6.

Arvestage oma laste tunnetega

Miks seda teha? Lapsed soovivad ja vajavad seda, et tähtsaimad inimesed nende elus – nende vanemad – teavad, mida nad tunnevad. Kui vanematel on harjumuseks laste väljendatud tundeid vähetähtsaks pidada, ei avane lapsed neile tõenäoliselt enam nii kergesti ning võivad muutuda enda tunnete ja mõtete suhtes koguni ebakindlaks.

Probleem: Lapsed kalduvad väljendama oma mõtteid ja tundeid äärmuslikul moel. On tõsi, et nii mõnigi asi, mida lapsed ütlevad, võib vanemad tasakaalust välja viia. Näiteks võib laps öelda nördimusega: „Ma vihkan oma elu!” * Lapsevanem võib loomusunnil kosta: „Sa ei mõtle seda ju tõsiselt!” Vanemad võivad karta, et lapse negatiivseid tundeid või mõtteid kuulda võttes nad kiidaksid need justkui heaks.

Lahendus: Rakendage Piibli nõuannet olla „nobe kuulma, pikaline rääkima, pikaline vihale” (Jakoobuse 1:19). Pangem tähele, et Jehoova Jumal võttis kuulda paljude oma ustavate teenijate negatiivseid tundeid ja laskis need Piiblissegi üles tähendada (1. Moosese 27:46; Laul 73:12, 13). Näiteks kui Iiobit tabasid äärmuslikud katsumused, ütles ta, et soovib surra (Iiob 14:13).

Oli ilmne, et mõningad Iiobi mõtted ja tunded vajasid parandamist. Kuid selle asemel et Iiobi tundeid maha teha või teda kõnelemast takistada, austas Jehoova Iiobi väärikust ja lubas tal kannatlikult oma südant välja valada. Alles seejärel korrigeeris Jehoova tema suhtumist. Üks kristlik isa ütles selle asja kohta nõnda: „Kuna Jehoova lubab, et ma valan tema ette palves oma südame välja, on igati õige, et ma luban lastel avaldada mulle nii oma positiivseid kui negatiivseid tundeid.”

Kui sul järgmine kord tekib tahtmine öelda oma lapsele: „See ei ole ju ometi nii!” või „Ei usu, et sa tegelikult nii mõtled”, tuleta meelde Jeesuse kuulsat reeglit „Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile” (Luuka 6:31). Kujutle näiteks, et sind on töö juures karmilt koheldud või sa kogesid meelehärmi tõenäoliselt enda eksimuse pärast. Sa väljendad lähedasele sõbrale oma nördimust, öeldes, et sa ei saa oma tööga hakkama. Mida sa sooviksid oma sõbralt kuulda? Kas ta peaks sulle ütlema, et tegelikult sa ju nii ei tunne, ja sealjuures rõhutama, et üleüldse seisneb probleem sinu enda eksimuses? Või tahaksid sa, et sõber lausuks: „Raske asi küll. Sul oli kehv päev”?

Lapsed nagu ka täiskasvanud võtavad nõu palju paremini kuulda, kui nad tajuvad, et selle andja tõesti mõistab neid ja nende raskusi. „Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust!” ütleb Jumala Sõna (Õpetussõnad 16:23).

Kuidas olla kindel, et nõuannet võetakse tõsiselt?

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 8]

„Kui keegi vastab enne ära kuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi!” (Õpetussõnad 18:13)