Juhatus, mis ületab instinktid

„Kui inimest juhib vaid tahtevabadus, mitte aga põhimõtted, mis aitaksid kindlaks teha, kas tema otsused on õiged või mitte, tuleb niisugune moraalne tühimik täita seadustega.” (DR DANIEL CALLAHAN)

CALLAHANI seisukoht on paraku täiesti põhjendatud, kuna paljudes maailma paikades on valitsused olnud tõepoolest sunnitud järjest kasvava moraalilageduse tõttu kehtestama kuritegude piiramiseks loendamatul hulgal seadusi. Esimesel Nigeeria Emade Tippkohtumisel väljendas riigi president oma muret rahva tuleviku pärast. Kuid ta ei pidanud silmas mitte poliitilist olukorda ega vaesust, vaid palju sügavamat probleemi – „põhiväärtuste üldist hääbumist nii pereringis, töö juures, ühiskonnas kui ka riigis”.

Suurbritannias korraldatud 1736 ema küsitlusest ilmnes, et „traditsiooniline perekond on moraaliväärtuste kiire allakäigu ning kasvava üksikvanemate arvu tõttu peaaegu et kadumas”. Moraal on järsult langenud ka Hiinas. Ajakiri „Time” andis teada, et hiinlased alustavad seksuaalelu varem kui enne ning neil on rohkem seksuaalpartnereid kui varasematel aegadel. „Ma tean ise, mis ma oma eluga peale hakkan,” ütles üks noor hiinlanna, kes hooples sellega, et tal oli olnud rohkem kui sada seksuaalpartnerit.

Moraali allakäik pole jätnud puutumata ka võimukandjaid. „Inimesed ei vaata enam oma juhtidele alt üles kui moraali musterkujudele,” teatas Javed Akbar Kanada ajalehes „Toronto Star”. Poliitikutel, suurfirmade juhtidel ja isegi vaimulikel „näib moraalsest sitkusest puudu jäävat”, sõnas ta.

Mis on põhjustanud moraali allakäiku?

Niisugust allakäiku on põhjustanud mitmed tegurid. Üks neist on üleüldine vastumeelsus traditsiooniliste väärtuste suhtes. Näiteks ilmnes Ameerika Ühendriikide lõunaosas tehtud küsitlusest, et suurema osa kolledžiõpilaste arvates on igaühe enda asi, mida ta õigeks või valeks peab.

Poliitiline kirjanik Zbigniew Brzezinski osutas teisele tegurile. Ta kirjutas, et tänapäeva ühiskond „keskendub suurel määral oma soovide kohesele rahuldamisele ning valitsevaks tegutsemise motiiviks on saamas individuaalne ja kollektiivne hedonism”. * Moraalsel sõltumatusel, ahnusel ja eneserahuldamisel  võib küll olla oma külgetõmme, kuid kas need toovad ka ehtsat õnne ja rahulolu ning aitavad teistega paremini läbi saada?

„[Tarkus] mõistetakse ... õigeks ta tegudest,” ütles Jeesus (Matteuse 11:19). Kas moraali allakäik teeb inimesi õnnelikumaks ja loob suurema turvatunde? Tegelikult on selle tagajärjeks hoopis süvenev usaldamatus, kindlusetus, rikutud suhted, üksikvanemaga pered, sugulisel teel levivate haiguste pandeemiad, soovimatud rasedused, uimastisõltuvus ja vägivald. Mainitud probleemid ei too rahuldust ega õnne, vaid hoopis kurbust ja õnnetust (Galaatlastele 6:7, 8).

Näinud niisuguseid probleeme oma eluajal, kirjutas prohvet Jeremija Jumala juhtimise all: „Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Jah, Jumal ei loonud meid endast sõltumatuks, et otsustaksime ise, mis on õige ja vale. See, mis tundub meile õigena, võib tegelikult tuua hoopis kuhjaga häda. „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” ütleb Õpetussõnad 14:12.

Sisemine vaenlane

Miks me vajame moraaliküsimustes juhatust? Kuna süda võib meid petta. „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud – kes suudab seda mõista?” ütleb Piibel kirjakohas Jeremija 17:9 (P 1997). Kas sa usaldaksid mõnd petlikku ja rikutud inimest? Arvatavasti mitte. Ometi võib iga inimese süda teda mõnikord petta. Seepärast annab Jumal meile otsekohese, ent armastava hoiatuse: „Kes loodab oma südame peale, on alp, aga kes käib tarkuses, pääseb!” (Õpetussõnad 28:26).

Niisiis, selle asemel et usaldada oma ebatäiuslikku otsustusvõimet, tuleb meil kuulda võtta Jumala tarkust ja säästa end nõnda paljudest püünistest. Pealegi pole see hinnaline  tarkus kättesaamatu neile, kes seda siiralt otsivad. „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid” (Jakoobuse 1:5).

Looda Jumala peale „kõigest südamest”

Piibel ütleb meie Looja kohta: „Tema on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged! Jumal on ustav ja temas pole väärust, tema on õige ja õiglane!” (5. Moosese 32:4). Jehoova on nagu võimas kalju. Me võime alati temale toetuda ning saada temalt moraalset ja vaimset juhatust, ükskõik mis meie ümber ka ei toimuks. Õpetussõnad 3:5, 6 ütleb: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!”

Kellelt võiksimegi saada paremaid nõuandeid kui oma Loojalt, kes on kõik meie juuksekarvadki ära lugenud? (Matteuse 10:30.) Pealegi on ta tõestanud, et on meie tõeline sõber, kes armastab meid nii palju, et on meiega alati aus, ja seda isegi siis, kui tõde on valus kuulda (Laul 141:5; Õpetussõnad 27:6).

Pane ka tähele, et Jehoova ei sunni meid oma juhatusele alluma. Selle asemel tõmbab ta meid enda poole armastusega. „Mina olen Jehoova, ... kes sulle õpetab, mis on kasulik, kes sind juhatab teele, mida sa pead käima! Kui sa ometi oleksid tähele pannud mu käske! Siis oleks su rahu sarnanenud jõele ja su õigus oleks olnud otsekui mere lained!” (Jesaja 48:17, 18.) Kas pole meeldiv õppida tundma sellist Jumalat? Ja mis veel, Jumala tarkus pole meile kättesaamatu, meil on võimalik seda ammutada tema inspireeritud Sõna Püha Piibli kaudu, mis on kõige enam levitatud raamat kogu maailmas (2. Timoteosele 3:16).

Laskem Jumala Sõnal valgustada oma teed

Laulik kirjutas Püha Piibli kohta: „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” (Laul 119:105). Valgusvihk, mis on suunatud meie jalgade ette, näitab meile otseseid ohte, jalgteele paistev valgus näitab aga meie ees olevat teed. Ehk siis: Jumala Sõna juhatab meid läbi elu, aidates meil langetada tarku ja moraalseid otsuseid kõigis asjus, nii selles, mis puudutab meid praegu, kui ka selles, mis võib avaldada meile mõju tulevikus.

Võtame näiteks mäejutluse. Selles lühikeses kõnes, mis on kirjas Matteuse evangeeliumi peatükkides 5–7, rääkis Jeesus õnnest, armastusest, vihast, halastusest, moraalist, palvetamisest, rikkuse tagaajamisest ja paljudest muudest asjadest, mis on ka praegu ajakohased. Jeesuse ütlused olid nii targad, et „rahvahulgad hämmastusid tema õpetusest” (Matteuse 7:28). Miks mitte ka ise seda jutlust lugeda! Sinagi võid sealt häid mõtteid leida.

Palu Jumala abi

Kahjuks pole alati kerge teha seda, mis on Jumala silmis õige. Piibel võrdleb meie sisemist võitlust patu vastu kogunisti sõjaga (Roomlastele 7:21–24, P 1997). Ent Jumala abiga on seda võitlust siiski võimalik võita. Jeesus ütles: „Paluge, siis antakse teile; otsige, siis te leiate ... Sest igaüks, kes palub, see saab, ja kes otsib, see leiab” (Luuka 11:9, 10). Jehoova ei keeldu kuulamast inimest, kes püüab kogu südamest kõndida kitsal teel, mis viib igavesse ellu (Matteuse 7:13, 14).

Üheks näiteks võib tuua Franki, kes oli tubakasõltlane, kui hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima. Pärast seda, kui Frank oli lugenud teksti 2. Korintlastele 7:1 ja mõistnud, et suitsetamine on Jumala silmis liha rüvetamine, otsustas ta sellest harjumusest lahti saada. Siiski oli tal raske oma otsusele kindlaks jääda. Kord otsis ta isegi käpukil olles vanu sigaretijuppe.

Frank taipas, milliseks tubakasõltlaseks ta on muutunud (Roomlastele  6:16). Niisiis palvetas ta abi saamiseks, hakkas käima läbi Jehoova tunnistajate kogudusega ning sai viimaks oma halvast harjumusest võitu (Heebrealastele 10:24, 25).

Pööra tähelepanu oma vaimsetele vajadustele

Franki näide on vaid üks paljudest, mis tõestab, et Piibel pakub kõige paremat moraalset ja vaimset juhatust ning ka õhutab meid selle juhatuse järgi elama. Pole siis ime, et Jeesus ütles: „Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4).

Kui võtame Jumala tõed südamesse, saame sellest nii psüühilist, emotsionaalset, usulist kui ka füüsilist abi. Laul 19:8, 9 ütleb: „Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge; ... Jehoova korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant; Jehoova käsk on selge, see valgustab silmi [lootusega ja arusaamisega Jumala eesmärgist]!”

Peale selle, et Jehoova aitab meil Piibli abil oma moraalset kompassi korrigeerida ja elada juba praegu nii õnnelikku elu kui võimalik, heidab ta valgust ka meie tulevikule (Jesaja 42:9). Nagu järgmine artikkel näitab, ootab Jumala juhatuse järgi elavaid inimesi ees õnnelik tulevik.

[Allmärkus]

[Kast/pilt lk 4, 5]

Sisemine kompass

Inimesed on saanud endale kaasa imelise kingi – südametunnistuse. Tänu sellele on eri ajastutel elanud rahvastel ja hõimudel olnud üsna sarnased käitumiskoodeksid (Roomlastele 2:14, 15). Siiski pole südametunnistus meile eksimatuks juhiks, kuna seda võivad mõjutada valeuskumused, filosoofiad, eelarvamused ja valed soovid (Jeremija 17:9; Koloslastele 2:8). Just nii nagu piloot peab kalibreerima oma navigatsiooniriistu, tuleb ka meil kontrollida oma sisemist kompassi, ning kui vaja, siis seda Jehoova Jumala, „meie käsuandja” õigete normide järgi korrigeerida (Jesaja 33:22). Erinevalt inimeste normidest, mis muutuvad põlvest põlve, ei muutu Jumala täiuslikud normid mitte kunagi. „Mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud,” ütleb Jumal (Malakia 3:6).

[Kast lk 7]

Mis aitab saavutada õnne ja heaolu

KUIDAS LEIDA ÕNNE

„Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest.” (MATTEUSE 5:3, UM)

„Andmine teeb õnnelikumaks kui saamine.” (APOSTLITE TEOD 20:35, UM)

„Õnnelikud on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad!” (LUUKA 11:28, UM)

KUIDAS PÄLVIDA USALDUST

„Rääkige tõtt igaüks oma ligimesega.” (EFESLASTELE 4:25)

„Kes varastab, ärgu varastagu enam.” (EFESLASTELE 4:28)

„Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata!” (HEEBREALASTELE 13:4)

KUIDAS LUUA JA HOIDA HÄID SUHTEID

„Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile.” (MATTEUSE 7:12)

„Teiegi igaüks armastage oma naist nagu iseennast; naisel omakorda peaks olema sügav lugupidamine oma mehe vastu.” (EFESLASTELE 5:33, UM)

„[Andke] andeks ... üksteisele.” (KOLOSLASTELE 3:13)

KUIDAS VÄLTIDA JA LAHENDADA TÜLISID

„Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga.” (ROOMLASTELE 12:17)

„Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust ... ta ei pea meeles paha.” (1. KORINTLASTELE 13:4, 5)

„Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle.” (EFESLASTELE 4:26)