Milline lootus on vaestel?

KÕVAS töötegemises pole iseenesest midagi halba, kui selle eest normaalset palka saadakse. Üks piiblikirjutaja märkis kord: „Ma mõistsin, et ... pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida! On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast” (Koguja 3:12, 13).

Aga nagu juba öeldud, on maailma majandussüsteem üles ehitatud nii, et raske töö eest ei maksta töötegijatele tihtipeale piisavalt palka. Niisiis tuleb paljudel kuidagimoodi ots otsaga kokku tulla. Vaevalt, et säärane elu kellelegi rõõmu ja naudingut valmistab. Kuigi maailma majandus on enneolematult kasvanud, jääb siiski pool maakera elanikkonnast tuludest ilma.

Jumal hoolib vaestest

Inimeste Looja Jehoova Jumal ei rõõmusta kindlasti sellise olukorra üle. Ta tunneb vaestele kaasa. Piibel kinnitab: „[Jumal] ei unusta hädaliste kisendamist” (Laul 9:13, P 1997). Jehoova on Jumal, kes hoolib vaestest.

Piibel ütleb: „Õnnetu jätab enese sinu [Jehoova] hooleks, sina oled vaeselapse abimees!” (Laul 10:14). Sellest tekstist on näha, et Jumal suhtub kannatavatesse inimestesse kui üksikisikutesse. * Ta vaatab iga inimese peale ja teab igaühe vajadusi. Temale on kõik kallid ning tema tähelepanu väärib viimne kui üks inimene. Jehoova kutsub nii vaeseid kui rikkaid õppima end jäljendama ja endaga sõbraks saama.

Üks asi, mida võime Jumalalt õppida, on kaastunne ja empaatia. Jehoova tunnistajad peavad end suureks vaimseks pereks. Nad hindavad igaüht endi seas ning nende keskel valitseb tõeline kristlik armastus. Issand Jeesus Kristus ütles kord oma järelkäijatele: „Teie kõik olete vennad” (Matteuse 23:8). Seega, kõik need, kes hakkavad Jumalat  õigel viisil teenima, saavad vennaskonna osaks, kus ei tehta vahet vaestel ega rikastel. Nad hoolitsevad üksteise eest ning on abivajajatele rasketel aegadel toeks.

Piiblis on ka põhimõtteid, mis aitavad vaesust leevendada. Pühakiri näitab, et Jumal mõistab hukka tervise rikkumise, nagu seda on suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine (Õpetussõnad 20:1; 2. Korintlastele 7:1). Inimene, kes elab selle põhimõtte järgi, säästab raha, mis muidu kuluks halbadele harjumustele. Samuti aitab see vältida haigusi, mida suitsetamine ja joomine põhjustavad, ning seega kulutamast raha nende haiguste raviks. Piibel õpetab ka hülgama materialistlikku mõtlemist ja ahnust (Markuse 4:19; Efeslastele 5:3). Pidades kinni nendest Jumala Sõna mõtetest, hoidub inimene raiskamast raha hasartmängude peale.

Piiblis leidub põhimõtteid igapäevaeluks, mis on praktilised isegi neile, kel tuleb elada äärmises vaesuses. Toome ühe näite.

Riigis, kus on suur tööpuudus, riskib üks vabrikutööline töökoha kaotusega, paludes end töölt varem vabaks, et minna kristlikele koosolekutele. Tema tööandja võiks ta vallanda, kuid üllatuseks nii sellele töölisele kui ka teistele tema soov rahuldatakse. Lisaks ütleb ülemus naisele, et tema soovib niisugust eeskujulikku töölist alati oma vabrikusse. Miks?

See tööline on Jehoova tunnistaja, kes elab Piibli põhimõtete järgi. Soovides olla alati aus, ei valeta ega varasta ta kunagi ja nii saavutab ta hea maine (Heebrealastele 13:18, UM). Rakendades ellu Koloslastele 3:22, 23 toodud põhimõtet, teeb ta oma tööd südamest. See tähendab, et ta kuuletub tööandjale ning on iga päev usin.

Muidugi elame me veelgi maailmas, kus valitseb isekus ning kõige tähtsamaks peetakse kasumit. Mõned, kes peavad Piibli põhimõtetest  sügavalt lugu, on sellegipoolest sunnitud nägema ränka vaeva, et hankida endale toitu, riideid ja omada elupaika. Kuid nendel inimestel on Looja ees puhas südametunnistus ja nad ootavad tänu Jumala antud lootusele kindlustundega eesseisvaid paremaid aegu (Roomlastele 15:13).

Püsiv lahendus vaesuse lõpetamiseks

Piibel näitab, millist vastumeelsust tunneb Jehoova nende vastu, kes vaeseid rõhuvad. Jumala inspireeritud Sõna ütleb: „Häda neile, kes annavad nurjatuid seadusi, ja kirjutajaile, kes lakkamatult kirjutavad surveks, et väänata abitute õigust ja kiskuda kohus ... viletsailt, et lesknaised saaksid neile saagiks ja et nad võiksid vaeseidlapsi paljaks riisuda!” (Jesaja 10:1, 2). Ükskõik kas tänapäeva majandusjuhid ignoreerivad vaeseid teadlikult või teadmatult, kuuluvad nad rõhuvasse majandussüsteemi, millele Kõikvõimas Jumal kavatseb teha lõpu.

Prohvet Jesaja esitab niisugustele rõhujatele tõsise küsimuse: „Mida te teete katsumispäeval ja tormis, mis tuleb kaugelt?” (Jesaja 10:3). Jehoova kõrvaldab need inimesed, kui hävitab ebaõiglase majandussüsteemi, mida nad üleval hoiavad.

Ent Jumalal on plaanis teha midagi enamat kui vaid astuda samme rõhujate vastu. Ta annab siirastele inimestele elu, kus puudub ebaõiglus. Tänu oma ülevale valitsusele võimaldab Jumal inimestel elada rahuldustpakkuvat ja õnnelikku elu, ilma et keegi peaks virelema vaesuses. Selleks et tulevikus hästi elada, ei lähe tarvis suurt pärandust, kasulikke ärisuhteid ega suurepärast ärivaistu. Miks me võime aga olla kindlad, et selline aeg üldse saabub?

Jeesus Kristus, kelle Jehoova on seadnud valitsema inimkonna üle, viitas niisugusele imelisele tulevikule kui uuestiloomisele (Matteuse 19:28, UM). See sõna kätkeb  endas mõtet uuendamisest ja inimeste elule uue alguse andmisest. Kasutades sõna „uuestiloomine”, rõhutas Jeesus seda, et Jehoova annab enda silmis õigetele inimestele võimaluse elada elu, mida Tema neile soovib. Kõige selle hea hulgas, mida Jumal siis inimeste jaoks teeb, on ka see, et ta kõrvaldab igaveseks ebaõiglase majandussüsteemi, mis nii paljusid koormab.

Piibel räägib prohvetlikult Jeesus Kristuse valitsuse kohta järgmist: „Tema kisub hädast välja vaese, kes kisendab, ja viletsa ja selle, kel pole abimeest! Ta säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis!” (Laul 72:12–14).

Ka sind võib oodata ees niisugune ilus tulevik. Et aga olla kõlblik saama elu selles uues maailmas, on kõigepealt tähtis Jumala tahet tundma õppida ja siis seda ka täita. Langeta Jumala Sõna põhjal tark otsus. Hoia silme ees seda imelist tulevikku, mis Jumalal on plaanis kogu inimkonna jaoks. See ei too pettumust. Jumala Sõna tõotab: „Sest vaest ei unustata mitte jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks!” (Laul 9:19).

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 9]

Sind võib oodata ees imeline tulevik

[Kast/pilt lk 10]

Kas kolida paremal järjel riiki?

Jumala Sõna ei ütle, kus keegi peaks elama või töötama. Ent Piibli põhimõtted aitavad inimesel jõuda järeldusele, kas majanduslikel põhjustel teise riiki kolimine on soovitatav või mitte. Mõtiskle järgmiste küsimuste ja Pühakirja põhimõtete üle.

1. Kas olen lasknud end mõjutada põhjendamatutel juttudel? Õpetussõnad 14:15 ütleb: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga taipaja paneb tähele oma samme!” Üks mees, kes oli kolinud Ida-Euroopast rikkasse riiki, ütles: „Olin kuulnud, et siin kasvab raha nagu lehti puudel. Mina pole neid puid aga veel leidnud.”

2. Kas mul on tasakaalukas suhtumine oma pere vajadustesse? Või ajan vajadused segamini ebarealistlike soovidega? Perekonnapead on kohustatud oma naise ja laste eest materiaalselt hoolitsema (1. Timoteosele 5:8). Kuid isadel on Jumala ees vastutus ka oma lapsi moraalselt ja vaimselt harida (5. Moosese 6:6, 7; Efeslastele 6:4). Isa võib küll mujale tööle kolides rohkem raha koju tuua, kuid ta ei saa õpetada lapsi moraalselt ja vaimselt, kui ta ei näe neid nädalate, kuude või koguni aastate kaupa.

3. Kas ma mõistan, et pikaajaline kodust eemalolek võib põhjustada abielurikkumist? Jumala Sõna õhutab abielupaare arvestama üksteise seksuaalsete vajadustega (1. Korintlastele 7:5).

4. Kas ma saan aru, et illegaalselt teise riiki asumine võib tekitada tõsiseid probleeme valitsusametnikega? Tõelised kristlased peavad kuuletuma riigi seadustele (Roomlastele 13:1–7).

[Pildid lk 8, 9]

Piibli põhimõtete rakendamine aitab nii rikkaid kui vaeseid

[Pildi allikaviide lk 7]

Ülemine pilt: © Trygve Bolstad/Panos Pictures