Noored küsivad:

Miks pole õige kurameerida salaja?

Jessica * seisis dilemma ees. Kõik algas sellest, kui klassivend Jeremy hakkas tema vastu huvi tundma. „Ta oli väga kena,” ütleb ta, „ja minu sõbrannad ütlesid, et korralikumat poissi on raske leida. Nii mõnedki tüdrukud oleksid tahtnud temaga käima hakata, kuid ta polnud neist huvitatud. Ainult mina meeldisin talle.”

Mõne aja pärast kutsus Jeremy Jessicat endaga välja. Jessica ütleb: „Selgitasin talle, et kuna olen Jehoova tunnistaja, ei lubata mul käia kellegagi, kes pole minuga sama usku. Kuid Jeremy käis välja idee: „Miks me ei võiks kohtuda sinu vanemate teadmata?””

KUI keegi, kes sulle meeldib, teeks sinule sellise ettepaneku, kuidas sa vastaksid? Sind võib see üllatada, aga esialgu Jessica nõustus Jeremy plaaniga. Ta ütleb: „Olin veendunud, et kui ma temaga käima hakkan, siis võin teda õpetada armastama Jehoovat.” Kuidas olukord arenes? Seda saame hiljem teada. Vaatame kõigepealt, kuidas võib isegi muidu eeskujulik noor kristlane nagu Jessica kogemata sattuda salaja kohtamaskäimise lõksu.

Miks nõnda tehakse

Mõned hakkavad kurameerima üsna varakult. „Olen näinud 10–11-aastaseid lapsi, kel on oma poiss või tüdruk,” ütleb Susan, kes elab Inglismaal. Miks nad sellega nii kiirustavad? Sageli on põhjuseks loomulik vastassugupoole külgetõmme ja mõningane eakaaslaste surve. „Hormoonid möllavad ja koolis kõik käivad kellegagi,” ütleb Lois Austraaliast.

 Kuid miks kurameerivad mõned salaja? „Tõenäoliselt kardavad nad, mida vanemad sellest arvavad,” ütleb Jeffrey Inglismaalt. David, kes elab Lõuna-Aafrika Vabariigis, arvab samamoodi. „Nad teavad, et vanemad poleks sellega nõus,” sõnab ta, „ja sellepärast nad seda neile ei ütlegi.” Jane Austraaliast juhib tähelepanu veel ühele võimalusele. „Salajane käimine on mäss,” ütleb ta. „Kui sulle tundub, et sind pole koheldud kui noort täiskasvanut, keda sa enese arvad olevat, otsustad sa teha seda, mida tahad, ja lihtsalt ei ütle vanematele. Selle salajas hoidmine pole raske.”

Loomulikult käsib Piibel sul kuulata oma vanemate sõna (Efeslastele 6:1). Ja kui sinu vanemad on kurameerimisele vastu, siis on neil selleks kindlasti head põhjused. Näiteks kui nad on Jehoova tunnistajad, soovivad nad ehk, et sa kurameeriksid vaid kaasusklikuga, ja ka seda, et te mõlemad oleksite abiellumiseks valmis. * Ära aga üllatu, kui leiad end mõtlemas:

▪ Ma tunnen end üksikuna, kuna kõik käivad kellegagi peale minu.

▪ Ma olen sisse võetud kellestki, kes pole minuga sama usku.

▪ Tahaksin kaaskristlasega väljas käia, kuigi olen abiellumiseks liiga noor.

Nähtavasti sa tead, mida ütleksid sinu vanemad nende mõtete kohta. Ja sügaval sisimas tead ka, et neil on õigus. Siiski võid tunda nagu Manami Jaapanist, kes ütleb: „Surve kurameerida on nõnda tugev, et mõnikord ma kahtlen oma seisukohas. Tänapäeva noortele tundub mõeldamatu kohtamas mitte käia.” Seesuguses olukorras on hakanud mõned kurameerima ning varjanud seda oma vanemate eest. Kuidas?

„Meile öeldi, et hoiaksime seda saladuses”

Salajane kurameerimine tähendab tegelikult suurt petmist. Mõned hoiavad kurameerimist salajas nõnda, et suhtlevad peamiselt telefoni või Interneti teel. Avalikus kohas on nad lihtsalt sõbrad, samal ajal kui meilid, tekstisõnumid ja telefonikõned näitavad hoopis midagi muud.

Caleb Nigeeriast räägib veel ühest kavalast taktikast. Ta ütleb: „Mõned noored, kes salaja kohtamas käivad, kasutavad eakaaslaste hulgas üksteisega rääkides salasõnu ja hüüdnimesid, nii et teised ei taipa, millest nad räägivad.” Teine meetod on organiseerida seltskondlikke üritusi, et siis kahekesi koos olla. James Inglismaalt ütleb: „Kord kutsuti meid ühte kohta vaid selleks, et kaks noort saaksid omavahel koos olla. Meil kästi seda saladuses hoida.”

Nagu Jamesi ütlusest näha, korraldatakse salajane kohtamine sageli koostöös teiste sõpradega. „Vähemalt üks sõber teab olukorrast, kuid ei räägi midagi,” ütleb Carol Šotimaalt.

Sageli on sellega seotud häbitu ebaausus. „Paljud salatsevad, et käivad kellegagi, valetades oma vanematele, kuhu nad lähevad,” ütleb Beth Kanadast. Misaki Jaapanist tunnistab, et tema tegi just niiviisi. „Pidin hoolikalt lugusid välja mõtlema,” ütleb ta. „Olin ettevaatlik, et ma ei valetaks millegi muu kohta peale kurameerimise, sest ei tahtnud kaotada vanemate usaldust.”

Salajase kurameerimise püünised

Kui tekib kiusatus hakata salaja kurameerima – või kui sa juba teed seda –, tuleks sul mõelda järgneva peale.

▪ Kuhu ma oma pettusega jõuan? Kas sa kavatsed lähitulevikus selle isikuga abielluda? „Kurameerimine ilma abiellumiskavatsuseta on kui mingi asja reklaamimine, mida sa ei müü,” ütleb Evan, kes elab Ameerika Ühendriikides. Õpetussõnad 13:12 ütleb: „Pikk ootus teeb südame haigeks.” Kas sa tõesti soovid põhjustada südamevalu inimesele, kellest sa hoolid?

▪ Kuidas suhtub Jehoova sellesse, mida ma teen? Piibel ütleb, et „kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil  aru anda” (Heebrealastele 4:13). Seega, kui sa varjad enda või oma sõbra kurameerimist, siis tea, et Jehoova juba teab seda. Ja kui sellega on seotud pettus, siis on sul põhjust selle üle muret tunda. Jehoova Jumal ei salli vähimatki valetamist. Tõesti, Piiblis on „valelik keel” silmapaistvalt esile toodud koos teiste asjadega, mida ta jälestab (Õpetussõnad 6:16–19).

Salajane kurameerimine röövib sinult kaitse, mis sul on siis, kui sinu suhe on avalik. Pole üllatav, et mõned on langenud salaja kurameerides seksuaalsesse ebamoraalsusse. Jane Austraaliast räägib ühest sõbrannast, kes käis salaja koolivennaga kohtamas ning hakkas seetõttu kaksikelu elama. „Kui tema isa teada sai, et tal on poiss-sõber, oli ta juba rase,” ütleb Jane.

See on kindlasti tark tegu, kui räägid oma vanematega või mõne küpse täiskasvanud kristlasega sellest, kui sul on kellegagi salajane suhe. Ja kui sul on sõber, kes salaja kurameerib, siis ära ole selle kaasosaline, aidates seda varjata (1. Timoteosele 5:22). Pealegi, kuidas sa ennast tunned, kui suhe lõppeb valusasti? Kas poleks sa siis selles vähemalt osaliselt vastutav? Oletame, et sul on sõber, kellel on suhkruhaigus, ning ta sööb salaja maiustusi. Mida sa teeksid, kui saad sellest teada, kuid sõber palub sul seda mitte kellelegi rääkida? Mille pärast sa kõige rohkem muretseksid – kas oma sõbra saladuse hoidmise pärast või tegutseksid viisil, mis aitaks tema elu päästa?

Sama peab paika ka siis, kui sa tead kedagi, kes kurameerib salaja. Ära muretse sellepärast, et võid sõprussuhte alatiseks rikkuda! Aja jooksul mõistab tõeline sõber, et sa tegutsesid tema parimates huvides (Õpetussõnad 27:6).

„Teadsin, mida pean tegema”

Kui Jessica, keda mainiti artikli alguses, kuulis, mis juhtus ühe teise sarnases olukorras kristlasega, siis muutis ta oma meelt salaja kurameerimise osas. „Kui kuulsin, kuidas nende suhe lõppes,” ütleb Jessica, „teadsin, mida pean tegema.” Kas äraütlemine oli lihtne? Ei! „Ta oli ainuke poiss, kes mulle on meeldinud,”  ütleb Jessica. „Nutsin mitu nädalat iga päev.”

Ent Jessica teadis veel midagi – nimelt seda, et ta armastab Jehoovat ja et kuigi ta kaldus korraks õigelt teelt kõrvale, tahtis ta tõesti teha seda, mis on õige. Mõne aja pärast lahkuminekuvalu vaibus. Jessica ütleb: „Nüüd on minu suhted Jehoovaga tugevamad kui kunagi varem. Olen väga tänulik, et ta annab meile vajalikke juhiseid täpselt õigel ajal!”

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

MÕTTEAINET

▪ Mõtiskle kolme olukorra üle, mis on toodud rasvases kirjas leheküljel 27. Kas mõni nendest kirjeldab seda, mida sina vahetevahel tunned?

▪ Kuidas sina lahendaksid sellise olukorra, ilma et hakkaksid salaja kurameerima?

[Kast lk 28]

Salatsemine või privaatsus?

Sugugi mitte kõik kurameerimisega seotud salatsemised pole pettus. Mõtle näiteks noore abiellumisealise mehe ja naise peale, kes soovivad üksteisega paremini tuttavaks saada, kuid tahavad seda mõnda aega enda teada hoida. Võib-olla, nagu ütles noormees Thomas, „ei taha nad kuulda selliseid nöökavaid küsimusi: „Millal te siis abiellute?””.

Kohatu surve teiste poolt võib tõepoolest kahjulik olla. (Ülemlaul 2:7.) Seega võivad mõned paarid suhte algstaadiumis otsustada, et nad ei avalikusta oma suhet – samal ajal hoolitsevad aga selle eest, et mitte end teistest eraldada (Õpetussõnad 10:19). „See annab kahele inimesele aega otsustada, kas neil on teineteise suhtes tõsised kavatsused,” ütleb 20-aastane Anna. „Kui on, siis nad avalikustavad oma suhte.”

Samal ajal oleks aga vale varjata suhet nende eest, kellel on õigus seda teada, näiteks oma vanemate või partneri vanemate eest. Kui sa ei saa avameelselt rääkida oma kurameerimisest, siis küsi endalt, miks. Kas sinu olukord on sarnane Jessica omaga, millest räägiti käesoleva artikli alguses? Kas sa mõistad oma südames, et sinu vanematel oleks mõjuvaid põhjusi olla sellele vastu?

[Kast lk 29]

LAPSEVANEMATELE

Kui oled eelmise artikli läbi lugenud, võib sul tekkida mõte: „Kas minu poeg või tütar kurameeriks minu teadmata?” Loe, mida paljud noored ütlesid ajakirjale „Ärgake!” selle kohta, miks mõnel võib tekkida kiusatus kurameerida salaja, ja seejärel mõtle juuresolevate küsimuste peale.

▪ „Mõni ei leia kodunt toetust, mistõttu nad loodavad seda leida oma poisilt või tüdrukult.” (Wendy)

Kuidas teha kindlaks, et hoolised oma lapse emotsionaalsete vajaduste eest küllaldasel määral? Kas saaksid midagi selles osas paremini teha? Kui jah, siis mida?

▪ „Kui olin 14, küsis minult üks vahetusõpilane, kas ma tahaksin olla tema tüdruk. Nõustusin. Mõtlesin, et küll oleks tore, kui mul oleks poiss, kes paneb oma käed minu ümber.” (Diane)

Kui Diane oleks sinu tütar, mida sa sellises olukorras ette võtaksid?

▪ „Mobiiltelefonid teevad salajase kurameerimise lihtsaks. Vanematel pole aimugi, mis on teoksil!” (Anette)

Milliseid ettevaatusabinõusid sa saaksid kasutusele võtta seoses sellega, milleks su laps telefoni kasutab?

▪ „Salajane kurameerimine on palju lihtsam, kui vanemad ei pööra eriti tähelepanu, mida nende lapsed teevad ja kellega nad koos on.” (Thomas)

Kas sa saad mingil moel rohkem seotud olla oma teismeeas lapse eluga, kuid siiski anda talle piisaval määral vabadust?

▪ „Sageli pole vanemad lastega samal ajal kodus või nad usaldavad liigselt oma lapsi, lubades neil teistega välja minna.” (Nicholas)

Mõtle, kes on sinu lapse lähedaseim kaaslane. Kas sa tõesti tead, millega nad omavahel olles tegelevad?

▪ „Salaja võidakse kurameerima hakata siis, kui vanemad on ülearu ranged.” (Paul)

Kuidas saaks sinu „mõistlikkus ... teatavaks”, ent samal ajal ei läheks vastuollu Piibli seaduste ja põhimõtetega? (Filiplastele 4:5, UM.)

▪ „Varases teismeeas oli mul madal enesehinnang ja ma igatsesin tähelepanu järele. Hakkasin teisest kogudusest ühe poisiga meili teel suhtlema ja armusin. Ta tekitas minus tunde, et olen eriline.” (Linda)

Milline on sinu meelest parem viis, kuidas oleks võinud Linda vajadustele kodus tähelepanu pöörata?

Miks mitte arutleda oma poja või tütrega selle artikli ja ka selle lehekülje üle? Parim abinõu salatsemise vastu on sõbralik ja otsekohene vestlemine. Noore inimese vajaduste tajumine võtab aega ja nõuab kannatlikkust, kuid pingutused saavad kuhjaga tasutud (Õpetussõnad 20:5).