteerivat reaalset isikut (Iiob 1:6). Seal räägitakse tema õelatest ja halastamatutest loomujoontest, samuti ta kurjadest tegudest (Iiob 1:13–19; 2:7, 8; 2. Timoteosele 2:26). Toodud on ära ka Saatana keskustelud Jumala ja Jeesusega (Iiob 1:7–12; Matteuse 4:1, 11).

Kuidas sai temast selline õel olend? Ammu enne inimese olemasolu lõi Jumal oma Poja – „esmasündinu”, kes lõpuks sai tuntuks Jeesusena (Koloslastele 1:15). Hiljem loodi ka teised „Jumala pojad”, keda kutsutakse ingliteks (Iiob 38:4–7). Kõik nad olid täiuslikud ja õiged. Ent ühest neist inglitest sai hiljem Saatan.

 Saatan ei saanud oma nime kohe loomise alguses. See on kirjeldav nimi, mis tähendab „vastast, vaenlast, süüdistajat”. Ta sai nimeks Saatan, sest ta valis endale jumalavastase elutee.

Selles vaimolendis hakkas kasvama kõrkus ja püüd Jumalaga rivaalitseda. Ta ihkas, et teda kummardataks. Kui Jumala esmasündinud Poeg Jeesus oli maa peal, üritas Saatan tedagi panna ennast kummardama (Matteuse 4:9).

Saatan ei „ole jäänud püsima tõesse” (Johannese 8:44). Ta andis mõista, et Jumal on valelik, kuid tegelikult on ta seda ise. Ta ütles Eevale, et see võiks saada Jumala sarnaseks, kuid tegelikult tahtis ise olla Jumala sarnane. Petlikke teid kasutades õnnestuski tal oma isekas soov täide viia: tema mõjutusel hakkas Eeva teda pidama Jumalast kõrgemaks. Saatanale kuuletudes võttis Eeva tema endale Jumalaks (1. Moosese 3:1–7).

Mässule õhutamisega tegi see varem usaldusväärne ingel end Saatanaks – Jumala ja inimese vastaseks ja vaenlaseks. Selle õela olendi kirjeldavaks nimeks sai ka „Kurat”, mis tähendab „laimajat”. See patule õhutaja mõjutas teisigi ingleid Jumalale sõnakuulmatud olema ja ühes temaga mässama (1. Moosese 6:1, 2; 1. Peetruse 3:19, 20). Nende inglite tõttu halvenes inimsoo olukord veelgi. „Vägivald täitis maad”, sest nad jäljendasid Saatana toimimisviisi (1. Moosese 6:11; Matteuse 12:24).

Kurjategija võib üritada kuriteopaigalt oma sõrmejälgi maha pühkida, püüdes sel teel enda kohta mitte mingit märki maha jätta. Ent sündmuspaigale saabunud politseinikud teavad, et kui on sooritatud kuritegu, peab kuskil olema ka kurjategija. Ürgne „inimese tapja” Saatan püüab kaotada kõik jäljed, mis tema isikut tõendaksid (Johannese 8:44; Heebrealastele 2:14). Eevaga kõneldes maskeeris Saatan oma isikut maoga. Veel nüüdisajalgi üritab ta peitu jääda. Ta ’on teinud uskmatud meeled sõgedaks’ ning varjanud sel viisil oma vägeva mõjujõu ulatuslikkust (2. Korintlastele 4:4).

Ent Jeesus näitas selgelt, et Saatan on selle praeguse pahelise maailma kuritegelik vaimne juht. Ta nimetas Saatanat „selle maailma vürstiks” (Johannese 12:31; 16:11). „Kõik maailm on tigeda võimuses,” kirjutas apostel Johannes (1. Johannese 5:19). Saatan kasutab tõhusalt „lihahimu, silmahimu ja elukõrkust”, et ’eksitada kogu maailma’ (1. Johannese 2:16; Ilmutuse 12:9). Inimkond kuuletubki üldiselt just temale.

Nagu see oli Eeva puhul, teevad need, kes Saatanale kuuletuvad, temast tegelikult oma jumala. Seega on Saatan „selle maailma jumal” (2. Korintlastele 4:4). Tema valitsemise tagajärjeks on ka silmakirjatsemine ja valetamine, sõjategevus, piinamine ja hävitamine, kuritegevus, saamahimu ja korruptsioon.

Piibel manitseb: „Olge kained, valvake.” Miks? Sest „teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata!” (1. Peetruse 5:8). Ehkki tegemist on tõsise kirjakohaga, on rahustav teada, et Saatan petab kavalasti vaid neid, kes pole kained – neid, kes pole valvsad (2. Korintlastele 2:11).

Meil on elutähtis tunnistada, et Saatan on tegelikult olemas, ning lasta end Jumalal kinnitada ja tugevaks teha. Niimoodi suudame seista kindlalt Saatana vastu ja asuda Jumala poolel (1. Peetruse 5:9, 10).