Kanga värvimine nüüd ja muiste

„ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

KAS sa oled märganud, kui suurt mõju avaldavad meile värvid? Pole sugugi üllatav, et läbi ajaloo on inimesed tahtnud oma kangastele värvi lisada ning tegelenud riidevärvimisega.

Kui me ostame riideid, kodusisustust või kangaid, soovime, et nende värvid ei luituks ega tuhmuks. Selleks et saada teada, milliseid protsesse kasutatakse tekstiilide värvikindlaks muutmiseks ning kuidas arenesid traditsioonilised kanga värvimise meetodid, külastasime Põhja-Inglismaal Bradfordis asuvat SDC värvimuuseumi. * Seal avanes meil võimalus näha mõningaid riidevärve, mida on kasutatud läbi sajandite.

Värvid, mida kasutati muiste

Kuni 19. sajandi teise pooleni kasutati tekstiili värvimiseks üksnes looduslikke värvaineid, mis olid pärit taimedest, putukatest ja koorikloomadest. Näiteks toodeti sinist värvi harilikust sinerõikast (1), kollast värvi värvireseedast (2) ning punast värvi harilikust punavärvikust. Musta värvi saadi kampetše veripuust ning violetset lakmussamblikust. Ogakodalasteks kutsutud meretigudelt koguti purpurvärvi, mida tuntakse ka kui Tüürose purpurit (3). See värv oli väga kallis ning sellega värvitud kangaid kandsid Rooma keisrid.

Ka kaua enne Rooma keisrite aega kandsid tähtsad ja jõukad inimesed looduslike värvainetega värvitud riideid (Ester 8:15). Näiteks saadi punast värvi emastelt košenillitäidelt (4). Nendest täidest toodeti tõenäoliselt ka seda punast värvi, mida kasutati muistse Iisraeli kogudusetelgi sisustuse ning ülempreestri riiete värvimiseks (2. Moosese 28:5; 36:8).

Värvimisprotsess

Värvimuuseumi väljapanekutelt on näha, et suurem osa värvimisprotsesse kujutab endast palju enamat kui vaid lõnga või kanga värvainelahusesse kastmist. Paljudel juhtudel tuleb ühes värvimisprotsessi etapis kasutada kinnitit, mis tekitab värvaine ja kangakiu vahele tugeva sideme. Tänu sellele kinnitub värv kiududele, nii et see ei lahustu vees. Kinnititena tarvitatakse paljusid kemikaale, millest mõne kasutamine on ohtlik.

Osa värvimisprotsesse tekitab ebameeldivaid lõhnu. Üks selline protsess oli keerukas ja aeganõudev türgipunase värvi tootmine.  Sellega värviti puuvilla ning see jättis kangale helepunase valgus-, pesu- ja pleekimiskindla värvuse. Mingil ajal hõlmas see protsess 38 etappi ning võttis aega neli kuud. Mõned muuseumisse välja pandud kauneimad riided ongi värvitud türgipunasega (5).

Sünteetiliste värvide kasutuselevõtt

Esimese sünteetilise värvaine võttis kasutusele William Henry Perkin aastal 1856. Muuseumis võib lugeda, kuidas Perkin selle lilla värvi leiutas. 19. sajandi lõpuks oli loodud palju teisigi säravaid sünteetilisi värve. Tänapäeval toodetakse sünteetilisi värve üle 8000 tooni (6). Ainukesed looduslikud allikad, mille värvaineid veel pidevalt kasutatakse, on kampetše veripuu ning košenillitäid.

Muuseumis selgitatakse, kuidas saab värvida selliseid sünteetilisi tekstiile nagu tehissiid. Kõige populaarsema tehissiidi, viskoossiidi tootmist alustati kaubanduslikult 1905. aastal. Kuna viskoossiid sarnaneb keemiliselt puuvillaga, oli tollal võimalik selle värvimiseks kasutada enamikke olemasolevaid värvaineid. Hiljem tuli aga välja töötada uusi värve, et värvida moodsamaid sünteetilisi materjale, nagu atsetaatsiidi, polüestrit, nailonit ja akrüüli.

Värvikindlust pole kerge tagada

Kui ostame poest riideid või kangaid, soovime, et need oleksid värvikindlad. Kahjuks aga kipuvad paljud riided päikese käes, korduva pesemise ja pesuvahendite kasutamise tõttu pleekima. Mõnikord võib riiete värvi rikkuda higi või see, kui pesta neid koos teiste riietega. Värvide pesukindlus sõltub sellest, kui tugevalt on värvimolekulid kiudude külge jäänud. Korduv pesemine ja plekieemaldusvahendite kasutamine lahustab kiududelt värvi, mille tagajärjeks on kanga tuhmumine. Selleks et näha, kas pesuained, valgus, pesemine ja higi ei kuluta värve üle lubatud normi, tuleb värvitootjatel oma tooteid testida.

Ekskursioon värvimuuseumisse pani meid rohkem mõtlema, millisest materjalist on meie riided valmistatud. Eriti palju õppisime aga nende leidlike protsesside kohta, tänu millele saab kangaid värvikindlaks muuta.

[Allmärkus]

[Piltide allikaviide lk 24]

Fotod 1–4: Loa andnud: Colour Museum, Bradford (www.colour-experience.org)

[Piltide allikaviited lk 25]

Foto 5: Loa andnud: Colour Museum, Bradford (www.colour-experience.org); Foto 6: Clariant International Ltd., Switzerland