Shark Bay – veealune imedemaa

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

AUSTRAALIA läänepoolseimas nurgas, Perthi linnast umbes 650 kilomeetrit põhjas asub suur ja madalaveeline laht Shark Bay. Aastal 1629 tembeldas Hollandi maadeuurija Francois Pelsaert selle lahega piirneva kõrbeala „tühjaks ja neetud, roheluseta maaks”. Hilisemad reisijad kutsusid seda paika selliste nimedega nagu Lootusetu paik, Kasutu laht ja Pettumuse Silmus, mis kirjeldab kujukalt nende muljeid.

Meie päevil aga meelitab Shark Bay igal aastal kohale üle 120 000 turisti. Oma huviväärsuste tõttu kanti see Austraalia ääreala 1991. aastal lausa maailmapärandi nimistusse. *

Elust kihavad veealused aasad

Kui maadeuurija Pelsaert oleks ainult vee alla vaadanud, oleks ta seal näinud oma igatsetud rohelust, sest Shark Bays asuvad maailma kõige suuremad ja mitmekesisemad meriheinaväljad, mis võtavad enda alla ühtekokku rohkem kui 4000 ruutkilomeetri suuruse ala. Ainuüksi Wooramel Seagrass Banki nimeline meriheinaväli, mis kulgeb Shark Bay idakalda ääres, on 130 kilomeetrit pikk.

Meriheinad on tegelikult õistaimed, mis hoiavad ülal rikkalikku mereelustikku. Need on varjupaigaks noortele krevettidele, tillukestele kaladele ja loendamatul arvul teistele mereolenditele. Samuti pakuvad meriheinaväljad külluslikult toitu umbes 10 000-le meriveiseliste hulka kuuluvale dugongile. Mõnikord toituvad need vagurad ja uudishimulikud imetajad, kes võivad kaaluda kuni 400 kilogrammi, rahulikult oma veealustel karjamaadel lausa 100-pealistes karjades. Põhja-Austraalia, Shark Bayst kuni idas asuva Moreton Bayni, võib olla elupaigaks suuremale osale maakera dugongidest. *

Nagu juba Shark Bay (hai laht) nimigi ütleb, elab siin arvukalt haisid ning nad on esindatud  rohkem kui kümne liigiga. Nende hulka kuuluvad näiteks hirmuäratav tiigerhai ning hiigelsuur, kuid ohutu vaalhai, kes on suurim kala maailmas. Haid jagavad siin oma elupaika delfiinidega, mis kummutab müüdi, nagu ei elaks delfiinid kunagi haidega kõrvuti. Siiski on bioloogid leidnud, et 70 protsendil selle ala delfiinidest on naha peal näha arme, mis on tõendiks haide rünnakutest. Shark Bay rikkaliku mereelustiku hulka kuuluvad ka tuhanded küürvaalad, kes peatuvad siin oma iga-aastasel rändel lõunasse, ning sama suur hulk kilpkonni, kes tulevad lahe kallastele munema.

Pealtnäha kivid

Shark Bay lõunaosas asuv Hamelin Pooli merepark paistab aga täiesti tühi ja troostitu. Suure aurustumise tõttu on selle leiged ja madalad veed tavalisest mereveest kaks korda soolasemad. Siinne veepiir paistab olevat täis tipitud tuhmhalle kivisid. Lähemalt vaadates aga selgub, et need on hoopis stromatoliidid, tsüanobakteriteks ehk sinivetikateks kutsutud ainuraksete elutegevuse tagajärjel tekkinud moodustised. Iga ruutmeetri kohta on tsüanobaktereid kogunisti kolme miljardi ringis.

Need vintsked bakterid eritavad kleepjat lima ning seovad sellega merevette sadestunud aineid, mille tulemusel moodustub lubiaine, mida nad kiht kihi haaval oma kivitaolisele kodule juurde lisavad. See protsess toimub äärmiselt aeglaselt. Stromatoliit, mis on 30 sentimeetri kõrgune, võib olla peaaegu 1000 aastat vana.

Hamelin Poolist võib leida kõige rohkem ja kõige mitmekesisemaid mere stromatoliite maailmas. Pealegi on see paik üks viimaseid stromatoliitide tugialasid.

Shark Bay superstaarid

Shark Bay kõige suuremaks tõmbenumbriks on muidugi Denhami poolsaarele jääva Monkey Mia ranna silmikdelfiinid. Monkey Mia on üks väheseid kohti maailmas, kus metsikud delfiinid rannas inimestega suhtlevad. Millal need suhted aga alguse said, ei oska keegi täpselt öelda.

Räägitakse, et juba 1950. aastatel ajasid delfiinid kalu madalasse vette, kus neid oli parem kätte saada, ning veel praegugi võib delfiine seda tegemas näha. Tõenäoliselt kasutasid inimesed seda võimalust delfiinide toitmiseks ja nendega sõbrunemiseks. 1964. aastal viskas üks kalur Monkey Mias oma paadi ümber  tiirutavale delfiinile kala. Delfiin, kellele pandi nimeks Charlie, tuli järgmisel õhtul tagasi ja võttis kala otse kaluri käest. Varsti olid Charlie’ga kaasas ka tema sõbrad.

Nüüdseks käib turiste lõbustamas juba kolmas põlvkond delfiine. Huvi on need delfiinid pakkunud ka bioloogidele. Eri riikidest on sõitnud siia delfiine uurima üle saja bioloogi ning siinsed isendid on maailma kõige enam uuritud delfiinid.

Praegu on delfiinidel tavaks tulla oma poegadega Monkey Mia randa hommikuti. Nende saabumist ootab hulk põnevil turiste. Siiski on vaid vähestel neist võimalus delfiine sööta. Miks? Kuna pargivahid ei taha, et delfiinid loobuksid täielikult ise toitu otsimast. Ometi saavad kõik kohalolijad näha, kuidas delfiinid käest toitu võtavad. „Kui tore oleks küll kõikide maailma loomadega niiviisi sõbraks saada!” hüüatas kord üks naine.

Piibel näitab, et selline igatsus peegeldab Jumala algset eesmärki, mille kohaselt loomad pidid elama inimestega rahus ja neile alistuma (1. Moosese 1:28). Selle eesmärgi täitumist on vaid ajutiselt seganud patt. Kui ka sina armastad loomi, siis tea, et Jumala eesmärk läheb täide siis, kui tema Kuningriik, taevane valitsus, hakkab Jeesus Kristuse juhtimisel maa üle valitsema (Matteuse 6:9, 10; Ilmutuse 11:15).

Jumala Kuningriigi valitsuse all saab kogu maast kaunis, rikkumata loodusega, elust kihav paik. Niisiis on peagi sellistel kohtadel nagu Shark Bay inimestele veelgi rohkem pakkuda kui praegu (Laul 145:16; Jesaja 11:6–9).

[Allmärkused]

[Kaardid lk 15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

AUSTRAALIA

SHARK BAY

[Pilt lk 16, 17]

Aerofoto Monkey Mia rannast

[Pilt lk 16, 17]

Vagur dugong

[Allikaviide]

© GBRMPA

[Pilt lk 16, 17]

Stromatoliite ehitavad miljardid väikesed organismid

[Pilt lk 17]

Delfiinid Monkey Mia rannas

[Piltide allikaviited lk 15]

© GBRMPA; satelliitpilt: Jeff Schmaltz, MODIS Rapid Response Team, NASA/GSFC

[Piltide allikaviide lk 17]

Kõik pildid peale dugongide: Tourism Western Australia