Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Uut keelt on võimalik õppida!

Uut keelt on võimalik õppida!

Uut keelt on võimalik õppida!

„See oli hindamatu kogemus,” lausub Mike. Phelps lisab: „Tegemist oli ühe mu elu parima otsusega.” Mõlemad peavad silmas asumist tõsise ülesande kallale õppida uut keelt.

KÕIKJAL maailmas on üha rohkem uute keelte õppijaid – mõni teeb seda isiklikel, mõni ärilistel, mõni aga usulistel põhjustel. „Ärgake!” küsitles mitut inimest, kes õpivad võõrkeelt. Teiste seas olid ka sellised küsimused nagu, mida tähendab täiskasvanuna uut keelt õppida ja mis hõlbustab õppimist? Järgnev tugineb nende kommentaaridele. Siit võib leida ergutavaid ja asjalikke mõtteid, eriti kui ollakse õppimas või kavatsetakse õppida uut keelt. Vaadelgem näiteks mõningaid tähtsaid omadusi, mida küsitletavad pidasid uue keele omandamisel oluliseks.

Kannatlikkus, alandlikkus ja kohanemisvõime

Väiksed lapsed võivad hõlpsasti saada selgeks korraga kaks või enamgi keelt – tavaliselt lihtsalt vastavas keelekeskkonnas olles –, ent täiskasvanutel on uut keelt üldjuhul märksa raskem omandada. Kõigepealt läheb neil tarvis kannatlikkust, sest uue keele selgeks saamine võib võtta aega. Tiheda ajakava korral eeldab see tihtilugu mõningate muude toimingute edasilükkamist.

„Väga tähtis on olla alandlik,” sõnab George. „Kui oled uues keeles algaja, pead olema valmis selleks, et sa kõneled nagu laps – ja mingil määral ka selleks, et sind võetakse nagu last.” Raamatus „How to Learn a Foreign Language” rõhutatakse: „Kui tõepoolest soovitakse edeneda, tuleb suruda alla nii mõndagi oma eneseuhkusest ja muretsemisest oma väärikuse pärast.” Niisiis, ärgem kartkem teha vigu. „See, et kunagi ei tehta vigu, tähendab seda, et uut keelt ei kasutata piisaval määral,” märgib Ben.

Ärgem muretsegem selle pärast, et meie vigade üle naerdakse – naergem kaasa! Küllap saabub kord päev, mil me selle kohta, mida oleme öelnud, pajatame lõbusaid lugusid. Samuti ärgem kartkem esitada küsimusi. Meelespidamisel on abiks arusaamine, miks midagi just sel viisil öeldakse.

Kuna uue keele õppimine tähendab üldjuhul ka uue kultuuri õppimist, tuleb kasuks kohanemisvõime ja avatus. „Uut keelt õppides olen hakanud mõistma, et asju võib näha ja teha mitut moodi,” lausub Julie. „Üks viis pole tingimata parem kui teine – see on vaid teistsugune.” Jay soovitab: „Püüa leida seda keelt kõnelevate inimeste seast sõpru ja tunne nendega koos olemisest rõõmu.” Kindlasti soovivad kristlased, et sellised sõbrad pakuksid head seltsi ning kasutaksid viisakat keelt (1. Korintlastele 15:33; Efeslastele 5:3, 4). Jay lisab: „Kui nad näevad, et sa tunned huvi nende, nende toidu, muusika ja muudegi asjade vastu, tõmbab see neid endastmõistetavalt sinu poole.”

Mida enam aega me pühendame keele õppimisele – mis veelgi tähtsam, selle kasutamisele –, seda kiirem on edenemine. „Me omandame keeleoskust kana kombel terahaaval nokkides,” täheldab George. „Väiksed kübemed pole iseenesest kuigi tähelepanuväärsed, ent ajapikku saab neist kuhil.” Bill, kes misjonärina tegutsedes on õppinud mitut keelt, ütleb: „Mul olid ülestähendatud sõnad kaasas igal pool, kuhu ma läksin, nii et sain neid korrata alati, kui mul selleks mõni minut aega juhtus jääma.” Paljud on leidnud, et kui võtta õppimiseks korrapäraselt pisut aega, annab see tõhusamaid tulemusi kui õppimine harva ja pikka aega korraga.

Keeleõppimiseks on olemas suures valikus abivahendeid, kaasa arvatud raamatud, salvestised, küsimuskaardid jne. Kuid sellele vaatamata leiavad paljud, et kõige paremini edeneb õppimine organiseeritult klassiruumi atmosfääris. Kasutagem meetodit, mis meile kõige paremini sobib. Kuid ärgem unustagem, et ilma pingutuste ja visaduseta asi ei edene. Ent saab teha nii, et õppimine kulgeks kergemini ja mõnusamalt. Üks moodus on suurendada kokkupuudet keele ja kultuuriga.

„Kui on omandatud mõningad keele põhialused ja vähemalt algeline sõnavara, oleks kõige parem viibida mõnda aega maal, kus valdavalt seda keelt räägitakse,” möönab George. Teda toetab Barb: „Keele kodumaal viibides hakkad keele eripära tunnetama.” Mis veelgi olulisem, keelekeskkonnas olles on kergem hakata uues keeles mõtlema. Muidugi mõista pole kõigil inimestel võimalik teise riiki minna. Kuid ka kohapeal võib avaneda võimalusi keelde ja kultuuri põhjalikumalt süüvida. Õpitavas keeles võib olla näiteks saadaval kõlbeliselt vastuvõetavaid ja kosutavaid trükiseid või siis edastatakse raadio- ja telesaateid. Otsi oma ümbruskonnast üles inimesed, kes seda keelt hästi valdavad, ja räägi nendega. „Lõppude lõpuks on kõige olulisem edenemise eeldus harjutamine,” märgitakse raamatus „How to Learn a Foreign Language”. *

Seisakud

Mõnikord võidakse keelt edasi õppides tajuda, otsekui seistaks paigal – ponnistustele vaatamata püsib tase samasugusena ning mitte mingit paranemist pole märgata. Mida siis teha? Kõigepealt tuleks mõelda põhjustele, miks keeleõpet alustati. Paljud Jehoova tunnistajad on asunud omandama uut keelt, et aidata inimestel Piiblit tundma õppida. Algsetele eesmärkidele mõtlemine võib anda uut otsusekindlust.

Teiseks, seadkem endale mõistlikud ootused. „Võib-olla ei õpi sa mitte kunagi nii hästi kõnelema kui kohalikud,” märgitakse raamatus „How to Learn a Foreign Language”. „See polegi sihiks. Sa lihtsalt soovid, et inimesed sinust aru saaksid.” Niisiis, selle asemel et kurta, et me pole uue keele kõnelemises samavõrd kodus kui oma emakeeles, keskendugem sellele, et juba selgeks õpitu alusel oma mõtteid selgelt edasi anda.

Kolmandaks, seadkem tähiseid, et oma edenemist hinnata. Keelt õppida on nagu rohu kasvamist vaadata – me ei märka kasvamist, kuid ometi sirgub rohi tasapisi kõrgemaks. Samuti siis, kui vaadata tagasi ajale, mil õppimist alustati, võib vaieldamatult näha edasiminekut. Ärgem hinnakem oma edenemist teiste järgi. Piibli kirjakohas Galaatlastele 6:4 tuuakse ära hea põhimõte, mida järgida: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele.”

Neljandaks, suhtu protsessi kui pikaajalisse investeeringusse. Mõtle sellele: kui võimekas kõneleja on kolme- või nelja-aastane laps? Kas ta kasutab raskeid sõnu või keerukat grammatikat? Loomulikult mitte! Sellegipoolest on ta võimeline lihtsaks vestluseks. Tõepoolest, ka lapsel võtab keele õppimine aastaid.

Viiendaks, kasuta uut keelt nii palju kui võimalik. „Kui ma keelt regulaarselt ei kasutanud, tundus mulle, et seisan paigal,” lausub Ben. Seega, kasuta seda pidevalt. Vestle ja veel kord vestle! Loomulikult võib tekitada frustratsiooni see, kui üritada vaid väikelapse sõnavara najal jutelda. „Mulle oli kõige raskem asjaolu, et ma ei suutnud öelda seda, mida ma tahtsin, siis, kui ma seda tahtsin,” kurdab Mileivi. Kuid just see nördimustunne võib anda ajendi visalt edasi pürgida. „Mulle ei meeldinud sugugi olla tasemel, kus ma jutust ja naljadest midagi aru ei saanud,” meenutab Mike. „Arvan, et just see tunne pani mind hoolsamini tööd tegema, et see etapp selja taha jätta.”

Kuidas teised saavad aidata

Kuidas saavad need, kes keelt juba valdavad, õppijat aidata? Varem tsiteeritud Bill soovitab: „Kõnele aeglaselt, kuid õigesti, kasutamata sealjuures lapselikku keelt.” Julie sõnab: „Ole kannatlik, ära püüa õppija eest lauseid lõpetada.” Tony meenutab: „Kakskeelsed inimesed kippusid minuga kõnelema mu emakeeles. See aga tegelikult pidurdas mu edasiminekut.” Seepärast on mõningad keeleõppijad palunud sõpradel kõnelda nendega mõnda aega vaid õpitavas keeles ning osutada sellele, mis vajaks parandamist. Samuti hindavad keeleõppijad väga neid, kes nende ponnistustele siiralt tunnustust avaldavad. George ütleb selle kohta: „Ilma sõprade armastuse ja julgustuseta poleks ma küll sellega hakkama saanud.”

Niisiis, kas võõrkeele õppimine väärib pingutusi? „Kindlasti!” vastab Bill, kes, nagu juba mainitud, räägib mitut keelt. „See on avardanud mu elutunnetust ning aidanud näha asju uues perspektiivis. Mis kõige tähtsam, olla suuteline uurima Piiblit inimestega, kes neid keeli räägivad, ning näha, kuidas nad Piibli tõed vastu võtavad ja vaimselt edenevad, tasub küllaga kõik pingutused. Kord lausus üks 12 keelt valdav polüglott mulle: „Ma kadestan sind. Mina õpin keeli lihtsalt enda meeleheaks, sina aga selleks, et inimesi tõesti aidata.””

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 11]

Soov aidata teisi annab keele õppimiseks võimsa tõuke