Toledo – keskaja kultuuride kütkestav segu

„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT

PÜRENEE poolsaare keskel asuvat graniidiküngast ümbritseb kolmest küljest Tajo jõgi. Sajandite jooksul on jõgi kujundanud mäeveergusid ääristavaid kaljujärsakuid. Sellele strateegiliselt tähtsale paljandile kerkis Toledo – linn, mis on saanud Hispaania ja selle kultuuri sünonüümiks.

Kitsad ja käänulised Toledo vanalinna tänavad viivad tänapäeva turisti tagasi keskaega. Nii linna väravad, lossid kui ka sillad kannavad endas keskaja hõngu ning on vaikivaks tunnistajaks ajast, mil Toledo oli üks tähtsamaid Euroopa linnu.

Toledo pole siiski tüüpiline Euroopa linn. Isegi raudteejaam on idamaise ilmega. Kui heita lähem pilk Toledo ajaloomälestistele ja oskustööle, avaneb meie silme ees linn, mis kätkeb endas näiteid siin palju sajandeid õitsenud tsivilisatsioonide saavutustest. Toledo kuldajastul, umbes 700 aastat tagasi, muutus linn tõeliseks keskaja kultuuride sulatusahjuks.

Mitmepalgeline kultuur

Enne seda kui Hispaaniasse tulid roomlased, olid keldid ja ibeerid juba ehitanud linna sellele strateegilisele kohale. Roomlased  panid linnale uue nime Toletum (sõnast tollitum, mis tähendab ’kõrgele tõstetud’) ja tegid selle ühe oma provintsi pealinnaks. Rooma ajaloolane Livius kirjeldas Toledot kui „väikest, kuid kindlustatud asukohaga linna”. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist alistasid läänegoodid Hispaania ja valisid Toledo oma pealinnaks. Kui kuningas Recaredo hülgas 6. sajandil arianismi, valmistas see samm teed sellele, et Hispaaniast sai ortodoksse  katoliikluse keskus ja Toledost peapiiskopi asukoht.

Religioosne situatsioon muutus, kui Toledo sai islami kalifaadi osaks. Vanalinna kitsad tänavad on pärit sellest perioodist, mis kestis 8.–11. sajandini. Islami tolerantsus tegi võimalikuks selle, et Toledos said üheaegselt eksisteerida nii kristlik, juudi kui ka mauri kultuur. Seejärel vallutas linna aastal 1085 kuningas Alfonso VI (katoliiklik kuningas). Hoolimata valitsuse muutusest eksisteerisid need kultuurid koos veel mitu sajandit.

Paljud Toledo kõige muljetavaldavamad ajaloomälestised on pärit keskajast. Katoliiklikud valitsejad muutsid linna oma pealinnaks, juudi linnaelanikud rakendasid oma oskusi käsitöös ja kaubanduses ning muslimi oskustöölised kasutasid oma andeid arhitektuuris. Nende kolme usundi õpetlased töötasid üheskoos tõlkijate koolis. 12. ja 13. sajandi jooksul tõlkisid nad suure hulga antiikaja teoseid ladina ja hispaania keelde. Tänu neile tõlkijaile sai läänes kättesaadavaks ääretu hulk araabia tsivilisatsiooni kogutud teadusinfot.

Usulisele sallivusele tuli lõpp 14. sajandil, kui tuhanded juudi linnaelanikud hukati religioossete pogrommide käigus. Ajal, mil Kolumbus avastas Ameerika, pandi Toledos alus Hispaania inkvisitsioonikohtule ning nii juudid kui muslimid pidid valima sunniviisilise usuvahetamise ja eksiili vahel.

Mälestised möödunud hiilgusest

Tänapäeval asub Toledo kesklinnas sadu ajaloomälestisi. Nende ajaloorikkuste tõttu on ÜRO Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsioon selle võtnud maailmapärandi nimistusse. Keskaja ehitistest avaldavad kõige enam muljet kaks Tajo jõe silda, mis viivad linna üks idast ja teine läänest. Vähe on neid külastajaid, kelle tähelepanu ei ärata massiivne Puerta Nueva de Bisagra värav, mis kaitseb müüriga ümbritsetud vanalinna sissepääsu.

Kaugusest vaadates hakkavad Toledo panoraamil silma kaks iidset ehitist. Ida pool asub suur nelinurkne linnus Alcázar. Sajandite jooksul on see olnud Rooma pretoorium (valitseja residents), läänegoodi monarhide palee, araabia kindlus ja Hispaania kuningate residents. Praegu asub selles sõjaväemuuseum ja suur raamatukogu. Kuna Toledo on eelkõige religioosne linn, domineerib linna keskel hiigelsuur gooti stiilis katedraal. (Vaata kasti lk 17.)

See katedraal ja teised Toledo kirikud on uhked oma maalide üle, mille on teinud kuulus Toledos elanud kunstnik, kes on tuntud kui El Greco (’kreeklane’) ja kelle tegelik nimi on Domenikos Theotokopulos. Vanas juudi linnaosas, kus ta kunagi elas, on praegu muuseum, kus võib näha mitmeid tema maale.

Vahest kõige majesteetlikum vaatepilt avaneb Toledole mägedest, mis asuvad linnast lõunas. Toledo võlust saab ehedaima elamuse siiski see, kes uitab ringi selle kitsastel tänavatel. Turist võib vägagi kergesti ära eksida, kuid leida end siis lummatult vaatamas vanamoelisi läbikäike, muistseid ehitisi, ornamentkaunistustega rõdusid ja ahvatlevaid suveniiripoekesi.

Kuigi see iidne linn paistab ajatu, peavad turistid lõpuks Toledoga hüvasti jätma. Parim paik selleks on Tajo jõe lõunapoolne kallas. Samal ajal kui päev liigub õhtusse, veereb loojangupäikese soe kuma üle linna, mille uhketelt ehitistelt justkui peegeldub veel kord tagasi linna kuldne ajastu.

[Kast/pildid lk 17]

TOLEDO KOLM KULTUURI

Keskajal oli Toledos kolm linnaosa, kus katoliiklased, juudid ja muslimid elasid vastavalt oma seadustele ja kommetele. Mõned nende iidsetest palvekodadest on nüüd turistide peamised vaatamisväärsused.

➤ 10. sajandist pärit mošee, mis praegu on tuntud kui Cristo de la Luz, on heaks näiteks müürsepatöö meisterlikkusest, mis iseloomustab hästi muslimi oskustöölisi. See asub linnas Medina piirkonnas, kus tavaliselt elasid rikkad muslimid.

➤ Kaks keskajast säilinud sünagoogi, mis hiljem muudeti katoliku kirikuteks, tõendavad, et Toledos asus suur juudi kogukond, mis mingil perioodil moodustas kolmandiku linna rahvast. Santa María la Blanca on neist kahest vanem ja nii selle kui ka ülalasuva mošee interjööri kaunistavad mitmed sambad. Teises, suuremas sünagoogis El Tránsito (paremal), asub praegu sefardi juutide kultuurimuuseum.

➤ Hispaania suurima gooti stiilis katedraali ehitamist alustati 13. sajandil ja selle valmimine võttis aega üle 200 aasta.

 [Kast/pildid lk 18]

ERILISED MÕÕGAD JA MAGUS MARTSIPAN

Juba üle kahe tuhande aasta on linna sepad valmistanud mõõku ja nii on nimi Toledo saanud esmaklassilise terase sünonüümiks. Nii Hannibali väed kui ka Rooma leegionid kasutasid neid mõõku, mida sepistati Tajo jõe ääres. Sajandeid hiljem võtsid muslimi käsitöölised tarvitusele damaskimise teel graveerimise, et kaunistada oma Toledo mõõku ja raudrüüsid. Ühe Toledo mõõga koopiat võib näha vasakul. (Vaata artiklit „Kullast kujundid terasel” ajakirjast „Ärgake!”, 22. jaanuar 2005.) Praegusajal on enamikus linna suveniirikauplustes suur valik mõõku ja ilmtingimata ka raudrüü. Peale selle, et neid valmistatakse kollektsionääridele, võib selliseid mõõku tõenäoliselt näha filmides, kuid mitte lahinguväljal.

Teine traditsiooniline Toledo kaubaartikkel on martsipan, mis pärineb ajast, mil araablased vallutasid linna. Kui muslimid Hispaaniasse saabusid, kasvasid siin juba ulatuslikud mandlipuuväljad, kuid suhkur – teine oluline komponent – puudus veel. 50 aasta jooksul pärast muslimite vallutusi hakati Lõuna-Hispaanias suhkruroogu kasvatama. 11. sajandiks oli martsipan saanud Toledo tunnusmärgiks ja gurmaanid võivad seda nautida tänapäevani. Mõningad Toledo poed on tänapäeval spetsialiseerunud ainult martsipanile, millest tihtilugu on valmistatud kujukesi. Ükski külaskäik Toledosse pole täiuslik, ilma et oleks maitstud neid isuäratavaid maiuspalu.

[Allikaviide]

Agustín Sancho

[Kaart lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

PORTUGAL

HISPAANIA

Madrid

Toledo

[Pilt lk 18]

San Martini sild