Majanduslik õitseng – aga kellele?

ME ELAME maailmas, kus jõukus üha kasvab. Kas seda on raske uskuda? Fakt on see, et mõned rahvad ei suuda kõike oma raha ära kulutada. Arvestuste kohaselt oli 2005. aasta maailma kogutoodang, see tähendab kaupade ja teenuste koguväärtus, rohkem kui 60 triljonit dollarit. Kui jaotada see kõigi maakera elanike vahel, teeks see inimese kohta umbes 9000 dollarit. Ja mis veel, maailma kogutoodang on kasvamas.

Ent olukord pole siiski selline, nagu võiks eeldada. Ühe hiljutise ÜRO aruande järgi on maailma kolme kõige rikkama inimese vara suurem kui 48 vaeseima rahva sisemajanduse kogutoodang ühtekokku. ÜRO arenguprogrammi teatel peavad 2,5 miljardit inimest hakkama saama vähem kui 2 dollariga päevas. Sajad miljonid inimesed kannatavad alatoitumuse all ning neil pole võimalik saada isegi puhast joogivett.

Ameerika Ühendriikides analüüsivad sotsioloogid niisuguse inimgrupi elu, keda ohustab vaesuserisk ning kelle vaesusesse langemise võimalus on väga suur. Vaatamata riigi suurele jõukusele, kuulub sellesse gruppi üle 50 miljoni elaniku.

Miks on siis nii, et kõikjal maailmas voolab riigikassadesse ja pangakontodele tohutul hulgal raha, ent sajad miljonid inimesed kannatavad puuduse all? Miks jaotub maailma kasvav rikkus nii ebavõrdselt?

[Väljavõte lk 3]

Kolm maailma jõukaimat inimest on rikkamad kui 48 vaest rahvast ühtekokku

 [Pilt lk 2, 3]

Lapstöölised selles telliskivitehases teenivad meie vääringus umbes 6 krooni päevas

[Allikaviide]

© Fernando Moleres/Panos Pictures

[Pildi allikaviide lk 3]

© Giacomo Pirozzi/Panos Pictures