Piibli seisukoht

Kuidas on tark suhtuda rahasse?

PIIBEL annab edasi mõtte, et raha pakub kaitset (Koguja 7:12). Kuna rahaga saab maksta toidu, riiete ja peavarju eest, siis võib öelda, et raha pakub kaitset vaesusega kaasnevate raskuste eest. Tõepoolest, materiaalses mõttes on raha eest võimalik osta praktiliselt kõike, nagu ütleb Koguja 10:19: „Raha eest saab kõike.”

Jumala Sõna innustab meid tublisti tööd tegema, nii et meil oleks olemas kõik vajalik enda ja oma pere tarbeks (1. Timoteosele 5:8). Tõesti, kõva töö pakub täiesti õigustatult rahuldust ning annab väärikus- ja turvatunde (Koguja 3:12, 13).

Lisaks võimaldab kõva töö meil olla heldekäelised rahalises mõttes. Jeesus ütles, et „õndsam on anda kui võtta” (Apostlite teod 20:35). Sellist õnne kogeme siis, kui kasutame lahkesti oma raha hädasolijate, iseäranis kaaskristlaste aitamiseks, või ostame kingituse mõnele armsale inimesele (2. Korintlastele 9:7; 1. Timoteosele 6:17–19).

Jeesus õhutas oma järelkäijaid olema heldekäelised, ja seda mitte lihtsalt vahetevahel, vaid harjumuslikult, otsekui oleks see eluviis. „Olgu teil tavaks anda,” ütles ta (Luuka 6:38, UM). Sama põhimõte käib ka Jumala Kuningriigi tööga seotud annetuste kohta (Õpetussõnad 3:9). Tõepoolest, heldekäelisus aitab meil ’teha endile sõpradeks’ Jehoova ja tema Poja (Luuka 16:9).

 Hoidu „rahaahnuse” eest

Isekad inimesed annavad harva midagi teistele, ja kui nad seda teevad, võib neil selleks olla mingi tagamõte. Tihti on nende probleemiks rahaahnus, mille tagajärjel vastupidiselt nende ootustele on nad hoopis õnnetud. „Rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu,” ütleb 1. Timoteosele 6:10. Miks kaasneb rahaahnusega rahulolematus ja isegi valu?

Üks põhjus on see, et ahne inimese rikkusehimu on täitmatu. „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha,” ütleb Koguja 5:9. Seepärast valmistab lõputu pettumus rahaahnetele inimestele „torkavat valu”. Lisaks on nende ahnuse tagajärjeks ebaõnnestunud suhted, õnnetu pereelu ja isegi suutmatus korralikult puhata. „Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!” (Koguja 5:11.) Eelkõige pälvib rahaahnus Jumala ebasoosingu (Iiob 31:24, 28).

Nii Piiblist kui ilmalikust ajaloost võib leida palju näiteid inimeste kohta, kes varastasid, väänasid õigust, müüsid oma keha, sooritasid mõrva, reetsid teisi ja valetasid – ja seda kõike raha pärast (Joosua 7:1, 20–26; Miika 3:11; Markuse 14:10, 11; Johannese 12:6). Oma maise teenistuse ajal kutsus Jeesus üht „väga rikast” noort valitsejat end järgima. Paraku lükkas mees selle võrratu kutse tagasi, kuna see oleks toonud talle rahalist kahju. Vastuseks teatas Jeesus: „Kui raske on jõukail sisse minna Jumala riiki!” (Luuka 18:23, 24).

Praegusil „viimseil päevil” peavad kristlased iseäranis valvsad olema, sest nagu ennustatud, on inimesed enamasti „rahaahned” (2. Timoteosele 3:1, 2). Tõsikristlased, kes tegelevad püsivalt vaimsete asjadega, ei lähe kaasa selle ahnuse suundumusega, sest neil on midagi kaugelt ülevamat kui raha.

Midagi paremat kui raha

Kui kuningas Saalomon teatas, et raha pakub kaitset, ütles ta veel, et ka tarkus pakub kaitset, sest see „hoiab elus selle omaniku” (Koguja 7:12). Mida ta mõtles? Saalomon viitas siin tarkusele, mis põhineb täpsetel teadmistel Pühakirjast ja tervemeelsel jumalakartusel. Jumalik tarkus, mis on ülevam rahast, võib säästa inimest paljudest elus ettetulevatest lõksudest ja isegi enneaegsest surmast. Just nagu kroon, nii toob ka tõeline tarkus inimesele ülistust ja austust (Õpetussõnad 2:10–22; 4:5–9). Ja kuna see võimaldab saavutada Jumala heakskiidu, on seda kutsutud „elupuuks” (Õpetussõnad 3:18).

Need, kes siiralt soovivad sellist tarkust ja kes on valmis seda otsima, näevad, et seda on kerge leida. „Mu poeg! Kui sa ... aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse! Sest Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus!” (Õpetussõnad 2:1–6.)

Kuna tõelised kristlased väärtustavad rohkem tarkust kui raha, kogevad nad rahu, õnne ja turvatunnet, millest rahaarmastajad jäävad ilma. Heebrealastele 13:5 ütleb: „Teie meelelaad olgu rahaahnuseta; olge rahul sellega, mis teil on. Sest tema [Jumal] on öelnud: „Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!”” Raha sellist turvalisust ei paku.

KAS SA OLED MÕELNUD?

▪ Kuidas pakub raha kaitset? (Koguja 7:12)

▪ Miks on Jumala tarkus ülevam kui raha? (Õpetussõnad 2:10–22; 3:13–18)

▪ Miks me peaksime hoiduma rahaarmastusest? (Markuse 10:23, 25; Luuka 18:23, 24; 1. Timoteosele 6:9, 10)