Egiptusest kõikjale maailma

„ÄRGAKE!” ITAALIA-KORRESPONDENDILT

„OBELISKID on „reisinud” oma sünnimaalt kaugele,” kirjutab Itaalia ajakiri „Archeo”, „ning saanud oma võimsa kodutsivilisatsiooni tõelisteks sümboliteks.” Paljud neist kivisammastest toimetati Egiptusest juba ammu sellistesse linnadesse nagu Istanbul, London, Pariis, Rooma ja New York. Kes on käinud Roomas, on näinud obeliske kaunistamas paljusid selle linna kõige kuulsamaid väljakuid.

Obeliskid on tipust püramiidikujuliseks ahenevad neljatahulised kivisambad. Vanim obelisk on umbes 4000 aastat vana. Ent isegi kõige hilisem neist on ligikaudu 2000 aasta vanune.

Üldjuhul raiusid muistsed egiptlased obeliske välja punasest graniidist ja seda monoliitsete kivipankadena ning püstitasid need hauakambrite ja templite ette. Mõned obeliskid olid kolossaalsed. Suurim neist, mis on 32 meetrit kõrge ja kaalub umbes 455 tonni, seisab tänaseni ühel Rooma linna väljakul. Enamikule obeliskidele on sisse raiutud hieroglüüfid.

Nende monumentide eesmärgiks oli tuua austust päikesejumal Ra’le, avaldada talle tänu kaitse ja Egiptuse valitsejate võitude eest ning paluda temalt abi. Arvatakse, et obeliskide valmistamisel on võetud malli püramiidi kujust. Need sambad kujutavad päikesekiiri, mis soojendavad ja valgustavad maad.

Obeliske püstitati ka vaaraode ülistamiseks. Nende raidkirjadest võib lugeda, et üht või teist Egiptuse valitsejat on nimetatud „Ra armastatuks” või „ilusaks ... kui Atum”, kes oli õhtupäikese jumal. Üks obelisk ütleb vaarao sõjalise vapruse kohta: „Tema jõud on nagu [sõjajumal] Monthi jõud, nagu pulli jõud, kes trambib võõraste maade peal ja tapab vastuhakkajad.”

Esimesed obeliskid püstitati Egiptuse linna Junusse (Piiblis Oon). Arvatakse, et see nimi tähendab ’sammaste linna’, viidates võib-olla obeliskidele endile. Kreeklased kutsusid Junut Heliopoliseks, mis tähendab ’päikese linna’, kuna see oli Egiptuse peamine päikesekultuse keskus. Kreeka nimi Heliopolis vastab heebrea nimele Beet-Semes tähendusega ’päikese koda’.

Piibli Jeremija prohvetiraamat räägib Egiptusemaal oleva Beet-Semesi sammaste murdmisest. Nende sammaste all võidigi mõelda Heliopolise obeliske. Niisuguse obeliskidega seotud ebajumalateenistuse mõistis Jehoova Jumal hukka (Jeremija 43:10–13).

Murrust lahti raiumine ja transport

Seda, kuidas obeliske valmistati, võib teada saada tänu suurimale niisugusele monumendile, mis lebab tänase päevani Egiptuses Aswâni lähedal, kus see välja raiuti. Pärast seda, kui raiumiseks sobiv kivimikiht oli välja valitud, tehti selle pind tasaseks. Seejärel raiuti kivisse vaod, et sellesse joonistus obeliski siluett. Edasi kaevati tulevase obeliski alla käike ja need täideti palkidega, kuni kogu alumine pool oli lahti murtud. Aswâni monoliit, mis kaalus ligikaudu 1170 tonni ja mis oli raskem kui ükski teine muinasegiptlaste raiutud obelisk, pidi seejärel veetama Niiluse äärde ning sealt praamiga oma sihtkohta.

Nagu aga näha, jäeti Aswâni obelisk sinnapaika, kuna töölised mõistsid, et see on lootusetult pragunenud. Kui see obelisk oleks saanud valmis, kõrgunuks see 42 meetrini ja selle põhja pindala oleks olnud 16 ruutmeetrit. Kuidas aga obeliskid püsti tõsteti, on jäänud praeguseni mõistatuseks.

 Egiptusest Roomasse

Aastal 30 e.m.a sai Egiptusest Rooma provints. Mitmed Rooma keisrid soovisid ehtida oma pealinna prestiižikate monumentidega ja nii toimetatigi Roomasse koguni 50 obeliski. Obeliskide vedamiseks kasutati spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud suuri laevu. Ka Roomas olid obeliskid seotud päikesekultusega.

Pärast Rooma impeeriumi langemist Rooma linn rüüstati, suurem osa obeliske paisati ümber ning need vajusid unustusehõlma. Hiljem tahtsid aga nii mõnedki paavstid muistse linna varemete hulgas olevaid obeliske uuesti püsti seada, kuigi roomakatoliku kirik on tunnistanud, et Egiptuse valitsejad pühendasid obeliskid päikesele ning et need tõid pühadust teotavatele paganlikele templitele vaid tühist toredust.

Esimene obelisk püstitati uuesti paavst Sixtus V (1585–1590) ajal ning sellega kaasnes kurjade vaimude väljaajamine, õnnistamine, püha veega piserdamine ja viiruki põletamine. „Ma vannutan sind,” laulis piiskop Vatikani obeliski ees, „kandma püha Risti ja hoidma end kõige paganliku rüveduse ja religioosse nurjatuse eest.”

Niisiis, kui turistid tänapäeva Roomas kõrguvaid obeliske vaatavad, võivad nad imestada, kuidas neid suudeti valmistada, transportida ja püstitada. Samas võib neid ka hämmastada, kuidas saavad päikesekultusega seotud monumendid kaunistada paavstilinna. Kummaline kombinatsioon, kas pole?

[Pilt lk 15]

Luxor, Egiptus

[Pilt lk 15]

Rooma

[Pilt lk 15]

New York

[Pilt lk 15]

Pariis