Hämmastavad instinktid

„Ränne on küllap vist kõige erakordsem nähtus linnuriigis.” („COLLINS ATLAS OF BIRD MIGRATION”)

DETSEMBRIKUU 9. päeval aastal 1967 märkas üks lennukipiloot 8200 meetri kõrgusel umbes 30 laululuike Iirimaa poole lendamas. Miks lendasid luiged nii kõrgel, kus temperatuur on –40 °C? Kuna niisugusel kõrgusel pääsesid nad lumetuiskudest ning said ka ära kasutada õhuvoolu, mis viis neid edasi umbes 200 kilomeetrit tunnis. Arvestuste kohaselt kulus laululuikedel oma 1300-kilomeetriseks rännakuks Islandilt Iirimaale vaid seitse tundi.

Randtiirusid, kes pesitsevad põhjapolaarjoone taga, kuid talvituvad Antarktikas, võiks nimetada rändamise maailmameistriteks. Neil väikestel rannikulindudel tuleb lennata aastas 40 000 kuni 50 000 kilomeetrit, mis võrdub maakerale tiiru peale tegemisega.

Põhja-Euroopas pesitsevad ja Lõuna-Aafrikas talvituvad valge-toonekured katavad rändel ühtekokku 24 000 kilomeetrit. Tuhanded valge-toonekured lendavad sügis- ja kevadrändel läbi Iisraeli ning nende rännuaeg oli inimestele teada juba Piibli aegadel (Jeremija 8:7).

Kust on need linnud seesuguse instinkti saanud? Umbes 3500 aastat tagasi esitas Jumal selle küsimusele Iiobile: „Kas sinu mõistuse abil kull lendab kõrgele, laotab oma tiibu lõuna poole? Kas sinu käsul kotkas kerkib kõrgustesse ja teeb oma pesa kõrgele?” Oma vastuses andis Iiob sobivalt lindude ja loomade imepäraste võimete eest au Jumalale (Iiob 39:26, 27; 42:2).

Midagi enamat kui instinktid

Inimest, Jumala suurimat meistriteost, ei juhi aga peamiselt instinktid. Meie oleme loodud vaba tahtega, meil on südametunnistus ja oskus armastada (1. Moosese 1:27; 1. Johannese 4:8). Tänu kõigele sellele on meil võimalik langetada õigeid ja moraalseid otsuseid, mis peegeldavad mõnikord suurt armastust ja ennastohverdavust.

Inimese hoiakud ja käitumine sõltuvad muidugi suuresti sellest, milliseid põhimõtteid ja uskumusi on talle lapsepõlvest saadik õpetatud või õpetamata jäetud. Niisiis erinevad inimesed selle poolest, mida nad peavad õigeks ja valeks, lubatavaks ja lubamatuks. Need erinevused võivad aga omakorda tekitada lahkhelisid, sallimatust, koguni viha, ning seda eriti veel siis, kui inimene laseb end mõjutada kultuuril, natsionalismil ja religioonil.

Kui palju parem oleks küll elada, kui kogu inimkond järgiks ühesuguseid norme, mis on moraalselt õiged ja kooskõlas usulise tõega, just nii nagu me kõik allume ka ühesugustele loodusseadustele. Kuid kas on kedagi, kes oskaks ja suudaks niisuguseid norme kehtestada? Kui on, siis kas ta teeb seda kunagi või on ta seda juba teinud? Neid küsimusi käsitlemegi kohe lähemalt.